Anija volikogu võttis Aegviidu ettepaneku vastu

1084

Anija ja Aegviidu vald hakkavad tegema ettevalmistusi ühinemiseks.

Neljapäeval, 18. veebruaril arutas Anija vallavolikogu Aegviidu vallavolikogu 20. jaanuaril tehtud ettepanekut algatada kahe valla haldusterritoriaalse korralduse muutmine ehk alustada ettevalmistusi valdade ühinemiseks.
„Oleme aastaid tagasi teinud kaks korda Aegviidu vallale ettepaneku  ühineda,  nüüd  viskasid nemad  palli  meile  tagasi  –  esitasid   konkreetse   ettepaneku,“   ütles volikogu  esimees  Jaanus  Kalev.
Ta rääkis, et on vahepeal koos vallavanem Arvi Karotamiga kohtunud Aegviidu valla juhtidega ning nende nägemused valdade arengust on ühesugused – tegemist võiks olla ühe vallaga ning piirkond alates Kõrvemaa keskusest kuni Nelijärveni võiks jääda peamiselt puhke- ja virgestusalaks, kuhu tööstust ei kavandata.
Finantsjuht Maarja Sikut ütles, et analüüsis kahe valla majanduslikku seisu: „Oleme suhteliselt võrdsed partnerid. Aegviidu valla elaniku sissetulek on pisut suurem kui  Anija  valla  elanikul,  samas on  seal  oluliselt  rohkem  pensioniealisi  ja  mittetöötavaid  inimesi.“
Ta lisas, et Aegviidu vallal ei ole laenusid. Valitsemiskulude osakaal eelarvest on kahel vallal finantsjuhi sõnul suhteliselt sarnased, ta märkis, et ühinemisega on neid ilmselt võimalik veidi kokku hoida.
Anija volikogu määras Aegviidu vallaga ühinemisläbirääkimisteks moodustatava komisjoni koosseisu Jaanus Kalevi, Jaan Oruaasa ja Margus Nõlvaku volikogust ning Arvi Karotami, Maarja Sikuti, Heldi Laksi ja Tormis Otsma vallavalitsusest. Aegviidu vallavolikogu kinnitas eelmisel nädalal läbirääkimiste komisjoni liikmeteks volikogu esimehe Toomas Tõnise ning liikmed Sven Luksi ja Tanel Aderi, vallavanem Riivo Noore ning kantseleispetsialisti Lilja Piibeleht-Tarassovi.
Komisjonide esimene kokkusaamine on 2. märtsil Anija vallamajas. Jaanus Kalev ütles Sõnumitoojale, et kavas on luua kahe valla spetsialistidest umbes 4-5 töörühma, kes hakkavad ühinemisküsimustega tegelema elualade kaupa.
„Esmalt tuleb analüüsida, mis seisus oleme praegu ning lõpuks peab selguma, kuidas toimivad erinevad valdkonnad kolme aasta pärast. Reformi pole vaja teha reformi pärast, sellel peab olema majanduslik efekt ning inimeste elu ei tohi valdade ühinemise tõttu halveneda, vaid minema ikka paremaks,“ lausus ta.