
MTÜ Aruküla Kultuuriselts lõpetas kohvikutepäeva esimest korda arvamusfestivaliga.
Aruküla kultuuriselts alustas arvamusfestivalide traditsiooni möödunud aastal, kui juulikuu keskel oli Aruküla lauluväljakul esimene kogukonnapäev ja arvamusfestival „Tere tulemast”. Tänavu otsustas kultuuriseltsi juht Garina Toomingas teha arvamusfestivali väiksemal kujul. Laupäeva, 7. juuli õhtul pärast kohvikupidajate tänamist astus lavale ansambel Minu Isa Oli Ausus Ise koosseisus Gaute Kivistik ehk Rohke Debelakk ja Margo Mitt. Nende etteastete – humoorikate laulude, sketšide ja libauudiste – vahel soovis Garina Toomingas vastust küsimustele: kes on arukülalane, kes on sajandi sada arukülalast, mis on kogukonnatunne, milline on tugev kogukond ning kui tihe võiks olla Aruküla kultuurisuvi. Küsimused luges Garina Toomingas ette keskpäeval kohvikutepäeva avamisel ning palus rahval nende peale päeva jooksul mõelda.
Rahvast oli kontserdil-festivalil sadakond. Garina Toomingas ning moderaator Margo Mitt hüüdsid välja küsimusi, igaüks sai vabalt vastata. Diskussiooniks ei läinud, rahvas eriti aktiivselt vestluses ei osalenud. Garina Toomingas sõnas pärast vestlusringi, et oleks oodanud rohkem julgust ning suuremat arutelu, kuid paljud avasid ennast alles pärast omavahel vesteldes: „Igal juhul sain häid mõtteid, julgust korraldada sarnast üritust edaspidigi ning ka vastuseid küsimustele, mille üle olen juba pikalt mõtisklenud. Kohvikutepäev oli pikk, tegus ja palav, rahvas oli väsinud ja arusaadav, et mõte enam nii usinalt ei töötanud.”
Küsimusele, kes on arukülalane, vastas rahvas, et juured ei pea tingimata olema Arukülas, piisab sellest, kui oma kodukohast lugu pead. Pakuti, et arukülalaseks teeb ka see, kui on Aruküla ees teeneid või ise ennast arukülalaseks pead. Öeldi ka, et arukülalaseks teeb see, kui oled tulnud ja enam ära minna ei taha. Garina Toomingas ütles, et möödunud aastal sai alguse traditsioon anda kogukonnaliikme tunnistus neile, kes on elanud Arukülas vähemalt viis aastat. Seda tava on plaanis jätkata iga viie aasta tagant kohvikutepäeval.
Teine küsimus puudutas sajandi saja mõjukaima arukülalase küsitlust. Aruküla kultuuriselts on kokku kogunud ligi 200 nime, kelle hulgast saab iga soovija valida välja 20. 100 enim hääli saanud isiku põhjal koostab kultuuriselts kogumiku. Kultuurijuht lausus, et küsitlus on saanud palju vastukaja – mitmed on uurinud, kuidas nimed valikusse jõudsid, mõni ka imestanud, miks tema nime valikus pole. Kultuurijuht selgitas, et kõik said nimesid välja pakkuda ning juurde lisada ka siis, kui küsitluse teine voor oli juba välja kuulutatud. Hääletussedeleid jagas ta ka arvamusfestivalil.
Küsimusele, mis on kogukonnatunne ja tugev kogukond, tuli vastuseid vähe. Leiti, et näiteks Aruküla kohvikutepäev on näide tugevast kogukonnast – üksteisele tullakse appi, saadakse paremini tuttavaks. Rahvas pakkus, et tugev kogukond on see, kui üksteist aidatakse, jagatakse teistega oma oskusi või saadusi ning ollakse oma kodukoha patrioodid.
Aruküla kultuurisuve kohta soovis Garina Toomingas teada, kas ettevõtmisi on piisavalt ning milliseid sündmusi võiks rohkem olla. Rahvas kiitis, et suvi on tihe, kõige jaoks ei jätku sageli aega, sest suviti käiakse palju ära ka kodust kaugemal. Rahva hulgast hüüti ka, et alati võiks rohkem toimuda, et oleks midagi igale maitsele, ka nõudlikumatele. Garina Toomingas julgustas kõiki, et on headele ideedele avatud – kui on mõtteid, mida veel korraldada, võib temaga ühendust võtta.
Kuna diskussioon arvamusfestivalil eriti aktiivseks ei kujunenud, uuris Sõnumitooja hiljem rahvalt, mida nad püstitatud küsimustest arvavad. Leiti, et arvamusfestivali idee on hea, kuid vajaks rohkem aega, et oma mõtteid koguda. Öeldi, et kõige keerulisem oli defineerida kogukonna mõistet – aasta tagasi Tallinnast Arukülla kolinud pere ütles, et nemad said selle sõna tähendusest aru alles Arukülla kolides, kui nagu ameerika filmis tulid naabrid neile tervituseks koogiga ukse taha.