Anija volikogu teeb politseiprefektuurile pöördumise

1931

Pärast kohtumist Ida-Harju politseijaoskonna juhiga otsustas Anija vallavolikogu, et oma ettepanekutega pöördutakse Põhja
politseiprefektuuri poole.

Ida-Harju politseijaoskonna juht VALTER PÄRN.
Ida-Harju politseijaoskonna juht VALTER PÄRN.

Ida-Harju politseijaoskonna juht Valter Pärn käis neljapäeval, 19. märtsil Anija vallavolikogu istungil tutvustamas statistikat 2014. aastal vallas toimepandud õiguskorra rikkumiste kohta. Temaga oli kaasas piirkonnapolitseinik Kaisa Kajo.
Võrreldes 2013. aastaga oli kuritegude arv Anija vallas mullu 19 protsenti väiksem. Kogu vallas pandi möödunud aastal toime 108 kuritegu, neist 66 Kehras ja 44 külades. Isikuvastaseid kuritegusid registreeriti Anija vallas mullu 39, varavastaseid kuritegusid 41, avaliku rahu rikkumisi 14, liikluskuritegusid 9, narkokuritegusid 0.
„Küllap diilereid ikka on, kuid meie pole neid kätte saanud,“ sõnas Valter Pärn.
Varguseid registreeriti eelmisel aastal 31, seda on 19 võrra vähem kui aasta varem. Isikuvastastest kuritegudest moodustas suurema osa kehaline väärkohtlemine ehk peksmine. Neid kuritegusid registreeriti Anija vallas 2014. aastal 35, neist 20 pandi toime lähisuhtes.
„Õnneks raskeid isikuvastaseid kuritegusid – mõrv ja tapmine – pole siin olnud, selles mõttes on Anija vald meile lihtne piirkond,“ ütles politseijaoskonna juht.
Väärtegusid registreeriti Anija vallas mullu 434, mis on 195 võrra vähem kui 2013. aastal. Valter Pärn selgitas, et vähenemine on toimunud eelkõige liiklusalaste väärtegude arvelt. Lubatud sõidukiiruse ületamisi fikseeriti 282, liiklusõnnetusi 23, neist kuues said inimesed vigastada. Tabati 8 joobes juhti, avaliku korra rikkumisi oli 18, pisivargusi 4, alkoholijoobes alaealisi tabati 17 ning 1 tubakatooteid tarvitanud alaealine.
Politseijuht tunnistas, et kahjuks pole Anija vallas leitud üles vahendajaid, kes lastele alkoholi müüvad või neile seda ostavad.
„Aasta jooksul avastasite ühe tubakatooteid tarvitanud alaealise? Sõitke päeva ajal korraks Kehra kooli nurga taha ja saate neid kümneid,“ soovitas volikogu liige Rene Kaalo.
Valter Pärn tunnistas, et probleemile pole eriti tähelepanu pööratud ning politsei pole käinud ümber koolimajade suitsetavaid noori püüdmas.
Probleemkohtadena tõi politseijuht välja noorte kogunemispaigad – kaupluste parklad ja Sohviku esise, Mustjõe kõrtsitalu ning Kehra gümnaasiumi. Ta põhjendas: varjatud kohtades toimub palju noortepidusid. Koht üüritakse küll täiskasvanuile, kuid kohale tulevad alaealised ja tarvitavad seal alkoholi. Kehra koolis on tema kinnitusel päris palju koolivägivalla juhtumeid ja varguseid.
2015. aasta politseitöö prioriteedid on jätkuv tegelemine riskiperedega ja alaealistega, abipolitseinike kaasamine, liiklusturvalisus ja kuritegevuse ennetustöö, milles põhiline tähelepanu on suunatud liiklusalaste, vägivalla ja sõltuvustega seotud ning varavastaste kuritegude ennetamisele.
Palju küsimusi ja
ettepanekuid
Volikogu esimees Jaanus Kalev rääkis, et inimesed ei taha sageli kuriteost teatada või anda tunnistusi, kuna sel juhul peab minema hiljem ise Maardusse kohale tunnistusi andma. Koju saadetakse kiri, et juhul, kui seda ei tehta, rakendatakse sundtoomist.
