FARIŠTAMO ELLER,
annetamistalgutel osaleja
Eelarvest rääkides kõneldakse raha planeerimise vajalikkusest, kulude optimeerimisest, sissetuleku suurendamisest, säästmisest ja investeerimisest. Aga kas annetamine ei võiks samuti olla üks eelarverida?
Pean tunnistama, et õppisin annetamise vajalikkust väärtustavat mõtteviisi aastaid. Pikka aega annetasin pisteliselt ja alles viimasel aastal olen teinud heategevuslikele organisatsioonidele püsimaksekorraldusi, et annetaksin regulaarselt olenemata, kas see mulle minu „olulises ja kiires“ elus meenub või mitte. Üliõpilasena annetasin pikalt oma aega tasuta esinedes ja olles mõnda aega kooridirigent palka saamata. Viimasel aastal olen ka Eestimaa Looduse Fondi vabatahtlik talgujuht, mis annab võimaluse oma aega annetades osaleda ökosüsteemide taastamise talgutel ning samal ajal looduse kohta õppida ja vahvate inimestega lõbusalt looduses aega veeta. Samas tunnen, et kui vabatahtlik töö hakkab vaikselt muutuma normaalsuseks, pole püsiannetajaks hakkamine siiski väga paljude jaoks veel loogiline ja mõistlik. Sest arvatakse, et milleks veel annetada, kui nagunii maksame juba makse.
Uuringud näitavad, et inimene on õnnelikum, kui tunneb end kasulikuna – saab midagi teistele anda selle eest vastu saamata. See ongi esimene ja ehk kõige olulisem põhjus, miks võiks annetada – et olla õnnelikum. Internetikeskkonnas „Ma armastan aidata“ nimetatakse viis põhjust, miks annetada: saad tagasi positiivseid emotsioone, oled osa kellegi teise õnnest, saad aidata kaasa südamelähedase probleemi lahendamisse, oled eeskujuks lähedastele ja sõpradele ning tunned tänulikkust selle eest, mis on sinu elus hästi. Kõige parem viis tulevikku ennustada on see ise luua. Ja annetamine enda jaoks olulise teemaga tegelevale organisatsioonile on üks võimas viis aidata maailma paremaks luua.
3. detsembri toimuvad Eesti esimesed annetamistalgud. Sarnane algatus on saavutanud rahvusvahelise menu Giving Tuesday ehk andmise teisipäeva nime all. Annetamistalgutega tahetakse suurendada annetuste kogust, kuid laiem eesmärk on tuua annetamise teema suurema avalikkuse ette ning teadvustada, kui palju on meil erinevaid heategevuslikke organisatsioone ning kui palju on inimesi, kes tegelevad teiste aitamisega. Ja kui palju saab ise käed külge pannes teha oma keskkonna paremaks muutmiseks.
Eestis annetab heategevuseks keskmiselt iga neljas inimene. Oleme sellega maailmas 66. kohal. Palju rohkem saaks ära teha, kui annetajaid oleks näiteks kaks korda rohkem. Mida rohkem annetamisest räägitakse, seda rohkem saab see normaalsuseks.
Ka Anija vallas on võimalik annetamistalgutel osaleda. Hooandja keskkonna kaudu saab annetada raha selleks, et aidata Anija mõisa lugu kaante vahele. Kehra gümnaasiumis on plaanis ühe päeva jooksul annetamise teemal õpilastega arutleda, avatud on õpilaskohvikud, muusikaakadeemia tudengid annavad annetamispäeva koridorikontserdi. Kogu tulu läheb annetamiste kaudu heategevuseks.
Mida tervem ja tugevam on ühiskond, seda enam hoolitseme nõrgemate eest, teeme vabatahtlikku tööd, annetame nii oma raha kui ka aega. Jõulude ajal saab annetamine sisse väga suure hoo. Kuid kas annetamine peab jääma ainult jõuluaega? Võiksime annetamisest mõelda kui võimalusest teha head kogu aasta jooksul, et muuta maailma natukese haaval paremaks.