ANTS AA­MAN on ain­sa eest­la­se­na are­ta­nud rah­vus­va­he­li­selt tun­nus­ta­tud suu­reõie­li­se gla­dioo­li­sor­di

Kuu­sa­lu val­la Aru kü­la ela­nik ANTS AA­MAN juu­nior pa­ni tä­na­vu­se gla­dioo­li­ka­lend­ri esi­kaa­ne­le pil­di en­da are­ta­tud sor­dist Ni­gi­ri 523.

Hirv­li kü­las asu­va Ka­ru­kämb­la pii­ma­far­mi pe­re­mees Ants Aa­man juu­nior on oma esi­va­ne­ma­telt pä­ran­du­seks saa­dud Aa­vi­ku ta­lus Aru kü­las te­ge­le­nud üle küm­ne aas­ta jär­je­kind­lalt gla­dioo­li­de are­ta­mi­se­ga, ho­bi sai al­gu­se roh­kem kui 30 aas­tat ta­ga­si Kuu­sa­lu kesk­koo­lis õp­pi­mi­se ajal. Mul­lu­ne sü­gis an­dis tal­le tu­le­mu­se, mis lä­heb Ees­ti aian­du­se ja gla­dioo­li­kas­va­ta­ja­te aja­luk­ku – te­ma are­ta­tud roo­sa­kas-oranži-kol­la­ka­te too­ni­de­ga gla­dioo­li tun­nus­tas uue sor­di­na Põh­ja-Amee­ri­ka Gla­dioo­li­nõu­ko­gu, mis on sel­le vald­kon­na olu­li­sim esin­du­sor­gan. Te­gu on Ees­tis are­ta­tud ain­sa suu­reõie­li­se gla­dioo­li­sor­di­ga, mis re­gist­ree­ri­tud rah­vus­va­he­li­ses sor­di­re­gist­ris. Lil­le­sor­di amet­lik ni­mi on Ni­gi­ri 523 Aa­man. Ants Aa­man juu­nior on tei­ne eest­la­ne, kel­le are­ta­tud sort jõud­nud re­gist­ris­se – 1990nda­tel aas­ta­tel re­gist­ree­ri­ti Ed­na Kõi­vu väi­ke­seõie­li­ne gla­dioo­li­sort Väi­ke Ro­bi, mis amee­rik­las­te ka­ta­loo­gis sai ni­meks Ed­na.

Täh­tis tun­nus­tus oli Ants Aa­man juu­nio­ri jaoks see­gi, kui sep­temb­ris saa­vu­tas te­ma are­ta­tud see­mik Suurb­ri­tan­nias kor­ral­da­tud vee­bi­näi­tu­sel oma klas­sis tšem­pio­ni­tiit­li ja kuu­lu­ta­ti rah­va lem­mi­kuks.

„Ko­roo­na­le­vi­ku tõt­tu oli näi­tus vee­bis, kus said osa­le­da ka vä­lis­mai­sed are­ta­jad oma see­mi­ku­te ja sor­ti­de­ga. Esi­ta­sin ühe see­mi­ku proo­viks en­ne, kui se­da edas­pi­di sor­di­na tut­vus­ta­da. Tu­le­val su­vel on loo­tus kol­mel see­mi­kul, need tun­du­vad pal­ju­lu­ba­vad, või­vad saa­da sor­ti­deks – ku­ju­ne­da kin­nis­tu­nud sor­di­tun­nus­te­ga gla­dioo­liks. Nen­de lil­le­de ge­nee­ti­ka on vä­ga lai tee­ma, are­ta­mi­sel te­kib pal­ju va­riat­sioo­ne, kuid re­gist­ree­ri­tud sor­di pu­hul pea­vad tun­nu­sed jää­ma sa­maks, mit­te enam muu­tu­ma,“ sel­gi­tab ta.

