
„Keskkond on kasvavale lapsele määrava tähtsusega tema loovuse ja avarama maailmapildi kujundamisel,“ütles tuntud arhitekt MAARJA NUMMERT Kuusalu vallavolikogu istungil.
Paljude koolihoonete autor, ka Kolga ja Aruküla koolimaja ning mõne aasta eest valminud Jõhvi riigigümnaasiumi loonud Maarja Nummert uuris vallavalitsuse ja kooli juhtkonna tellimusel Kuusalu keskkooli praegust ruumilahendust, mis ei vasta enam kaasaegse õpikeskkonna nõuetele. Arhitektil paluti visualiseerida, kas ja kuidas on võimalik uuendada kooli ruumiprogrammi.
Maarja Nummert kinnitas, et olemasoleva koolimaja baasil ja senist hoonestust lammutamata on võimalik ruume avardada ning lastele loogiline liikumine tagada erinevaid arhitektuurilisi võtteid kasutades.
Ta tõdes, et Kuusalu kooli maja on vana ja väsinud, seest aga ilus ja puhas: „Õpilaskodu on kõige nukramas olukorras – pikad ja kitsad koridorid, väikesed ruumid ja aknad. Sinna saaks teha algklasside korpuse, lõunapoolsesse külge ehitada eri suuruses klassiruume.“
Arhitekt esitas kolm võimalikku varianti, kutsudes kaasa mõtlema, et lõpuks leida parim lahendus. Esimeses variandis pakkus ta idee ehitada vana võimla ja praeguse peasissepääsu ette avar klaasist peasissepääs ehk aatrium, mis kõrguks läbi kahe korruse, astmeliste tõusudega tekitatud ala saaks kasutada koolitööks, õpilaste vaba aja veetmiseks, ka kontsertideks ja ühisüritusteks. Juurdeehituse teine osa oleks garderoob ning söögisaali laiendus. Söögisaalist avaneks pääs terrassile. Teisele korrusele saab rajada avarad ruumid raamatukogule koos avatud lugemissaaliga, lisaks pikendada praegust gümnaasiumitiiba füüsika- ja keemiaklasside ning nende juurde kuuluvate laboratooriumitega.
Teine variant teeb ettepaneku ehitada õpilaskodu ja söökla vahele täiesti uus algklassikorpus, senistes majatiibades muuta klasside suurusi.
Kolmanda variandina võiks siduda erinevad hooneosad kokku keskse, üle praeguse hoone kõrguva püramiidja, kogu hoonekompleksi ühteköitva ja koolile uue mahulise puändi ehk otsekui südame tekitamisega, kuhu saab mahutada ka kõik koolile olulised laiendused.
Margus Soom küsis, kas arhitektil on kogemusi muusikakoolidega, kas muusikakooli saaks ehitada koolimaja juurde või teha juurdeehitus nii, et hommikupoole oleksid seal algklassid, õhtupoole muusikatunnid.
Maarja Nummert vastas, et on projekteerinud muusikakoole, helide läbikostvust saab tõkestada kahekordsete ustega, just uksed lasevad helisid kõige enam läbi. Samas märkis ta, et muusikakoolil ei ole vaja nii suuri klasse, kui algklassidel, kuna enamasti õpitakse väikestes rühmades. Keeruline oleks neid kokku panna, aga samas, kõik on võimalik, kui soovitakse.
Volikogu esimees Kalmer Märtson uuris, kui kalliks võib minna arhitekti pakutud esimese variandi ehitamine.
Arhitekt sõnas, et uut pinda tuleks 2000 ruutmeetrit, ühe ruutmeetri keskmiseks hinnaks kujuneks oletatavalt 1500 eurot, seega võiks hind olla umbes 3 miljonit eurot.
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats tänas volikogu visioonide ärakuulamise eest: „See on algus, loodame, et saame edasi minna. Kuusalu valla hariduse arengukavas on aastal 2020 algklasside maja renoveerimine.“
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris Sõnumitoojale – kogenud kooliprojekteerijalt tellitud visualiseeringud on selleks, et ärgitada mõtlema: „Esmalt tuleb vallavalitsuse juurde moodustada ajutine töörühm ehk komisjon, kes hakkaks tegelema kooli temaatikaga, töötama välja uut haridusvisiooni. Sinna peaksid kuuluma kooli juhtkonna, õpilaste, hoolekogu ja vallavolikogu esindajad, valdkonna ametnikud. Kui on selge, kellele ja millises mahus Kuusalu koolis edaspidi ehitustöid teha, korraldada kõigepealt eskiisikonkurss, siis hange projekteerija leidmiseks.“