Aren­dus­ko­ja õp­pe­reis Lee­du­maa­le – Ku­ra sää­re lii­va­düü­nid ja jõ­ge­de­ga pii­ra­tud Rus­ne saar

„Eu­roo­pa tu­rist tu­leb sa­ge­li ko­gu Bal­ti­ku­mi kü­las­ta­ma, mit­te ai­nult Ees­tis­se, Lät­ti või Lee­tu. Sel­lest sün­dis mõ­te kut­su­da sääst­va tu­ris­mi jät­kup­ro­jek­ti li­saks lät­las­te­le ka lee­du­kad.

Saat­sin ing­li­s­keel­sed kir­jad Lee­du nen­de­le Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi­de­le, kus on suu­red rah­vus­par­gid. Kuid ei vas­ta­tud. Siis vaa­ta­sin, kus on piir­kond­li­kud kait­sea­lad, ja saat­sin kir­ja La­ma­tos Ze­me te­ge­vusg­ru­pi­le. Sealt sai­me vas­tu­se, nii leid­si­me uue koos­töö­part­ne­ri. Hil­jem sel­gus, et nen­de Ne­mu­na­se jõe del­ta re­gio­naal­park ja ka seal­ne Rus­ne saar on Vil­niu­se kõr­val Lee­dus kõi­ge kü­las­ta­ta­vam tu­ris­mi­piir­kond,“ lau­sus Aren­dus­ko­ja sääst­va tu­ris­mi rah­vus­va­he­li­se pro­jek­ti idee au­tor Sir­je Kuu­sik, Kad­ri­na val­las asu­va Kuu­si­ku tu­ris­mi­ta­lu va­na­pe­re­nai­ne.

Aren­dus­ko­ja õp­pe­rei­sil Lee­tu, mis toi­mus 2.-6. märt­si­ni, tõ­de­si­me bus­si­selts­kon­nas mit­mel kor­ral, et ole­me pä­rast Ees­ti taa­si­se­seis­vu­mist roh­kem käi­nud Soo­mes, ka Root­sis ja teis­tes põh­ja­maa­des, pi­gem kip­pu­si­me põh­ja poo­le, olu­li­selt vä­hem lõu­nas­se nõu­ko­gu­deaeg­se­tes­se ven­nas­va­ba­rii­ki­des­se. Kuid oo­ta­ma­tult pal­ju hu­vi­ta­vat ja avas­ta­mis­väär­set on ka Lee­dus ja Lä­tis. Na­gu eel­mi­se aas­ta õp­pe­rei­si­del Lät­ti, te­ki­ta­sid Lee­dus näh­tud ko­had ja ini­me­sed see­kord sa­mu­ti soo­vi min­na sin­na ta­ga­si koos pe­re­de või sõp­ra­de­ga.

Sõit­si­me Lee­tu jät­kup­ro­jek­ti avaü­ri­tu­se­le väi­ke­bus­si­ga, kok­ku 19 rei­si­jat, kel­lest 9 olid Aren­dus­ko­jast ning 5 Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­jast ja 5 Põh­ja-Ees­ti Koos­töö­ko­jast. Aren­dus­ko­jast osa­le­sid õp­pe­rei­si­le pea­le idee al­ga­ta­ja Sir­je Kuu­si­ku veel pro­jek­ti­juht Kat­rin Suur­soo, te­gev­juht Hei­ki Vun­tus, Lok­salt Kui­vo­ja puh­ke­kes­ku­se pe­re­nai­ne Ele Tern, Kuu­sa­lu val­last Ju­min­da Pool­saa­re Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge Tii­na Viir­na Kol­ga-Aab­last ja Va­na-Sir­ge küü­li­ku­ta­lu pe­re­nai­ne Ai­ve Nii­lo Kal­me kü­last, Hal­ja­la val­last Ada­mi tu­ris­mi­ta­lu noor­pe­re­nai­ne Eva-Ma­ria Liiv ning Tool­se Puh­ke­kü­la pe­re­nai­ne He­len Ka­rus. Kaa­sa sai ka aja­kir­ja­nik Sõ­nu­mi­too­jast.

Ees­tis oli siis avas­ta­tud kaks ko­roo­na­vii­ru­se kand­jat, Lee­du riik väl­ja kuu­lu­ta­nud erio­lu­kor­ra, kuid veel pää­se­si­me üle pii­ri­de nii sin­na kui ta­ga­si va­balt. Me võõ­rus­ta­jad kom­men­tee­ri­sid mui­ga­mi­si, et Ees­ti on taas ka ko­roo­na­vii­ru­se osas Lee­du­maast ees.