Ants Aa­man rää­gib, et maail­mas on kok­ku küm­neid tu­han­deid gla­dioo­li­sor­te. USAs ja ka Ve­ne­maal on pal­ju gla­dioo­li­kas­va­ta­jaid ja are­ta­jaid. On ho­bia­re­ta­jaid, kes te­ge­le­vad sel­le­ga põ­hi­töö kõr­valt, ning mõ­ned üle maail­ma tun­tud are­ta­jad. Aga on ka spet­sia­li­see­ru­nud et­te­võt­jaid, kes kas­va­ta­vad ja müü­vad are­ta­ja­telt saa­dud uu­dis­sor­ti­de ning va­na­de po­pu­laar­se­te gla­dioo­li­sor­ti­de si­bu­laid.

Ni­gi­ri – vii­de sus­hi­le
Es­malt oli ka Ants Aa­ma­nil vä­ga pal­ju eri­su­gu­seid gla­dioo­le, kol­lekt­sio­nee­ris si­bu­laid, kok­ku on ta aias õit­se­nud ae­ga­de jook­sul li­gi 370 sor­di gla­dioo­lid. Kesk­koo­lis õp­pi­mi­se ajal te­gi ta esi­me­sed ris­ta­mi­sed – tol­mu­tas oma­va­hel eri sor­te, kat­se­tas seem­ne­te­ga. Kui õp­pis maaü­li­koo­lis ja siis, kui lap­sed olid pe­res väi­ke­sed, ei ol­nud lil­le­de­ga ae­ga te­ge­le­da. Küm­me­kond aas­tat ta­ga­si alus­tas uues­ti ja ju­ba tei­sel ta­se­mel – ees­mär­gi­ga luua ise uu­si sor­te.

Ta tõ­deb, et are­ta­mi­ne on pikk ja sa­ge­li et­teai­ma­ma­tu prot­sess: „Oo­tad õi­te puh­ke­mist, ku­na­gi ei tea, mil­li­sed õied täp­selt see­mi­kul tu­le­vad, kas on ka vor­milt ning ter­vi­se poo­lest kva­li­teet­sed. Mõ­ned see­mi­kud õit­se­vad ju­ba sa­mal sü­gi­sel, ena­mik hak­kab õit­se­ma tei­sel aas­tal, osad ka al­les kol­man­dal. Suu­rem osa tär­ga­nud tai­me­dest lõ­pe­tab kom­pos­tis, sest ei vas­ta oo­tus­te­le, see on pa­ra­ta­ma­tus. Teis­te are­ta­tud gla­dioo­li­de kas­va­ta­mi­ne an­dis vun­da­men­di – oli, mil­le seast are­ta­mi­seks va­li­da.“

Esi­me­ne te­ma en­da ris­ta­tud gla­dioo­li­see­mik puh­kes õi­de 2014. aas­tal. Ni­gi­ri 523 sor­di are­ta­mi­seks ku­lus kok­ku 9 aas­tat. Ni­mi Ni­gi­ri on are­ta­ja sõ­nul jaa­pa­ni kee­lest, vii­tab sus­hi­le, mil­les üks kom­po­nent on roo­sa­kas-oranžikas lõ­he. Numb­rid ni­me juu­res on gla­dioo­li­kas­va­ta­ja­te jaoks kõ­ne­kas šif­ree­ring. Esi­me­ne num­ber tä­hen­dab õie suu­rust, num­ber 5 on kõi­ge suu­rem õis. Tei­ne num­ber vii­tab vär­vi­le ja kol­mas too­ni tu­ge­vu­se­le. Ni­gi­ri 523 ot­se­kui vol­di­tud ehk gro­fee­ri­tud õi­te koh­ta lau­sub ta, et see on suur ve­da­mi­ne, ku­na häid suu­reõie­li­si gla­dioo­le ei ole ker­ge saa­da.

„Are­ta­ja jaoks on siis­ki vär­vi­dest olu­li­sem taim kui ter­vik, ees­märk on hea ter­vis ja pal­ju­ne­mi­ne. Pub­lik mui­du­gi näeb eel­kõi­ge õi­te ilu,“ lausub ta.

