ANNE ORUAAS ja MART LAAN­PE­RE saa­vad Val­ge­tä­he V klas­si or­de­ni

1524

ÜL­LE TAMM
KÜL­LI KOP­PEL­MAA

7 Mart Laanpere 1
Tallinna Ülikooli vanemteadur MART LAANPERE Kuusalu vallast.
MTÜ Kehra Raudteejaam juht ANNE ORU­AAS Anija vallast.
MTÜ Kehra Raudteejaam juht ANNE ORU­AAS Anija vallast.

Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid an­nab rii­gi 99. sün­ni­päe­va tee­ne­te­mär­gi 113 ini­me­se­le, kel­le pü­hen­du­mus oma kut­se­töö­le või ko­gu­kon­na­le on muut­nud ko­gu Ees­ti pa­re­maks. Tee­ne­te­mär­ki­de üleand­mi­ne toi­mub 23. veeb­rua­ril NU­KU teat­ris.

MART LAAN­PE­RE
Kuu­sa­lu val­la Soo­rin­na kü­la ela­nik Mart Laan­pe­re on Tal­lin­na Üli­koo­li di­gi­teh­no­loo­gia­te ins­ti­tuu­dis ha­ri­dus­teh­no­loo­gia va­nem­tea­dur. Va­ba­rii­gi pre­si­den­di ko­du­le­hel aval­da­tud kaas­kir­jas on Mart Laan­pe­re koh­ta kir­ju­ta­tud, et ta on mär­ki­mis­väär­selt pa­nus­ta­nud di­gi­kul­tuu­ri eden­da­mis­se Ees­ti koo­li­des. On lä­bi vii­nud olu­li­se täht­su­se­ga uu­ri­mu­si, mis on ai­da­nud or­ga­ni­see­ri­da ja el­lu viia õpe­ta­ja­te di­gi­pä­de­vu­se ala­seid koo­li­tu­si. Koos­töös et­te­võ­te­te­ga on ta el­lu vii­nud koo­li­de di­gi­või­me­kust suu­ren­da­vaid prog­ram­me ning edu­kalt tut­vus­ta­nud Ees­ti ha­ri­du­se­lu ka vä­lis­rii­ki­des. Mart Laan­pe­re on Kuu­sa­lu val­las tun­tud Kol­ga koo­li en­di­se di­rek­to­ri ja õpe­ta­ja­na, aas­taid oli ta Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge. Veel mõ­ni aas­ta ta­ga­si an­dis ta tea­dus­töö kõr­valt Kol­ga koo­lis ar­vu­tiõ­pe­tu­se tun­de. Tea­dus­töö­ga on te­ge­le­nud 15 aas­tat.
Ta rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et tä­na­vus­te tee­ne­te­mär­ki­de koh­ta aval­da­tud uu­di­seid ei sat­tu­nud ko­he lu­ge­ma ning oli häm­min­gus, kui te­le­fo­ni hak­ka­sid saa­bu­ma õn­nit­lus­sõ­nu­mid: „Kü­si­sin vas­tu, et miks õn­nit­le­tak­se. Kol­lee­gid avas­ta­sid, et pre­si­dent an­nab or­de­ni. Vä­ga hea ja rõõ­mus tun­ne on, kui­gi ajab ka na­tu­ke se­ga­dus­se, siia­maa­ni ei tea, kes on sel­le esi­le­tõst­mi­se ta­ga. Olen tei­nud oma tööd, en­da ar­va­tes ei ole mi­da­gi era­kor­ra­list et­te võt­nud.“
Mart Laan­pe­re kuu­lub Tal­lin­na Üli­koo­li juu­res te­gut­se­vas­se ha­ri­dus­teh­no­loo­gia uu­ri­mis­rüh­ma, kus on kok­ku paar­küm­mend tead­last mit­mest rii­gist. Rüh­ma tea­dus­te­ge­vust ra­has­ta­tak­se pea­mi­selt Eu­roo­pa Lii­du uu­ri­mis­toe­tus­test. Põ­hi­li­sed uu­ri­mis­suu­nad on koo­li­de in­no­vat­sioo­ni­küp­su­se hin­da­mi­ne, di­giõ­pi­ku­te di­sain, di­gi­pä­de­vus­te tes­ti­mi­ne ning õpia­na­lüü­ti­ka la­hen­dus­te väl­ja­töö­ta­mi­ne õpe­ta­ja­te­le ja õp­pi­ja­te­le, et nad saak­sid reaa­la­jas ta­ga­si­si­det õp­pep­rot­ses­si koh­ta.
„Tal­lin­na Üli­koo­li ha­ri­dus­teh­no­loo­gia uu­ri­mis­rüh­mas loo­dud üks vee­bi­la­hen­dus või­mal­dab õpe­ta­ja­tel koos­ta­da ja ja­ga­da in­no­vaa­ti­li­si tun­nist­se­naa­riu­me, mil­les toe­tak­se loo­vat ja koos­töist õpet õpi­las­te oma nu­ti­te­le­fo­ni­de või tah­ve­lar­vu­ti­te abil. Te­gu on sot­siaal­mee­dia sar­na­se ra­ken­du­se­ga, mis ai­tab loo­de­ta­vas­ti le­vi­ta­da õp­pe­vii­se, mil­le pu­hul õpi­la­sed ise muu­tu­vad di­gi­taal­se­te õp­pe­ma­ter­ja­li­de või -töö­riis­ta­de loo­jaks,“ sel­gi­tab Mart Laan­pe­re. Tä­na­vu hin­da­vad Ees­ti koo­lid en­da di­gi­taal­set või­me­kust ja koos­ta­vad sel­le põh­jal koo­li di­gist­ra­tee­gia Mart Laan­pe­re eest­ve­da­mi­sel loo­dud va­hen­di Di­gi­Pee­gel abil. Ta kuu­lub ka elu­kest­va õp­pe st­ra­tee­gia juht­ko­mis­jo­ni, on ol­nud eest­ve­da­ja di­gi­kul­tuu­ri pea­tü­ki koos­ta­mi­sel ja nüüd ka sel­le täit­mi­se sei­rel. Mart Laan­pe­re on aval­da­nud üle 100 eel­ret­sen­see­ri­ta­va tea­dus­ar­tik­li ning kor­ral­da­nud ha­ri­dus­teh­no­loo­gia tee­mal rah­vus­va­he­li­si tea­dus­kon­ve­rent­se. Ta on käi­nud Ees­ti Tiig­ri­hüp­pe edu­lu­gu­de põh­jal nõus­ta­mas sar­nas­te koo­liuuen­dusp­rog­ram­mi­de käi­vi­ta­mist Gruu­sias, Mol­do­vas, Ka­sahs­ta­nis, Pa­les­tii­nas, Ser­bias ja Se­ne­ga­lis. Kol­ga koo­li te­ge­mis­te­ga puu­tus Mart Laan­pe­re roh­kem kok­ku aas­ta ta­ga­si, kui kool osa­les Sam­sung Di­gi­pöör­de prog­ram­mis.