Öö­bi­si­me Rus­ne vil­las, mil­le oma­ni­kud on pea­lin­nast Vil­niu­sest. Tööd an­tak­se ko­ha­li­ke­le ini­mes­te­le. Osa­de­le me gru­pist olid Rus­ne vil­la ma­jad ja ka La­ma­tis Ze­me vas­tu­võt­jad tut­ta­vad, mul­lu juu­nis all­kir­jas­ta­sid seal mul­ti­funkt­sio­naal­se sääst­va tu­ris­mi et­te­võt­lu­se aren­da­mi­se ra­hus­va­he­li­se pro­jek­ti koos­töö­le­pin­gu.

Ül­la­tust te­ki­tas as­jao­lu, et kell küm­me õh­tul pan­di mõ­le­ma ma­ja vä­li­suk­sed luk­ku meid et­te hoia­ta­ma­ta. Oma maj­ja pää­se­si­me lä­bi alu­mi­se kor­ru­se ak­na.

Pro­jek­tis Ees­ti, Lä­ti, Lee­du ja Root­si te­ge­vusg­ru­pid
Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi sääst­va tu­ris­mi rah­vus­va­he­li­se pro­jek­ti raa­mes sai La­he­maa rah­vus­park kolm kuud ta­ga­si en­ne jõu­le Eu­ro­parc ser­ti­fi­kaa­di. Nüüd te­ge­leb Aren­dus­ko­da kol­meaas­ta­se jät­kup­ro­jek­ti­ga. Sel­les tee­vad kaa­sa 9 Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi Ees­tist, Lä­tist, Lee­dust ja Root­sist. Al­ga­ta­ja ning juht­part­ner on MTÜ Aren­dus­ko­da, ku­hu kuu­lu­vad Kuu­sa­lu, Ta­pa, Kad­ri­na, Hal­ja­la vald ja Lok­sa linn.

Lä­tist osa­le­vad Gau­ja jõe­ga seo­tud rah­vus­par­ki­de alal te­gut­se­vad kaks Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi Ees­tist pea­le Aren­dus­ko­ja ka Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu, mis on seo­tud Soo­maa rah­vus­par­gi­ga. Uue koos­töö­part­ne­ri­na on kaa­sa­tud Põh­ja-Har­ju Koos­töö­ko­gu, mil­le piir­kon­nas Jõe­läht­me val­las on Re­ba­la kait­sea­la ja muid­ki kait­sea­la­sid. Es­ma­kord­selt on pro­jek­ti part­ne­rid kaks Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi Lee­dust – La­ma­tos Ze­me, mis te­gut­seb Ne­mu­na­se del­ta re­gio­naal­par­gis, ja te­ge­vusg­rupp, mil­le piir­kon­nas on Pla­te­liai jär­ve ümb­rit­sev Žemai­ti­ja rah­vus­park.

La­ma­tos Ze­me te­ge­vus­piir­kond asub en­di­sel Ida-Prei­si­maal ehk Väi­ke-Lee­dus. Pii­ri­naa­ber on Ve­ne­maa koos­sei­su kuu­luv Ka­li­ning­ra­di ob­last ehk Ida-Prei­si­maa ku­na­gi­ne Kö­nings­ber­gi linn ja sel­le ümb­rus. Väi­ke-Lee­du on Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na­ga na­tu­ke sar­na­ne, seal on tek­ki­nud Lee­du rii­gi prae­gu­ne kir­ja­keel, Kuu­sa­lu on ees­ti kir­ja­kee­le sün­ni­koht.

Rus­ne saar – Lee­du ma­dal­maa
Ne­mu­na­se del­ta mär­ga­la sar­na­neb oma pik­ka­de ka­na­li­te ja la­ge­da­te väl­ja­de­ga ko­ha­ti Hol­lan­di­ga. Ne­mu­na­se roh­ked ha­ru­jõed on ää­ris­ta­tud val­li­de ehk pold­ri­te­ga, et kaits­ta põl­de ja elu­ma­ju üleu­ju­tus­te eest.

