Möödunud nädalavahetusel käisid Kuusalu, Loksa, Lääne-Viru ja Järvamaa 25 naist Soomes Kymenlaakso maakonnas toiduprojekti avareisil.
Euroopa Liidu maaelu edendamise ehk Leader-programmi toetusrahadega läbiviidava kaheaastase projekti raames tehakse toiduteemalisi õppereise Soome ja võetakse vastu koostööpartnereid, korraldatakse koolitusi, tulevad avalikud toidupäevad koos perenaiste keetmisvõistlustega, plaanis on kokku panna kohalike toitude retseptiraamat. Projekti kaugem eesmärk on propageerida söögitegemist kodus, väärtustada kodukandis toodetud toidukraami, tõsta ka noorte hulgas huvi kohaliku toidu vastu, ärgitada lasteasutuste sööklaid valmistama tervislikku toitu kohalikest toorainetest. Kavas on kaardistada piirkonna kohaliku toidu tootjaid ning üheskoos alustada koostööd tootearenduses ja turunduses.
Reedest pühapäevani, 9.-11. septembril toimunud tutvumissõidul üle lahe Kymenlaakso maakonda osalesid Arenduskoja piirkonna turismitalude perenaised, koolide kokad, kõrtside ning söögitubade esindajad ja põllumajandussaaduste väiketootjad, kokku 25 naist. Harjumaalt olid reisiseltskonnas Hayde Rebas Kuusalu valla Uuri küla Kadakamäe lambakasvatustalust, Ele Tern Loksalt Kuivoja puhkekeskusest, Valentina Rjabõškina ja Natalia Zinenko Loksa gümnaasiumi köögist. Kaasa võeti ka Sõnumitooja ajakirjanik, et tutvustada toiduprojekti laiemalt. Kuusalu valla Leader-nõustaja, abivallavanem Milli Kikkas ütles, et saatis info õppereisi kohta teadaolevatele turismitaludele ja OTT (Otse Tootjalt Tarbijale) liikmetele, kuid paljud ei saanud sel ajal kodust ära minna ning Kuusalu valla esindus jäi teistest väiksemaks.
MTÜ Arenduskoda on Leader-tegevuspiirkond, mis ühendab Kuusalu valda ja Loksa linna Harjumaalt, Vihula, Tapa ja Kadrina valda Lääne-Virumaalt ning Ambla valda Järvamaalt. Arenduskoja kontor on Tapa linnas. Rahvusvahelise kohaliku toiduprojekti maksumus on kokku 43 996 eurot (688 387 krooni).
Kymenlaakso asub Lõuna-Soome läänis, maakonnas on Kotka, Hamina ja Kouvula linnad ning Iiti, Miehikkälä, Pyhtää ja Vironlahti vallad.
Toiduprojekti esimene reis Soome oli tutvustav – eestlastele näidati kahe päeva jooksul erinevaid turismitalusid ja söögikohti, kaasaegse köögiga rahvamaja, talutoodete laata, väiketootjate asutatud liha- ja kalakarni ning taluturgu.
Õnnelikud Põrsad ja karulihakonservid
Tähelepanuäratav ning järgimist vääriv on Soome tootjate koostöö toodangu turustamisel. Õppesõidul nähtud lihapood ja taluturg asusid külades, kümnete kilomeetrite kauguselt sõideti sinna ostma kohalikku toodangut – raiutud liha, sinke, vorste ja kalatooteid. Omanikud, kes ise on lihatootjad, selgitasid, et Soome toidupoed kuuluvad suurtesse kaubanduskettidesse, liha ja kala müüakse seal pakendatult ning pole niivõrd värske, kui on nende pakutu.
Hamina linna läheduses paiknevas Tahaladon liha- ja kalapoes käib päevas keskmiselt 200 ostjat. Kuna marketitesse on raske toodangut turustada, sai noorpere enda äri alustuseks ELi toetusraha, kaupluses müüakse ka piirkonna teiste talutootjate kaupa. Elevust äratasid riiulil nähtud karulihakonservid, mõnigi ostis kaasa hobuseliha lõike.
Benjamini taluturg Kausalas on toiminud kümme aastat. Müüakse ümbruskonna 150 väikeettevõtja tooteid, peale lihakraami ka saiu-leibu, moose, mahlu, köögivilju, ümbruskonna veskite jahu, mitmesugust käsitööd. Tootjad ise määravad hinna, turg saab sellest 26 protsenti, mis sisaldab ka riiklikke makse.