AN­NE ORUAAS
Ani­ja val­la Leht­met­sa kü­la ela­nik An­ne Oruaas on ko­du­kan­dia­ja­loo uu­ri­mi­se ja jääd­vus­ta­mi­se­ga te­ge­le­va MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­ha­tu­se lii­ge.
Pre­si­den­di ko­du­le­hel on te­ma koh­ta kir­ju­ta­tud, et ema­kee­leõ­pe­ta­ja An­ne Oruaas on li­gi 40 aas­tat eden­da­nud ko­ha­lik­ku elu Ani­ja val­las ja eri­ti Keh­ras, kor­ral­da­nud piir­kon­na aja­loo­kon­ve­rent­se, pa­be­ri­päe­vi ning ol­nud raa­ma­tu­te toi­me­ta­ja. Prae­gu te­gut­seb sel­le ni­mel, et taas­ta­da aja­loo­li­ne Keh­ra jaa­ma­hoo­ne ning te­ha sel­lest selt­sie­lu kes­kus. Üle 30 aas­ta oli An­ne Oruaas Keh­ra koo­li ees­ti kee­le ja kir­jan­du­se õpe­ta­ja.
An­ne Oruaas üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et sai tee­ne­te­mär­gist tea­da oma po­jalt, kes oli se­da kuul­nud üle­mu­selt – An­ne Oruaa­sa üli­koo­liaeg­selt tut­ta­valt: „Eh­ma­tus oli pä­ris suur, see oli nii oo­ta­ma­tu, et võt­tis ja­lust nõr­gaks. Kui­gi mui­du­gi oli vä­ga meel­div ül­la­tus. Kui kü­si­sin, kas pean sel­le eest ole­ma tä­nu­lik val­la­va­lit­su­se­le, vas­tas Ar­vi Ka­ro­tam, et sel­lest vai­kib aja­lu­gu. Aga usun, et ju sealt et­te­pa­nek teh­ti. To­re, et on mär­ga­tud, kui­gi min­geid suu­ri tu­le­mu­si veel po­le, meil on töö al­les poo­le­li.“
MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam on aas­taid te­ge­le­nud Keh­ra jaa­ma­hoo­ne taas­ta­mi­se­ga, et ra­ja­da sin­na Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te ning ko­ha­li­ku elu muu­seum. Va­he­peal jäi töö ra­ha­puu­du­sel seis­ma, eel­mi­sel aas­tal eral­da­ti Lea­der-prog­ram­mist 80 000 eu­rot ning tä­na­vu­ses val­laee­lar­ves on omao­sa­lu­se­na ku­ni 181 800 eu­rot. Prae­gu täp­sus­tab ar­hi­tekt ehi­tusp­ro­jek­ti, see­jä­rel kuu­lu­ta­tak­se väl­ja ehi­tus­han­ge. An­ne Oruaas usub, et sü­gi­seks on jaa­ma­hoo­ne kor­ras. Ees­ti Va­ba­rii­gi 100. aas­ta­päe­vaks ko­gu muu­seu­mi ilm­selt val­mis ei saa, kuid Va­ba­dus­sõ­ja osa küll, ar­vab ta. Tei­ne ruum, ku­hu on ka­van­da­tud ko­ha­li­ku aja­loo muu­seum, jääb esial­gu oo­te­le, ku­na va­ja on ra­ha eks­po­sit­sioo­ni ehi­ta­mi­seks.
Suur­te ehi­tus­töö­de tõt­tu jää­vad tä­na­vu Ani­ja val­la aja­loo­kon­ve­rents ja Keh­ra pa­be­ri­päev ära: „Järg­mi­ne aja­loo­kon­ve­rents tu­leb ilm­selt aas­ta pä­rast, kui on Ees­ti Va­ba­riik 100, ning Va­ba­dus­sõ­ja-tee­ma­li­ne. Ka esi­me­ne kon­ve­rents oli Va­ba­dus­sõ­jast, kuid see on lai tee­ma.“