Üks oma­pä­ra­se­maid koh­ti sel mär­ga­lal on Rus­ne saar, mis ühelt poolt piir­neb me­re­ga, Lee­du mand­ria­last la­hu­ta­vad te­da At­ma­ta ja Sk­ri­vy­te jõe­ha­rud. Kus­juu­res Sk­ri­vy­te jõ­gi on piir Ve­ne­maa­ga.

Rus­ne val­da tut­vus­tas val­la­va­nem Da­lia Drob­nie­ne, kes võõ­rus­tas meid Lea­de­ri toe­tu­se abil kor­da teh­tud Rus­ne selt­si­ma­jas.

Da­lia Drob­nie­nel olid sel­jas Väi­ke-Lee­du rah­va­rii­deid. Lee­dus mää­rab val­la­va­ne­ma ame­tis­se riik, sel­le­le eel­neb kon­kurss. Ta ju­tus­tas, et kan­di­dee­ris ame­tis­se 6 aas­tat ta­ga­si, kan­di­daa­te oli 6, ko­mis­jo­ni ees tu­li vas­ta­ta 100 kü­si­mu­se­le. Val­la­va­ne­ma ame­tis­se mää­ra­tak­se täh­ta­ja­tult, töö­ta­da võib ku­ni pen­sio­ni­le jää­mi­se­ni.

Val­la­va­nem rää­kis, et en­ne sõ­da oli saa­rel 7500 ela­nik­ku, pal­jud saks­la­sed põ­ge­ne­sid en­ne nõu­ko­gu­de vä­ge­de tu­le­kut, tei­ne suu­rem ära­mi­nek oli 1968. aas­tal, siis ko­li­ti ela­ma Ida-Sak­sa­maa­le. Saa­re asus­ta­sid lee­du­kad, prae­gu on ela­nik­ke 1467.

Da­lia Drob­nie­ne kir­jel­das, kui­das saa­re kõi­ge suu­rem prob­leem oli iga­ke­va­di­ne suur­ve­si ja ka suu­re­mad vih­ma­pe­rioo­did, mis uju­ta­sid üle as­falt­tee lõi­gu mand­ri­ga ühen­da­va sil­la lä­he­dal. Võit­lus üleu­ju­tu­se­ga oli saa­re­rah­va iga-aas­ta­ne reaal­sus, va­hel tu­li ela­da muust maail­mast ära­lõi­ga­tu­na nä­da­laid. Ra­se­dad vii­di va­ra­kult en­ne sün­ni­tu­se täh­tae­ga saa­relt ära. Ne­li trak­to­rit ve­da­sid au­to­sid uju­tus­ko­hast lä­bi, päe­vas ku­lus sel­le­le 2000 eu­rot. Vett on hul­le­ma­tel ae­ga­del sel tee­lõi­gul ol­nud 1,20 meet­ri, sa­ge­li 50-70 sen­ti­meet­rit.

Ent mõ­ni kuu ta­ga­si olu­kord muu­tus, kui val­mis sai rii­giee­lar­vest ra­has­ta­tud 400 meet­ri pik­ku­ne es­ta­kaad. Val­la­va­nem näi­tas vi­deo­fil­me ja fo­to­sid, kui­das saa­re­rah­vas käis Lee­du par­la­men­di ees saa­di­ku­telt abi pa­lu­mas, kaa­sas pla­ka­tid. Suur pi­du ja üle­rii­gi­li­ne mee­dia­ka­jas­tus oli 2017. aas­tal, kui Lee­du pea­mi­nis­ter tea­tas, et ra­ha on eral­da­tud ja es­ta­kaad tu­leb.

„Sai­me mil­jo­nä­riks, Lee­du riik na­gu hea ema­ke võt­tis meid oma em­bu­ses­se, me ei kar­da enam ke­va­di­ti vett. Nüüd ta­ha­vad noo­red pe­red tul­la saa­re­le ela­ma,“ kir­jel­das val­la­va­nem.
Eri­ti läk­sid sü­da­mes­se vi­deos näh­tud kaadrid es­ta­kaa­di ava­mis­peost, kus ko­hal oli vist küll ko­gu saa­re­rah­vas. Es­ta­kaa­di juur­de oli pan­dud suur loo­sung „Ai­täh, Lee­du!“.

