Kuusalu valla ja Loksa turismikohtade perenaised osalesid Leader-toel korraldatud toiduvalmistamise õppepäevadel.
Toomarahva perenaine ÜLLE TAMM õpetas kalakoolitusel, kuidas räime puhastada soolamiseks nii, et kõhtu katki ei lõika. Kõrvalt vaatavad HAYDE REBAS Uuri külast ja VIRVE VÄLI Käsmust.
Põhja-Eesti toidumärgis
Esimesed märgised jagati sügisel 2013. Praeguseks on välja antud 12 märgist. Kuusalu vallast anti oktoobris märgis Uuris tegutseva OÜ Kadakamäe talle- ja lambalihatoodetele ning Kolgast Mageda VL OÜ meetoodetele. Tänavu veebruaris sai märgise Kalme külast OÜ Vana-Sirge Küülik värske küülikuliha. Märgis „Põhja-Eesti kohalik toit“ kehtib kolm aastat.
MTÜ Arenduskoda kaheaastane toiduprojekt „Väärtusta kohalikku“ lõpeb 31. maiga. Selle aja jooksul on Loksa linna ning Kuusalu, Vihula, Kadrina, Tapa ja Ambla valla turismitalude perenaised, söögikohtade omanikud-töötajad ning lasteasutuste kokad osalenud mitmetel õppereisidel ja koolitustel. Jaanuaris käidi Saksamaal Grüne Wochel.
Projekti käigus loodud Põhja-Eesti toidumärgist saab taotleda ka edaspidi. Sügisel on tulekul õppereis ja -päev, kuid need on osalejatele tasulised, sest projekti jaoks eraldatud 42 233 eurot on tähtajaliselt ära kasutatud.
Projektijuht Eha Paas ütleb, et kavandamisel on uus rahvusvaheline toiduprojekt, kuid see saab alata siis, kui Leader-programmi taotlusperiood 2014-2020 on reaalselt alanud. Uus projekt kavandatakse neljapoolne – Arenduskoja ja Pärnumaalt Rohelise Jõemaa Leader-piirkond ning koostööpartnerid Soomes ja Sloveenias.
Uue projekti põhirõhk hakkab olema toiduga seotud väiksematel pereettevõtetel, et leida neile Soomest või Sloveeniast või ka Pärnumaalt koostööpartnereid, samasuguseid perefirmasid. Tahetakse tugevdada nende jätkusuutlikkust, osalema oodatakse peresid, kus toiduettevõtlusega tegeleb mitu põlvkonda.
Aprillis ja mais toimusid „Väärtusta kohalikku“ toiduprojekti viimased kaks koolitust. 15. aprillil oli lihakoolitus Tallinnas Food Studios, perenaised tutvusid tippkokk Indrek Kivisalu juhendamisel liha erinevate jaotustükkide ja sobivate tehnoloogiate kasutamist – veisefilee sarpaccio, veise antrekoodi grill, lambakintsu BBQ, sea kõhuääre grillimine madaltemperatuuril, küüliku confiti valmistamine.
Kolga lasteaia kokk Valentina Gutman kommenteeris, et esialgu mõtles, mida uut ta ikka teada saab, aga õppis uusi nippe. Huvitav oli teada saada, et toorsalatisse soovitatakse panna natuke apteegisütt, kui kardetakse, kuidas kõht toortoitu kannatab.
Indrek Kivisalu on Arenduskoja kokkasid koolitanud ka varem ning mullu külastas ta eksperdina Arenduskoja toiduprojektis osalevat 12 toiduettevõtjat ja andis nõu, kuidas toitlustust paremini korraldada.
15. mail oli toiduprojekti viimane koolitus – Altjal toimus Toomarahva turismitalus õppepäev „Kohalik kala meie toidulaual“. Perenaine ja kokk Ülle Tamm õpetas töötlema räime, lõhet, siiga ja lesta.
Perenaine jutustas, kuidas alustas 1989. aastal Altja kõrtsis Eesti esimese toitlustuskooperatiiviga, koostas rahvusliku menüü, mida nüüd kasutatakse umbes samasugusena paljudes söögikohtades. Kõige kuulsamaks kujunes menüüs kartul ja marinaadis soolasilk, mida tehti suurtes kogustes ja ikka jäi väheks.
„Tegime süüa peaministritele ja presidentidele, ka Taani kuningannale. Ärevust oli siis palju – mina olen tavaline külakokk ja kuninganna tuleb sööma. Pakkusin, et teeks talle angerjasuppi, aga seda ei kooskõlastatud, oli tavaline juurviljasupp.“
Toomarahva perenaine jagas kalatoitude õppepäeval juhtnööre: siig on õrn kala, sellele ei tasu panna meresoola ning korralikult soolatud silk võib keldris seista kaks aastat.