Müügikoht asub punases puumajas ning ei sarnane meie mõistes turule. Asutaja on sigalaomanik, kes korraga peab 600 siga. Oma toodete turustamiseks mõtlesid nad abikaasaga välja Õnneliku Põrsa Loo – sigadel on tavapärasest rohkem põrandapinda, väga hea söötmine. Sigala võitis 2001. aastal Soome lihatootjate võistluse kvaliteedi kategoorias.
Kohvik vanas kuuris ja restoranid endistes lautades
Mõtteainet pakkusid ka külastatud söögikohad. Nende hulka oli valitud kaks söögituba, mis on ümber ehitatud endistest lautadest.
Olkihattu restoran Vironlahti vallas avab uksed tellimise peale – pulmadeks, juubeliteks jms. Selle omanikud on samas ka teraviljakasvatajad, talukoht on perenaise suguvõsale kuulunud 1800. aastast. Vanast, 50aastasest laudast ümberehitatud restoran mahutab suvel 200 ja talvel 100 klienti. Kuna puithoone on värvitud traditsiooniliselt rootsipunaseks, ei osanud arvatagi, et seal peeti mõni aeg tagasi loomi.
Ka Üli-Kaitala lomamökkide ehk puhkemajadega turismitalus oli kahekorruseline Ketunleibä restoran rajatud endisesse lauta. Siseruumides on kohti 150 ja väliterrassil 50 inimesele. 2-14kohalistes puhkemajades, mis asetsesid järve ääres eraldi, igal oma saun, paadisild ja paadid, saavad korraga ööbida 115 inimest. Möödunud nädalavahetusel olid kõik puhkemajad hõivatud.
Üllatas Ahola Farm, mis on hoopis turismiettevõte. Perekond pidas lehmi, otsustas sellest loobuda, rajas põllu peal asuvasse kuuri kohviku, tegi lähedale metsa välikiriku, kus toimuvad laulatused. Külastajatele on matka- ja krossirajad. Omapärane on kohviku juures see, et välisilme on jäetud samaks, tundub nagu seisaks põllul tavaline kulunud välimusega heinakuur.
Kartuli- ja õunakasvataja Piia Tiigimäe Ambla vallast kommenteeris: „Ei pea paika see, mida olen kogu aeg rääkinud, et elame põldude keskel ja mingit turismi pole võimalik teha.“
Edaspidi rohkem praktikat
Arenduskoja toiduprojekti juht Eha Paas hindas Soome-sõitu kordaläinuks: „See täitis oma eesmärki. Nägime palju huvitavat, meie inimesed said omavahel tuttavaks, on juba moodustunud omaette meeskond. Seda näitab kas või asjaolu, et tagasiteel laeval arutasime koos, mida projekti käigus edasi teha, kuidas kohalikku toitu paremini propageerida.“
Valentina Rjabõškina: „Oleme väga rahul, palju sai näha. Edaspidi tahaks rohkem praktikat, külastada teisi koolisööklaid ja kööke. Seni nähtu põhjal arvan, et nii hästi mujal pole, kui on meie sööklates. Meil on üliranged tervisekaitsenõuded.“
Ele Tern: „Meeldis soomlaste koostöö, naabrid tegutsesid ühiselt. Silma hakkas isiklik suhtlemine kliendiga. Restoranide ja turismitalude perenaised ning peremehed tulid tervitama, tutvustasid oma ettevõtmist, rääkisid, millest lõuna koosneb ja soovisid head isu. Mõtlen, et ka Loksale oleks vaja korralikku omatoodangu turgu.“
Hayde Rebas: „Sain sõidust mitu ideed, leidsin ka koostööpartnereid. Miks mitte hakata enda talu lambalihast konserve ja suitsuvorsti tegema. Oleks tahtnud kohata mõnd lambakasvatajat ja näha lautu, talulaadal sain natuke ühe lambakasvatajaga rääkida. Hinnad on neil muidugi hoopis teised kui meil. Meie talu lambaliha kilohind on 5,50 eurot, Soomes 14 eurot.“
Rahvusvaheline projekt „Loving local values“ ehk „Väärtustame kohalikku“
Osalevad Eestist MTÜ Arenduskoda, Soomest Sepra Leader-piirkond ning Pro Agria Kymenlaakso maakonna maa- ja kodumajanduse naiste osakond. Eesti projektijuht on Eha Paas, Soomes juhttiimis on Päivi Matilainen, Maria Lairila, Helena Pakkanen ja Marja Jalo-Ryynänen.
Eestist on kaasatud Kuusalu, Vihula, Tapa, Kadrina ja Ambla vallad ning Loksa linn, Soomest Kymenlaakso maakonna seitse aktiivset külapiirkonda. Projekt on avatud, liituda võivad kõik huvilised.
Eestipoolne projektisumma on 43 996 eurot. Projekt lõpeb 31. juulil 2013.
