Kuusalu valla Aru küla elanik ANTS AAMAN juunior pani tänavuse gladioolikalendri esikaanele pildi enda aretatud sordist Nigiri 523.
Hirvli külas asuva Karukämbla piimafarmi peremees Ants Aaman juunior on oma esivanematelt päranduseks saadud Aaviku talus Aru külas tegelenud üle kümne aasta järjekindlalt gladioolide aretamisega, hobi sai alguse rohkem kui 30 aastat tagasi Kuusalu keskkoolis õppimise ajal. Mullune sügis andis talle tulemuse, mis läheb Eesti aianduse ja gladioolikasvatajate ajalukku – tema aretatud roosakas-oranži-kollakate toonidega gladiooli tunnustas uue sordina Põhja-Ameerika Gladioolinõukogu, mis on selle valdkonna olulisim esindusorgan. Tegu on Eestis aretatud ainsa suureõielise gladioolisordiga, mis registreeritud rahvusvahelises sordiregistris. Lillesordi ametlik nimi on Nigiri 523 Aaman. Ants Aaman juunior on teine eestlane, kelle aretatud sort jõudnud registrisse – 1990ndatel aastatel registreeriti Edna Kõivu väikeseõieline gladioolisort Väike Robi, mis ameeriklaste kataloogis sai nimeks Edna.
Tähtis tunnustus oli Ants Aaman juuniori jaoks seegi, kui septembris saavutas tema aretatud seemik Suurbritannias korraldatud veebinäitusel oma klassis tšempionitiitli ja kuulutati rahva lemmikuks.
„Koroonaleviku tõttu oli näitus veebis, kus said osaleda ka välismaised aretajad oma seemikute ja sortidega. Esitasin ühe seemiku prooviks enne, kui seda edaspidi sordina tutvustada. Tuleval suvel on lootus kolmel seemikul, need tunduvad paljulubavad, võivad saada sortideks – kujuneda kinnistunud sorditunnustega gladiooliks. Nende lillede geneetika on väga lai teema, aretamisel tekib palju variatsioone, kuid registreeritud sordi puhul peavad tunnused jääma samaks, mitte enam muutuma,“ selgitab ta.
Ants Aaman räägib, et maailmas on kokku kümneid tuhandeid gladioolisorte. USAs ja ka Venemaal on palju gladioolikasvatajaid ja aretajaid. On hobiaretajaid, kes tegelevad sellega põhitöö kõrvalt, ning mõned üle maailma tuntud aretajad. Aga on ka spetsialiseerunud ettevõtjaid, kes kasvatavad ja müüvad aretajatelt saadud uudissortide ning vanade populaarsete gladioolisortide sibulaid.
Nigiri – viide sushile
Esmalt oli ka Ants Aamanil väga palju erisuguseid gladioole, kollektsioneeris sibulaid, kokku on ta aias õitsenud aegade jooksul ligi 370 sordi gladioolid. Keskkoolis õppimise ajal tegi ta esimesed ristamised – tolmutas omavahel eri sorte, katsetas seemnetega. Kui õppis maaülikoolis ja siis, kui lapsed olid peres väikesed, ei olnud lilledega aega tegeleda. Kümmekond aastat tagasi alustas uuesti ja juba teisel tasemel – eesmärgiga luua ise uusi sorte.
Ta tõdeb, et aretamine on pikk ja sageli etteaimamatu protsess: „Ootad õite puhkemist, kunagi ei tea, millised õied täpselt seemikul tulevad, kas on ka vormilt ning tervise poolest kvaliteetsed. Mõned seemikud õitsevad juba samal sügisel, enamik hakkab õitsema teisel aastal, osad ka alles kolmandal. Suurem osa tärganud taimedest lõpetab kompostis, sest ei vasta ootustele, see on paratamatus. Teiste aretatud gladioolide kasvatamine andis vundamendi – oli, mille seast aretamiseks valida.“
Esimene tema enda ristatud gladiooliseemik puhkes õide 2014. aastal. Nigiri 523 sordi aretamiseks kulus kokku 9 aastat. Nimi Nigiri on aretaja sõnul jaapani keelest, viitab sushile, milles üks komponent on roosakas-oranžikas lõhe. Numbrid nime juures on gladioolikasvatajate jaoks kõnekas šifreering. Esimene number tähendab õie suurust, number 5 on kõige suurem õis. Teine number viitab värvile ja kolmas tooni tugevusele. Nigiri 523 otsekui volditud ehk grofeeritud õite kohta lausub ta, et see on suur vedamine, kuna häid suureõielisi gladioole ei ole kerge saada.
„Aretaja jaoks on siiski värvidest olulisem taim kui tervik, eesmärk on hea tervis ja paljunemine. Publik muidugi näeb eelkõige õite ilu,“ lausub ta.
Soov on jõuda kümne enda aretatud sordini, ütleb Ants Aaman. Lillede aretamiseks on tal eraldi kasvuhoone. Seemned külvab seal pottidesse või peenardesse märtsi lõpus. Avamaale istutab sibulad maikuu jooksul, õitsema hakkavad gladioolid enamasti juulis-augustis. Talvel on sibulad hoiul sildistatud riide- või paberkottides, kevaditi istutab ja sügisel võtab üles, parim hoiukoht on 3-4 soojakraadiga säilituskapp.
Viimasel ajal on ta järjest enam hakanud kasvatama ka iiriseid. Nende risoome ei pea talveks hoiustama ja õitsevad varem.
Küsimusele, kuidas jõuab laudatöö kõrvalt lillede aretamisega tegeleda, vastab ta, et see on lisakoormus, kuid võimaldab ka midagi muud teha peale farmitöö: „Kevadel on eriti kiire, sibulate istutamisega samal ajal on karja väljalaskmine, aedade parandamine. Talvel on hulga tegemist kuivatatud mugulsibulate puhastamise ja sorteerimisega ning olen südamest tänulik oma kalli kaasa Anne-Mai nobedatele näppudele. Oma aja võtab ka suhtlemine teiste lillekasvatajatega. Lõin Facebookis eraldi grupi „Gladioolid ja iirised Eestis“. Huvilisi on Eestist liitunud 1300, mis on üllatus, oletasin, et tuleb 300-400. Omaette klubi meil pole, see grupp ongi otsekui klubi.“
Gladioolipiltidega autorikalender
Aasta lõpus teatas Ants Aaman Facebookis, et taas tuli trükist tema kujundatud seinakalender gladioolipiltidega, mida saab otse tellida või osta kohalikest lillepoodidest. Tänavune, kolmas gladioolikalender on samuti autori enda aretatud gladioolide piltidega, Nigiri 523 Aaman kaunistab lisaks esikaanele juunikuu lehekülge, siis on aretajal sünnipäev. Seekord on kalendris kaks fotot legendaarse vene aretaja Dõbovi loomingust: Sirenevoe Chudo 471 aastast 1996 ja Moskovskaja Eksotika 503 aastast 1999.
Gladioolikalendri esikaane kujunduses on gooti tähtedega: „Autorikalender Ants Aaman“.