Arenduskoja rahvas tuli Austriast veel suuremate koostööplaanidega

2513

„Arenduskoja piirkonda oleks vaja uusi ja toredaid algatusi, selliseid voh!-ideid,” tõdes MTÜ juhatuse esimees, Tapa vallavanem ALARI KIRT tagasiteel õppereisilt Austriast Tirooli liidumaalt.

Atko reisibussi kõlaritest kostab saksakeelne šlaager, hele meeshääl laulab: „Ich liebe dich, mein Heimatland Tirol!” (Ma armastan sind, kodukant Tirool!)

Käänuline mägitee viib kõrgele üles, oleme 1800 meetrit merepinnast, sajab lund, plusskraade on 2. Meie kodumaal Eestis on sooja 27 kraadi ning kodused kurdavad, et päike teeb liiga ja nahk koorub.

MTÜ Arenduskoda reisiseltskond vaatab bussiaknast lumiseid mäetippe ja külasid all orus, vestlus rändab grupiti ühel, teisel ning kolmandal teemal, kuid läbiva joonega jõutakse LEADER-projektideni.

Kas pehmeid ehk seltsielu projekte pole meil mitte liiga palju toetatud? Tuleks ELi rahaga aidata seda, mis jääb ja on jätkusuutlik. Vaadake, kuidas austerlased mõtlevad ja tegutsevad kogukonna püsimajäämise ning töökohtade nimel. Külapidude rahastamise aeg peaks meil saama ümber. Tuleks hakata mõtlema, kuidas suunata avalikku raha nii, et see jõuaks võimalikult paljudeni ja aitaks kaasa piirkonna mitmekülgsele arengule.

Kes rändab, see näeb ja teab
MTÜ Arenduskoda liidab Euroopa Liidu LEADER-programmi toetusrahade jaotamise eesmärgil ühtseks tegevuspiirkonnaks kuus omavalitsust kolmest maakonnast – Kuusalu valla ja Loksa linna Harjust, Vihula, Kadrina ja Tapa valla Lääne-Virust ning Ambla valla Järvamaalt.

Ühistegevus algas 2006. aastal, suurema hoo sai 2007 ning praeguseks on kolmeaastase koostöö tulemusena kujunenud omavalitsuste esindajatest üksteisest hooliv ja tegus tuumik. Suuremate seltskondadega on käidud õppereisidel mitmel pool Eestis ning ka Ungaris, Soomes, Taanis, Iirimaal, Saksamaal ja seekord 15.-24. maini Austrias.

See, kuidas nähtut püütakse lahti mõtestada kodukandi konteksti arvestades ning otsitakse suundi, mil moel oma tegevusega minna tulemuslikumalt edasi, annab tunnistust, et tegu pole pelgalt puhkusesõitudega.

Ehk nagu ütleb Vihula vallavanem Rene Treial: „Kes teeb ringi ümber maja, teab rohkem, kui see, kes istub toas.”

Arenduskoja tegevjuhi Heiki Vuntuse sõnul kutsutakse koolitussõitudele neid, kes on LEADER-programmi heaks andnud omapoolse panuse – hindamiskomisjonide ja MTÜ juhatuse liikmed, projektide elluviijad, koolitustel abistajad ja Arenduskoja liikmete esindajad.

„Kui Eesti kõikidesse LEADER-gruppidesse kuu­luk­sid sellised inimesed, siis oleks üks lust ja lillepidu,” kiidab ta ja lisab: „Meil on projektivoorudega läinud suhteliselt hästi, me pole tõmmelnud, vaid võtnud rahulikult.”

Esimene projektivoor kuulutati Arenduskojas välja 2009. aasta alguses. On läbi viidud 5 taotlusvooru, jagatud 21,5 miljonit krooni kokku 177 projektile, PRIA on neist nüüdseks heaks kiitnud 105.  Sügisel läheb jaotamisele veel veidi üle miljoni krooni. Tööle hakkab seirekomisjon, et saada ülevaade, kuidas on asutud projekte ellu viima.