„Inimene, kes andis end tunnistajana üles, tunneb end nagu kurjategija ning on üsna suur tõenäosus, et järgmisel korral ta enam kuriteost ei teatagi,“ lausus ta ning lisas: nii võib juhtuda, et kuritegevus väheneb statistikas veelgi ja üks piirkonnapolitseinik pole varsti mitte enam kolme, vaid kuue valla peale: „Politseistruktuure on pidevalt muudetud, peaks suutma muuta ka teenust, et inimestel tekiks usaldus politsei vastu.“
Valter Pärn ütles, et põhjendatud vajadusel lähevad uurijad inimese juurde kohale, kuigi üldiselt eeldatakse, et inimene tuleb ise politseisse. Ta selgitas, et kutse tulla politseisse pole nende välja mõeldud, vaid kinnitatud blanketil ning ta kahtles, et keegi hakkab seda muutma.
Volikogu liige Jaan Oruaas arvas: „Siit peakski algama riigireform, eelkõige inimlikust suhtumisest meie ametiasutustes alates jõustruktuuridest kuni vallavalitsuseni välja.“
Kalle Saarmas: „Kui mul varastatakse 50eurone ratas ja pean sõitma Maardusse ütlusi andma, lähevad mu kulud veel kaks korda suuremaks. Sellepärast inimesed enam politseile vargusest ei teatagi. Aasta pärast tuleb enamasti kiri, et juurdlus on lõpetatud.“
Valter Pärn nõustus, et varavastaste süütegude avastamise protsent pole eriti kõrge ning sama teema on üles kerkinud ka Tallinnas – inimesed ei soovi oma aega kulutada, sest sageli tuleb pärast esmaste ütluste andmist minna tunnistajana ka kohtusse.
Kaarel Aruste arvas, et kui meil on juba e-valimised, peaks saama ka politseile anda tunnistusi e-kirja teel. Politseijaoskonna juht ütles, et seda on tehtud, kuid tihtipeale ei ole inimestel võimalik anda digiallkirja.
Rene Kaalo rääkis, et on kahel korral sõitnud autoga purjus juhi taga ning kutsunud välja politsei, paraku jõuab patrull kohale alles 30-40 minuti pärast ja selleks ajaks on roolijoodik jõudnud koju magama minna. Ta küsis: „Mis tingimustel Kehrasse politsei tagasi tuleb? Kas selleks peab tõusma kuritegude arv või peavad enne juhtuma rasked õnnetused või peab riik saama rikkamaks?“
Valter Pärn arvas, et ilmselt ei panusta riik enam kunagi politseisse nii palju kui varem ning neil pole välja panna piisavalt politseinikke, et õnnetusi ja kuritegusid piisavalt ennetada.
Rene Kaalo uuris, kas ei saaks anda abipolitseinikele suuremaid õigusi, et nad võiksid ise minna sündmuspaigale ja õigusrikkujaid peatada. Ta arvas, et abipolitseinikke võiks motiveerimiseks kasvõi väljakutsepõhiselt tasustada. Politseijuht selgitas, et teise astme koolituse läbimisel tekib abipolitseinikel iseseisva tegutsemise õigus, politsei saab anda neile ülesandeid – nad võivad kontrollida inimeste dokumente, neil on õigus peatada autosid, kuid õigusrikkumist menetleda nad ei saa. Abipolitseinike töö tasustamiseks pole politseil raha.
Ene Kerb tõstatas igakevadise probleemi Kehras: värskelt juhiload saanud noored on ostnud endale odavad autod ning kihutavad nendega ringi. Jaanus Kalev leidis, et maanteeamet peaks teede planeerimisel-ehitamisel tegema koostööd ka politseiga: „Alavere vastvalminud ristmikul on liiklusmärk juba kolm korda maha sõidetud, see näitab, et kusagil on midagi tehtud valesti.“
Otsustati, et korrakaitsekomisjon paneb volikoguliikmete küsimused-ettepanekud kirja ning volikogu nimel saadetakse pöördumine Põhja politseiprefektuurile.
„Üksnes sellest, et siin omakeskis arutame, ei ole kasu. Muidu on järgmisel aastal kõik ikka samamoodi ning statistika näitab taas, et alaealiste suitsetamisega meil probleeme ei ole,“ põhjendas volikogu esimees Jaanus Kalev.