ANU VII­RAND Vii­nis­tult ku­dus kin­giks 100 so­ki­paa­ri

Kuu­sa­lu val­la sot­siaal­vald­kon­na re­fe­rent Ene Re­ba­ne sai pü­ha­päe­va, 25. veeb­rua­ri õh­tul ül­la­tu­se osa­li­seks – te­ma ko­duuk­se ta­ha tu­li Vii­nis­tu ela­nik Anu Vii­rand ja an­dis üle en­da koo­tud sa­da paa­ri sok­ke, et need kin­gi­taks Kuu­sa­lu val­la abi­va­ja­ja­te­le. So­kid on eri suu­ru­ses, neid on nii täis­kas­va­nu­te­le kui ka pä­ris pi­si­kes­te­le las­te­le.

Anu Vii­rand rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et viis so­kid Kuu­sal­lu, kui oli teel Soo­me, ta elab ala­tes su­vest tei­sel pool lah­te. Soo­mes on koos abi­kaa­sa ja kesk­mi­se tüt­re pe­re­ga.

„Ku­du­ma asu­sin sok­ke kolm aas­tat ta­ga­si, kui üks töö­kaas­la­ne kur­tis, et so­kid on lä­bi ja kas os­kan õpe­ta­da so­ki­ku­du­mist. Kat­se­ta­sin ja sain hak­ka­ma, ku­du­sin las­te­le ja las­te­las­te­le. Lõ­puks ku­ju­nes ku­du­mi­ne ot­se­kui hai­gu­seks. Kui eel­mi­sel ke­va­del oli vil­la­seid sok­ke ko­gu­ne­nud 37 paa­ri ja sat­tu­sin kuul­ma, kui­das üks mees te­gi Ees­ti Va­ba­rii­gi sa­jan­daks sün­ni­päe­vaks si­ni­must­val­ge li­pu, tek­kis mõ­te, et kas mi­na suu­dak­sin ku­du­da sok­ke 100 paa­ri. Aas­ta­te­ga oli emal ko­gu­ne­nud vil­last lõn­ga. Es­malt te­gin suu­re­maid sok­ke, hil­jem ka pi­se­maid, ole­ne­valt sel­lest, kui pal­ju üht või teist lõn­ga ja­gus,“ ju­tus­tas Anu Vii­rand.

„Vii­maks oli ju­ba niiöel­da kii­re lõpp­mäng, et ik­ka sa­da paa­ri kok­ku saa­da. Vii­ma­se paa­ri ku­du­sin 19. jaa­nua­riks. Tu­le­ta­sin so­ki­ku­du­mi­se­ga koo­liae­ga meel­de, meil Kuu­sa­lu koo­lis oli vä­ga to­re kä­si­tööõ­pe­ta­ja Lai­ne Ka­da­jas. Te­ma käe all õp­pi­si­me iga­su­gust kä­si­tööd ala­tes so­ki­ku­du­mi­sest ku­ni koo­li­le rah­va­riie­te te­ge­mi­se­ni.“

Ees­ti Va­ba­rii­gi sa­jan­dat aas­ta­päe­va tä­his­tas Anu Vii­rand Ees­tis. So­kid ot­sus­tas jät­ta oma ko­du­val­da.

„Loo­dan, et so­kid leia­vad kand­jad,“ lau­sus ta.