Kitse-Peter, juustutöökojad ja maitsestatud samagonn
Austria lummab oma iluga ning samas teeb kadedaks, kuidas mõeldakse kohaliku elu edendamisele – et oleks tööd ja sissetulekut ning rahvas ei koliks maapiirkondadest suurlinnadesse.

Sõidame vaatama Ehrwaldi õnnelikke kitsi, kelle piimast tehakse jäätist – nii on meile reklaaminud võõrustava tegevuspiirkonna, Tirooli liidumaa Ausserferni regiooni koostööpartnerid. Jäätisemasina ostu toetati kolmandiku osas LEADER-programmist, kokku maksis 40 000 eurot. Tirooli kandis on see ainus.

Austria kodud, otsekui nukumajakesed, paiknevad külas tihedalt üksteise kõrval. Sealsamas on kitselaut ja paar meetrit eemal jäätiselett.

„Meie tervisekaitse oleks niisuguse asja kohe kinni pannud,” imestab Marko Teiva Kadrina vallast.

Lauda seinal ripub suur silt: „Ziegenhof Peter” ehk otsetõlkes Peteri Kitseõu.

„Visioon peab olema ning usk ja eesmärk,” räägib kitsepidaja Peter vaimustunult. Näitab heinakuivatit, viib pisikesse juustutöökotta, kurdab ELi rahaga kaasneva aruandluse ja muu bürokraatia üle ning jagab koos pojaga külalistele kitsepiimajäätist. Enne ärasõitu veel käik farmipoodi, kust saab osta juustu kaasa.

Kitse-Peter toonitab mitmel korral, et hea meelega võtaks appi praktikandi Eestist ja palub rääkida sellest oma tuttavatele.

„Kitsed olid nagu ikka, õnnelik oli hoopis Peter,” kommenteerib hiljem Riina Ahven Tapa vallast Jänedalt.

Juustu valmistamist tutvustatakse reisipäevade jooksul meile veel kahes kohas. Letztali oru Steegi meiereis kuuleme, kuidas kaks korda päevas toob sinna 25 talu rahvas piima lehmadelt, kellele silo ei söödeta, saavad ainult mägirohtu ja -heina. Sellise mägipiima liitri eest tasutakse orus ainsana tööle jäänud meiereis 45 eurosenti, suurtööstused maksavad 25-26 eurosenti. Steegi meierei 17 sorti juustude ja jogurti hind on tööstuslikust kallim, müüakse hotellidesse ning kogu selle oru rahvale, tööstuslikku juustu on piirkonna poodides müügil vähe.

Looduslikku juustu laagerdatakse nädalaid, iga päev pööratakse keldris juustukerad ringi ja pestakse. Kui suurtööstuse juust läheb õhuga kokku puutudes paari päevaga hallitama, siis sellisel moel valmistatud juustule hallitust ei tule, kinnitab Käserei ehk juustukoja omanik Bruno Sojer.

Vorarlbergi regioonis näeme aasta tagasi suure tee äärde LEADER-raha ja muude ELi fondide toel rajatud meiereid, mis on ühendatud turismiga – sealsamas on restoran ning juustu- ja suveniirikauplus. Ühele poole klaasseina jääb juustutsehh ja teisele poole biosfääri tutvustav näitus. Külastajaid on olnud palju, keskmiselt 100 inimest päevas.

Arenduskoja Austria-reisi seltskond on pildile võetud 2500 meetri kõrgusel.
Arenduskoja Austria-reisi seltskond on pildidle võetud 2500 meetri kõrgusel.

Omamoodi maitse- ja mõtteelamuse saame Elbigenalpi väikeses piiritusevabrikus või õigemini -toas, mis kuulub noorele ettevõtlikule perele. Degusteerime kolme sorti samagonni ja imetleme vaskselt läikivat piirituseaparaati. Austrias võib igaüks läbi ajada enda tarbeks kuni 200 liitrit piiritust aastas. Oluline on, et toorainet ei ostetaks kokku ning toodangut ei turustataks kauplustes. Õunu või pihlakamarju kogub see pere sõpradega ühiselt ning ka saadud vägijook jagatakse omavahel.