Ka­la­püü­gi- ja tööt­le­mis­ta­lu
Pe­re­fir­ma In­gos Ru­kyk­le­le ta­lus käi­di eel­mi­sel su­vel ka väik­se­ma koos­sei­su­ga. Ka­la­püü­gi, tööt­le­mi­se ja müü­gi­ga te­ge­le­vad kaks põlv­kon­da: pe­re­mees ja pe­re­nai­ne, nen­de täis­kas­va­nud lap­sed. Pe­reet­te­võt­tel on 2012. aas­tast rah­vus­li­ku toi­du val­mis­ta­mi­se ser­ti­fi­kaat. Ko­duõues on li­saks suit­suah­ju­le ja väi­ke­se­le poe­le kü­la­lis­te jaoks eral­di ka­tu­sea­lu­ne, kus viiak­se lä­bi loen­guid ka­la­püü­gist ja tööt­le­mi­sest ning pa­ku­tak­se de­gus­tee­ri­mi­seks eri­ne­vaid soo­la­tud ja suit­su­ta­tud ka­lu. Pe­re­tü­tar ja ta abi­kaa­sa õpe­ta­sid ka­la­de pu­has­ta­mist ning näi­ta­sid, kui­das ka­la suit­se­ta­tak­se. Et­te­võ­te müüb oma too­dan­gut Klai­pe­das, Vil­niu­ses, Pa­lan­gas.

Lee­du esi­me­ne vei­ni­meis­ter
Lee­du esi­me­ne lit­sent­si­ga ko­du­vei­ni­de val­mis­ta­ja Ces­lo­vas Ra­moš­ka võt­tis meid vas­tu oma vei­ni­mõi­sas. Te­ma fir­ma Ces­lo­vo Vy­nas sai müü­giõi­gu­se 2011. Aas­tal. Nüüd­seks on Lee­dus 10 vei­ni­val­mis­ta­jat, Lä­tis on neid 70.

Pe­re­mees rää­kis, et neil oli tu­ris­mi­ta­lu ning abi­kaa­sa käis li­sa­töö­na tu­rul vaa­ri­kaid müü­mas. Kord ei müü­nud ta ära mi­da­gi, tõi 20 ki­log­ram­mi vaa­ri­kaid ko­ju ning tu­li mõt­te­le, et neist võiks te­ha vei­ni. Pak­ku­sid se­da kü­la­lis­te­le ja ja­ga­sid sõp­ra­de­le, kes kiit­sid ja soo­vi­ta­sid vaa­ri­ka­vei­ni juur­de te­ha.

De­gus­tee­ri­mi­sel pa­ku­tud õu­na-, aroo­nia-, vaa­ri­ka-, pih­la­ka- ja must­sõst­ra­vei­nid olid se­da­võrd kva­li­teet­sed, et kui po­leks tead­nud, ei oleks osa­nud ar­va­ta, et need on vil­li­tud ta­lu vei­ni­köö­gis. Aas­ta­ne li­miit on 10 ton­ni, kui roh­kem too­ta, on nõu­ded kar­mi­mad. Kan­get al­ko­ho­li pe­reet­te­võt­ted Lee­dus too­ta ei to­hi.

Ku­ra säär ja seal­ne su­per­giid
Sel­le õp­pe­rei­si kõi­ge eri­li­sem käik oli Ku­ra sää­re­le – li­gi 100 ki­lo­meet­ri pik­ku­se­le ja ku­ni 2 ki­lo­meet­ri laiu­se­le loo­dus­kait­sea­lu­se­le pool­saa­re­le, mil­lest um­bes pool kuu­lub Ka­li­ning­ra­di ob­las­tis­se. Kõr­vu­ti kau­ni loo­du­se­ga an­dis li­sa­väär­tust suu­re­pä­ra­ne giid, kel­le ise­kes­kis ni­me­ta­si­me ko­ha­li­kuks här­ra Tu­rovs­kiks, ku­na sar­na­neb Ees­ti tun­tud loo­maas­ja­tund­ja­ga nii vä­li­mu­selt kui ka kõ­ne­ma­nee­rilt. Kui ko­roo­na­vii­rus taan­dub ja on plaa­nis tu­ris­mi­reis Lee­tu Ku­ra sää­re­le, pa­lu­ge gii­diks Aru­nas Bal­na.

