Anija vallavolikogu otsustas 22. septembri istungil mitte nõustuda geoloogilise uuringuloa taotlusega, millega soovitakse uurida liiva tarbevaru Raudoja II uuringruumi kavandatud teenindusalal, kuid lubas seda teha väiksemal alal. OÜ KMG taotles keskkonnaametilt 3 aastaks luba viia geoloogilisi uuringuid läbi Raudoja külas riigile kuuluval 11,35 hektari suurusel kinnistul. Volikogu nõustus sellega, et uuringuid tehakse 9,68 hektaril, Raudoja praeguse liivakarjääri ja Soodla veehoidla vahelisel alal.
Abivallavanem Priit Vabamäe selgitas, et keskkonnaamet küsib geoloogilise uuringuloa taotluse kohta omavalitsuselt üksnes arvamust ning mittenõustumine põhjendusega, et omavalitsus seal nagunii kaevandada ei luba, ei päde, pigem on mõistlik otsida kompromisslahendust.
„Keskkonnaamet küsib valla arvamust, uuringuala muutmine on meiepoolne kompromiss,“ sõnas ta.
Uuringuruumiks taotletav ala on metsamaa, millest osa on raiesmik. Tegu ei ole Natura 2000 võrgustiku- ega mõne teise looduskaitsepiirangutega alaga. Lähim majapidamine asub ligikaudu 370 meetri kaugusel.
Anija vallavolikogu otsuses märgiti, kuna uuringuteks taotletav ala külgneb Raudoja liivakarjääriga ja umbes 365 meetrit kagu pool asub Poolvahe liivakarjäär, lisaks on uuringuruumist vahetult põhjapool Soodla harjutusväli ja uuringuruum kattub harjutusvälja piiranguvööndiga, ei soovi elanikud lähipiirkonda veel müraallikaid ega looduskeskkonda rikkuvaid objekte. Valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav uuringuruum rohevõrgustiku alal ning Harju maakonnaplaneeringu järgi suures rohekoridoris. Uuringuteks soovitud ala on osaliselt kaetud metsaga, mis tuleks karjääri rajamisel maha võtta. Samas on osal maast raiesmik ning seal ei rikuks geoloogiline uuring nii suures mahus rohevõrgustikku ega tuleks teha suurel alal ulatuslikku lageraiet. Lisaks jääks suur osa valla pakutud maast Raudoja liivakarjääri ja Soodla veehoidla vahelise alale, kus geoloogiline uurimine ei häiriks kohalikku elanikkonda eeldatavalt väga palju. Volikogu arvamuse kohaselt tuleb uuringuruumist välja jätta sellele alale jäävad teed ja rajad, mida inimesed kasutavad piirkonna külastamiseks ja vaba aja veetmiseks.
KMG OÜ soovib Raudojal läbi viia teede- ja üldehituses kasutatava täiteliiva tarbevaru uuringut, mille käigus plaanitakse rajada kuni 20 puurauku ja vajadusel kuni 20 šurfi, maksimaalne uurimissügavus on 20 meetrit. Uurida soovitakse liivavaru levikut, kvaliteeti ja mahtu ning kaevandamistingimusi.
Loa taotleja kinnitas, et eeldatavalt ei kaasne uuringuga keskkonnahäiringuid, mis võiksid mõjutada piirkonna veerežiimi ning vee ja pinnase kvaliteeti. Uuringupunktide rajamiseks kasutatav tehnika tekitab vähesel määral müra, vibratsiooni ja paiskab õhku heitgaase, kuid need ei ületa lubatud piirnorme. Uuringupunktide rajamisega ja uuringualal tehnikaga liikudes ei teki tolmu. Ettevõte lubas ka, et maapõu ja maapind viiakse pärast uuringuid võimalikult uurimiseelsesse seisundisse, kaevandid likvideeritakse kohe pärast proovide võtmist, uurimistööga ei reostata ega võeta põhjavett, ei tekitata jääke ega jäätmeid.
KMG OÜ eesmärk on saada pärast geoloogilise uuringu läbiviimist kaevandamisluba. Kui selgub, et varem kaevandamiseks antud mäeeraldiste jääkvaru rahuldab selle teeninduspiirkonna vajadused liiva kaevandamiseks rohkem kui 10 aastaks, siis loetakse, et taotletav tegevus võib olla vastusolus riiklike huvidega.
Maapõueseaduse alusel on geoloogilise uuringuloa andja keskkonnaamet. Keskkonnaameti 2018. aastal tehtud analüüsi põhjal oli piirkonnas liiva varustuskindlus tagatud – karjääri teeninduspiirkonnas oli neli aastat tagasi 66 ehitusliiva ja 41 täiteliiva varuga karjääri, mille varustuskindlus oli ehitusliival ligikaudu 23 ja täiteliival 34 aastat. Keskkonnaamet märkis kirjas Anija vallavalitsusele, seega on hilisem kaevandamisloa andmine suure tõenäosusega vastuolus riigi huvidega, kui just ei teki hüppelisi muutusi nõudluses ning tarbijate nõudeid toorme kvaliteedile.
Volikogu leidis, Soodla ja Raudoja külades asuvates karjäärides on varud ammendumas, ning on mõistlik võimaluste piires ja arvestades olemasolevat asustusstruktuuri lubada teha geoloogilisi uuringuid. Volikogu liikme Triinu Allipere ettepanekul lisati arvamusse geoloogilise uuringuloa taotluse kohta veel, et arvestades piirkonna turismiväärtusega ja potentsiaali kogukonna puhkealana, ei garanteeri kohalik omavalitsus hilisemat kaevandamisloaga nõustumist.