Me teejuhid vahelduvad, kuid kõik nad räägivad ühest ja samast – tähtis on piirkonna areng ning koostöö põllumajanduse-, looduskaitse- ja turismivaldkonna inimeste-ettevõtete vahel. LEADER-piirkonna tegevusgruppidega on liitunud ka kohalikud pangad, osa toetusraha saadakse suur-ettevõtetelt.

Elamus- ja puhkerajad
Seikluslik on me õppereis kindlasti ja adrenaliini tase tõuseb päevas mitmel korral. Alates saabumisest Imsti regiooni viimase aja suurima projekti – seikluspargi Area 47 – juurde mööda sikk-sakkteed ja järgmise hommiku sõidust kõrgele Kaunegrati looduspargi keskusesse.

Bussijuhi Koit Pilipenko öeldud lause: „Mägedes sõitmine on bussijuhi jõulud,” on küll lohutav, kuid turvavöö panevad päris paljud, vähemalt esimestel päevadel, igaks juhuks kinni.

Me sõitude hea haldjas, Marta Kondas Aravetelt Ambla vallast, on aga rahu ise – ütleb, et nende meestega, see tähendab Koit Pilipenkoga Paidest ja Aivar Norkiga Jänedalt, on tal bussis kindel tunne. Bussijuhid on Arenduskojal omad – suurematel reisidel keeravad nemad rooli.

Area 47 – vastvalminud vabaõhu-veepark, palkmajakesed, suur restoran ning teisel pool jõge Ameerika stiilis saloon. Oleme esimesed külalised, ametlik avamine tuleb nelja päeva pärast. Töömehi on näha kümneid, asfalteeritakse teid, lükatakse mulda. Kokku on investeeritud 14 miljonit eurot, LEADER-programmist sealhulgas 600 000 eurot. Rahastajate seas on nii panku, suurfirmasid, kui ka Austria riik, Tirooli liidumaa ja piirkonna vallad. Eesmärk on saada Tirooli liidumaale turiste ka suvel, sest kohalikul rahval on tööd peamiselt suusaperioodil. Reklaami on tehtud Euroopas ja ka Ameerikas. Loodetakse jõuda 20 000-30 000 külastajani aastas.

Ekstreemsust pakuvad meile veel Vorarlbergi regioonis sõidud mägiraudteel ning tõus mäkke mööda matkarada, kus sihtpunktis, Kristbergi küla kohal 1486 meetri kõrgusel, jõuame kümne valla ühisesse metsakooli ehk väikesesse puitmajakesse. Sellegi tegemist on toetatud LEADER-rahadest. Eelarve on 50 000 eurot. Valdade koolilapsed tuuakse sinna tutvuma keskmise kõrgusega mägede loodusega eri aastaaegadel. Tiina Laulik Käsmust, Vihasoo lasteaia-algkooli õpetaja, kommenteerib, et midagi sarnast võiks teha ka Kuusalu valda, näiteks Kolgaküla suusamäele.

Või väikeses orus vanasse raudteejaama ja selle ümbrusesse rajatud seikluspark High 5 – mehised mehed kajakkidel ning köisrajad üle kärestike. Näide sellest, kuidas on taotletud LEADER-tuge, aga pole saadud, kuid sellegipoolest ollakse edukad tänu kuulumisele suurde kontserni ja tegevusele mitmel maal. Igal aastal augustis korraldatakse Austria High 5s rahvusvaheline 5-võistlus, kuhu kuuluvad mägijooks, langevarjuhüpped, sõit kajaki ja mägirattaga ning pidu õhtust hommikuni. Eesti tiimi pole veel osalenud ning meil palutakse teha oma kodumaal reklaami. Täpsema info leiab aadressil www.outdoor.at.

„Tubli juht,” kiidab High 5 peremees Chris Alge Aivar Norki ja saame teada, et nii suur buss, nagu on meie 13-meetrine, pole mööda neid ülikäänulisi teid varem sellesse orgu laskunud.