Kõn­di­si­me UNES­CO maail­ma­pä­ran­di ni­mis­tus­se kuu­lu­val pi­kal ja tuu­li­sel ran­na-alal, mis on kan­tud Eu­roo­pa küm­ne ilu­sa­ma ran­na loe­te­lus­se. Ku­ra sää­rel on ne­li en­dist ka­lu­ri­kü­la: Prei­la, Per­val­ki, Juodk­ran­te ja Ni­da. Vii­ma­ne on neist kõi­ge tun­tum. See kant oli omal ajal Eu­roo­pa üks ar­mas­ta­tu­maid kuu­ror­te, al­les on pal­jud ho­tel­lid, vil­lad, kü­la­lis­te­ma­jad. Ni­das su­vi­tas ka No­be­li pree­mia lau­reaat, sak­sa kir­ja­nik Tho­mas Mann. Te­ma ma­ja­muu­seu­mi me ei kü­las­ta­nud, ka mit­te me­re­vai­gu­muu­seu­mi, ku­na olid tal­veks su­le­tud. See-eest ja­gas me­re­vai­gu­te­ra­sid me vah­va giid.

Käi­si­me vaa­ta­mas kor­mo­ra­ni­de ko­loo­niat, kus neist lin­du­dest jääb ma­ha väl­ja­sur­nud maas­tik. Kõn­di­si­me ka Par­ni­di­se düü­ni­des, mis ula­tu­vad me­re­pin­nast 52 meet­rit kõr­ge­ma­le.

Seal­ne suu­rim vaa­ta­mis­väär­sus on gra­nii­dist päi­ke­se­kell, mil­le ki­vi­sam­ba kõr­gus on 13,8 meet­rit, kaal 36 ton­ni. Teel lii­va­kel­la juur­de uu­ri­si­me skulp­tuu­ri „Vas­tu­tuult“, mis ku­ju­tab Prant­su­se kir­ja­nik­ku ja fi­lo­soo­fi Jean-Paul Sart­re, kes käis Ni­das 1965. aas­tal koos elu­kaas­la­se Si­mo­ne de Beau­voir´ga. Skulp­tuur on loo­dud sa­mas ko­has teh­tud fo­to jär­gi. Ja­lu­ta­si­me ka Juodk­ran­te puus­kulp­tuu­ri­de par­gis, mi­da kut­su­tak­se Nõia­mäeks. Giid ju­tus­tas ko­ha­li­ke kä­si­töö­meist­ri­te teh­tud puu­ku­ju­de­ga seo­tud le­gen­de.

Kin­tai kuns­ti­kool ja tu­ris­mi­komp­leks
La­ma­tos Ze­me ju­ha­tu­se esi­mees Vy­gar­tas Ka­ma­raus­kas saa­tis meid õp­pe­rei­si vii­ma­sel päe­val, kui tut­vu­si­me Kin­tai ale­vi­kus ku­na­gis­se alg­koo­li ra­ja­tud kuns­ti­koo­li­ga, mil­lest suu­re osa moo­dus­tab Lee­du fi­lo­soo­fi ja teo­soo­fi Vy­du­na­se muu­seum. Te­ma te­ge­lik elu­koht jäi Ve­ne­maa poo­le­le, muu­seum ot­sus­ta­ti ra­ja­da Lee­du­maa­le.

Tu­ris­mi­komp­lek­si UAB Kin­tai tut­vus­tas di­rek­tor Rim­gau­das Vi­šins­kas, kel­lelt kuul­si­me, et fir­ma kor­ral­dab tu­ris­mi­tee­nust ko­gu Rus­ne saa­rel. Ma­ju­tus­loa­ga kü­la­lis­te­ma­ju on kok­ku 15. Ka­la­tii­ke 600 hek­ta­ril – müüak­se too­rest ja töö­del­dud ka­la, või­mal­da­tak­se ka­la­püü­ki.

Kü­si­si­me nii Ku­ra sää­rel kui ka Rus­ne saa­rel loo­dus­kait­se­lis­te ja muu­de pii­ran­gu­te koh­ta.

Pal­jud reeg­lid on sa­mad, mis meil­gi La­he­maa rah­vus­par­gis. Ku­ra säär on ko­gu ula­tu­ses si­su­li­selt re­ser­vaat. Sää­re­le ehi­tusk­run­te enam ei ja­ga­ta, uu­te hoo­ne­te ehi­ta­mi­sel on koos­kõ­las­tus­te saa­mi­ne mit­meaas­ta­ne prot­sess. Ra­ja­ta­vad ma­jad pea­vad seal ja ka Rus­ne saa­rel ole­ma Ida-Prei­si­maa­le ise­loo­mu­li­ku ar­hi­tek­tuu­ri­ga.