Soov on jõu­da küm­ne en­da are­ta­tud sor­di­ni, üt­leb Ants Aa­man. Lil­le­de are­ta­mi­seks on tal eral­di kas­vu­hoo­ne. Seem­ned kül­vab seal pot­ti­des­se või pee­nar­des­se märt­si lõ­pus. Ava­maa­le is­tu­tab si­bu­lad mai­kuu jook­sul, õit­se­ma hak­ka­vad gla­dioo­lid ena­mas­ti juu­lis-au­gus­tis. Tal­vel on si­bu­lad hoiul sil­dis­ta­tud rii­de- või pa­ber­kot­ti­des, ke­va­di­ti is­tu­tab ja sü­gi­sel võ­tab üles, pa­rim hoiu­koht on 3-4 soo­jak­raa­di­ga säi­li­tus­kapp.

Vii­ma­sel ajal on ta jär­jest enam ha­ka­nud kas­va­ta­ma ka ii­ri­seid. Nen­de ri­soo­me ei pea tal­veks hoius­ta­ma ja õit­se­vad va­rem.

Kü­si­mu­se­le, kui­das jõuab lau­da­töö kõr­valt lil­le­de are­ta­mi­se­ga te­ge­le­da, vas­tab ta, et see on li­sa­koor­mus, kuid või­mal­dab ka midagi muu­d te­ha pea­le far­mi­töö: „Ke­va­del on eri­ti kii­re, si­bu­la­te is­tu­ta­mi­se­ga sa­mal ajal on kar­ja väl­ja­lask­mi­ne, ae­da­de pa­ran­da­mi­ne. Tal­vel on hul­ga te­ge­mist kui­va­ta­tud mu­gul­si­bu­la­te pu­has­ta­mi­se ja sor­tee­ri­mi­se­ga ning olen sü­da­mest tä­nu­lik oma kal­li kaa­sa An­ne-Mai no­be­da­te­le näp­pu­de­le. Oma aja võ­tab ka suht­le­mi­ne teis­te lil­le­kas­va­ta­ja­te­ga. Lõin Fa­ce­boo­kis eral­di gru­pi „Gla­dioo­lid ja ii­ri­sed Ees­tis“. Hu­vi­li­si on Ees­tist lii­tu­nud 1300, mis on ül­la­tus, ole­ta­sin, et tu­leb 300-400. Omaet­te klu­bi meil po­le, see grupp on­gi ot­se­kui klu­bi.“

Gla­dioo­li­pil­ti­de­ga au­to­ri­ka­len­der
Aas­ta lõ­pus tea­tas Ants Aa­man Fa­ce­boo­kis, et taas tu­li trü­kist te­ma ku­jun­da­tud sei­na­ka­len­der gla­dioo­li­pil­ti­de­ga, mi­da saab ot­se tel­li­da või os­ta ko­ha­li­kest lil­le­poo­di­dest. Tä­na­vu­ne, kol­mas gla­dioo­li­ka­len­der on sa­mu­ti au­to­ri en­da are­ta­tud gla­dioo­li­de pil­ti­de­ga, Ni­gi­ri 523 Aa­man kau­nis­tab li­saks esi­kaa­ne­le juu­ni­kuu le­he­kül­ge, siis on are­ta­jal sün­ni­päev. See­kord on ka­lend­ris kaks fo­tot le­gen­daar­se ve­ne are­ta­ja Dõ­bo­vi loo­min­gust: Si­re­ne­voe Chu­do 471 aas­tast 1996 ja Mos­kovs­ka­ja Ek­so­ti­ka 503 aas­tast 1999.

Gladioolika­lend­ri esi­kaa­ne ku­jun­du­ses on goo­ti täh­te­de­ga: „Au­to­ri­ka­len­der Ants Aa­man“.