Tipp-elamus on aga enamikule meist vaieldamatult tutvumine kõrgele mäkke Mountafoni elektrijaama juurde rajatud seikluslike atraktsioonidega, mida on samuti toetatud LEADER-rahaga. Laskumist trossil üle tehisjärve alles katsetatakse. Meie saame proovida, kuidas on kihutada ekstra kurvilistele relssidele kinnitatud kahekohalistel kelkudel alla orgu, kokku 2,9 kilomeetrit ja 900 meetrit langust.

Sõit otsekui lõbustuspargi ameerika-mägedes. Kes kasutab pidurit, see laskub aeglaselt ja, paraku-paraku, jääb teistele jalgu. Kes on julgem, see lustib täie rinnaga. Ehk nagu sõnab Õnne Kiviperk Kadrinast: „Oli parim naeruteraapia.” Kiiremad vaatavad kella ja arutavad, kas suutsid teha rajarekordi.

Muuseum à la „proovi ise” ja käsitööliste ühing
Ideid ja mõtteainet saab me LEADER-grupp kõigist külastatud objektidest. Näiteks seda, mismoodi eksponeerida muuseumimaterjale – valgustatud stendid-kaardid, slaidi­programmid, mängulised matkarajad lastele jms.

Ehrenbergi lossis näeme, kuidas jõuline eestvedamine viib sihile ja ühest lagunenud kohast saab ümbruskonna turismimagnet. Ausserferni oru 14. sajandist pärineva väravakindluse varemed on taastatud või konserveeritud. Hoonesse tehtud muuseum tutvustab rüütliteaegset elu-olu.

Meelde jäävad taastamistööde algataja, arhitekt Elisabeth Pfreitschelleri sõnad: „Muuseumi edu tugineb sellel, et lapsed tohivad kõike katsuda ja selga proovida.” Ning oleme meiegi otsekui lapsed – tõmbame pähe kiivreid ja rõngasturviseid, paljud katsetavad, kuidas on end liigutada raudrüüs.

Summad on taas kolossaalsed. Tegevus algas lossis aastal 1997. Kokku 26 projektile on 13 aasta jooksul saadud 8,5 miljonit eurot. Rahastavad ELi programmid LEADER ja INTERREG ning ka Ausserferni maakond Austriast ja teisel pool mäeahelikku asuv naabermaakond Saksamaalt. Seega järjekordne näide mitmekülgsest piireületavast koostööst.

Nimetame Kuusalu valla vabaajakomisjoni esimehe Urmas Paomehega otsekui ühest suust Kolga mõisa ja ohkame, et see võiks olla samamoodi korda tehtud, aga meil millegipärast ei lähe need asjad nii. Eriti paneb mõtlema asjaolu, et vald ostis Ehrengergi kindluserajatised omanikelt, kes ise ei suutnud neid taastada.

Või teine kogemus – Vorarlbergi regioonis loodud käsitööliste ühing, mis liidab 85 väikeettevõtet. Me teejuht kirjeldab, kuidas LEADER-tegevusgrupi juhtkond pidi kõigepealt selgitama poolteist aastat valdadele, et seda oleks vaja. Praeguseks on ettevõtmisest saanud regiooni edukaim projekt. LEADER-rahaga ehitati käsitöökoda. Ühing viib ise läbi jätkuprojekte, koostöö aitab turustada ja reklaamida väikefirmade toodangut.

Koostööd ja jätkusuutlikkust õpime ka tutvudes maanaiste toiduprojekti, Elbigenalpi puunikerduskooli ja vabaõhuteatriga Geierwally, kus igal suvel esitatakse uut kohalikku temaatikat kajastavat näitemängu.
Sama eesmärki teenib meie ööbimispaiga Hotel Krone juurde LEADERi abil tehtud energiarada – et oleks, mida turistidele näidata meelitamaks neid just sellesse piirkonda.

Olen märkmikus alla jooninud me viimase giidi Bernhard Maieri sõnad: „Projekte tuleb teha kooskõlas loodusega, siis on nad pikaajalised ja jätkusuutlikud.” Sedasama, ehkki erinevas sõnastuses, kuulsime Tiroolimaal külastatud LEADER-regioonide kõigilt esindajatelt.


Kuidas minna Arenduskojas edasi

Kadrina valla arendusnõunik TIINA VILU investeeringumeetmete hindamiskomisjonist: „Loomulikult ei saa Austrias nähtut meil üks ühele üle kanda, kuid eeskuju tuleks võtta, kuidas on rahastamisel tehtud tõsiseid valikuid. Meil koostatakse samuti tasuvusuuringuid, aga selleks, et saada raha, mitte, et teha oma asja hästi.

Kitsepidaja Peter ütles, et oluline on teada, mida tahad, mitte see, kui palju võtab elluviimine aega. Meil kirjutatakse projekte selleks, et saada raha. Kui eelarvet kärbitakse, ollakse pahased, otsekui oleks õigustatud ootus. Aga ei ole. Kui mul hindajana ei ole kindlust, siis ei anna head hinnet.

Meie erinevus Austriast on selles, et ootame algatusi altpoolt. LEADERi põhimõte on kohaliku algatuse toetamine. Austrias on LEADER-tegevusgrupp katusorganisatsioon, selgitab ja haarab kohalikke inimesi kaasa.”

Tapa vallavanem ALARI KIRT, Arenduskoja juhatuse esimees: „Peaksime hakkama rohkem pöörama tähelepanu projektide kvaliteedile ja jätkusuutlikkusele ning rõhuma koostööle. Kui altpoolt algatust ei tule, peaks hakkama täiendatud kriteeriumide kaudu raha suunama – andma signaali, et näiteks üritusi võiksid kogukonnad ise finantseerida, mitte avaliku rahaga. Tuleb koos juhatuse, hindamis- ja seirekomisjoni liikmetega arutada läbi edaspidised hindamiskriteeriumid ja selle, millistele meetmetele suunata toetusraha rohkem.”

Kuusalu abivallavanem MILLI KIKKAS külaliikumise ehk pehmete meetmete hindamiskomisjonist: „Edaspidi tuleks rahastada enam selliseid projekte, millest jääb jälg järele. Küla aastapäeva tähistamist ei mäletagi mõne kuu pärast enam keegi,”

Kangrumäe külaseltsi juht MARTA KONDAS: „Kui LEADERist enam külapäevi ei rahastata, jääb ära võimalus, et külast välja rännanud inimesed tulevad kokku, sellest võivad sündida uued investeeringud ja mis iganes algatused. Pehmed meetmed peavad jääma – kõike ei saa panna kivisse.”

Kuusalu valla vabaajakomisjoni esimees URMAS PAOMEES: „Leppisime tagasiteel kokku, et hakkame tegema koostööd Arenduskoja valdade kultuurikomisjonidega. Läheme üksteisele külla, arutame, kuidas rahastada taidlusringe.”

Arenduskoja tegevjuht HEIKI VUNTUS: „31. mail oli Arenduskoja üldkoosolek, kus kinnitati eelmise tegevusperioodi aastaaruanne ja kuulutati välja sügisene taotlusvoor, kuhu võetakse 8. oktoobrini vastu projekte meetmetest 1.2 ja 2.3.
Maamajanduse Infokeskus rahastab TV-saateid, mis tutvustavad edukamaid LEADER-projekte. Arenduskoja omadest valisime välja Ehedad Elamused Lahemaal, Artur Talviku rändkino, Käsmu meremuuseumi ja OÜ Rivanel raftiparved. ETV valis oma saatesse tutvustamiseks just viimase.”


Kuusalu vallast käisid Austrias õppereisil Milli Kikkas, Tõnu Ammussaar, Urmas Paomees, Tiina Viirna ning Lea Ruus, Loksa linnast Õnnela Tedrekin ja Laivi Kirsipuu, Sõnumitoojast Ülle Tamm.