Anija volikogu otsustas Parila suurperele kodu alles jätta

3074

Paasiku mõis müüakse Parila kodu uuele omanikule 18 800 euroga.

Anija vallavolikogu pidi detsembri istungil otsustama, kas müüa Paasiku mõis 18 800 euroga Viljar Krohvile, kes oli ostnud Parilas kaheksalapselise pere pangavõlgade katteks müüki pandud maja.
Vallale kuuluva mõisa müük talle tähendas, et pere saab osta annetustega kogutud raha eest oma maja tagasi. Kokku on annetatud 18 500 eurot.

Volikogu esimees Jaan Oruaas selgitas istungil mõisa müügi poolt- ja vastuargumente. Kasuks rääkisid asjaolu, et tegu on korraliku paljulapselise perega, kes siiani ise toime tulnud, maja tagasiost oli pere soov, ning vald saab lahti varast, mida pikka aega ei ole õnnestunud müüa. Annetustega kogutud raha kasutatakse ettenähtud otstarbel, perel on edaspidiseks toimetulekuks plaan ning müügitehing on kasulik valla mainele.

Tehingu kahjuks rääkivad argumendid olid pereisa vähene vastutustunne – oli andnud äriettevõtte loomiseks pangale tagatiseks oma kodumaja, perel puudub võimalus mujale kolida ning vallale osaks saav süüdistus, et tehakse kahjulik tehing vallavaraga, mille väärtuseks hindas kinnisvarafirma neile saadetud materjalide põhjal 70 000 eurot.

Jaan Oruaas ütles: „Annetuste raha on kogutud üleskutse alusel. Oma osa on mänginud meedia manipulatsioonid, mis survestavad meid kasutama seda eesmärgil, et pere saaks maja tagasi osta.“

Volikogu otsustas mõisa müüa 13 poolt-, ühe vastu- ja kahe erapooletu häälega. Müügilepingut ei ole seni veel sõlmitud.

Pere tuleb toime
Lugu perekonnast, keda ähvardas pangalaenu tõttu kodust ilmajäämine, jõudis oktoobris Eesti Päevalehe veergudele. Asjaolude ilmsikstulekul hakkasid Anija valla sotsiaaltöötajad tegutsema, et kodu jääks perele alles. Maja ära ostnud kelgukoerte kasvataja Viljar Krohv oli nõus selle tagastama, kui ta saab asemele samaväärse maja.

Anija valla lastekaitsespetsialist Helle Söönurme eestvedamisel hakati koguma annetusi pereema nimele loodud kontole, et pere saaks maja tagasiostuks vajaliku summa kokku.

Maja ostjale pakuti võimalust saada asemele pikka aega kasutuna seisnud Paasiku mõis, mida viimasel enampakkumisel püüti müüa 30 000 euroga, kuid ebaõnnestunult. Ostja nõustus.

Paasiku mõis.
Paasiku mõis.

Kahtleval seisukohal oli vallavalitsus, sest lisaks majale on pere pangale võlgu veel 7000 eurot. Lisaks on vallas teisigi peresid, kes sel kombel oma kodust ilma jäänud või jäämas ning kõiki abivajajaid ei saa vallavalitsus samamoodi aidata.

Kuna peaaegu kogu vajalik summa saadi annetustega kokku, esitas vallavalitsus detsembrikuus volikogule mõisa müügi eelnõu.

Pereisa ja -ema kommenteerisid Sõnumitoojale: „Rahulikum on nüüd küll, aga päris kindel tunne tuleb alles siis, kui lepingud allkirjastatud.“

Enne volikogu istungit ootasid ja lootsid nad, et lugu lõpeb õnnelikult. Pereisa Olav oli istungil kohal ja vastas volikogu küsimustele, ema Tiina ootas lastega kodus. Oma nime paluvad nad ajakirjanduses mitte avalikustada. Noorim laps on peres aasta ja kahekuune, vanim 19aastane.

Kui kodumaja tagasi ostetakse, läheb see pere vanima tütre nimele, mis aitab vältida ohtu, et maja satub uuesti pangavõla tagatiseks, teatas pere.

Perel on sissetulekuks kavas arendada küülikufarmi, tegeleda nahkade parkimise ja nendest toodete valmistamisega. Küülikunahast toodetele ja lihale on pereisa arvates turgu.

Varem saadi osalist sissetulekut väikeses koguses ka küttepuude müügist. Kuna majaga koos müüki läinud väikest metsatükki tagasi ei saa osta, siis edaspidi seda sissetulekuallikat perel pole. Ka oma küttepuud tuleb muretseda mujalt. Vallavalitsuse sotsiaaltöötajad on soovitanud ühel pereliikmel otsida kindlasti palgatöö.

Pereema rääkis, et isa on tegelikult kogu aeg teinud erinevaid töid: „Noorim laps alles õppis käima, tal peab pidevalt silma peal hoidma, seetõttu ei saa mina praegu veel tööle minna. Tuleme toime.“

Oma nimede avaldamist ja piltide tegemist ei soovi nad enda sõnul teiste mõistmatuse tõttu: „Igasuguse suhtumisega inimesi on olemas. Võibolla ei saa me pärast enam üldse tööd. Praegu võime rahulikult Kehras käia, sest meid ei teata. Kui pilt lehes avaldatakse, siis tunneb igaüks ära.“

Nad loodavad, et lugu on teistele hoiatuseks ja tahavad inimestele südamele panna, et oleksid pangalaenuga ettevaatlikud. Kui hätta ollakse sattunud, siis tuleb abi paluda, kui vähegi võimalik.

„Meie ei osanud ise alguses midagi teha. Kui poleks olnud head sõpra, kes lehte teatas, siis oleksime praegu kuuse all,“ ütles pereisa.

Karta pole midagi
Lastekaitsespetsialist Helle Söönurm jutustas, et mõte osta maja perele tagasi tuli ühelt Viljandimaa mehelt, kes helistas. Helle Söönurm küsis esmalt maja uuelt omanikult, kas too on nõus seda tagasi müüma. Saanud mõne aja pärast Viljar Krohvilt jaatava vastuse, hakkas otsima toetajaid, kes võiksid perele annetada vajaliku summa.

„Olen varemgi ettevõtetega suhelnud ja suurtele peredele toetust küsinud, kui vaja on olnud,“ rääkis ta.

AS Horizon andis 5000 eurot, sama palju Liibanoni pantvangide loodud OÜ. Peale ettevõtete olid annetajate seas 168 eraisikut ning Kehra kogudus.

Vallavalitsus kaalus mitut varianti, millist maja omanikule pakkuda. Paasiku mõis oli sobivaim.

„Alguses oli omanik ehmatanud, kui seda nägi, sest majja tuleb väga palju investeerida, kuid olles natuke aru pidanud jäi ta lõpuks nõusse,“ kõneles Helle Söönurm.

Ta lisas, et tema ja sotsiaal­osakonna teised töötajad kartsid volikogu istungit väga ning pelgasid viimase hetkeni, et vastus võib tulla eitav: „Meil ei oleks seda perekonda kuhugi panna olnud, sest nii suurt sotsiaalkorterit vallal pole.“

Kartuse kohta, et teised sarnases olukorras olijad võivad hakata samuti vallalt abi nõudma, sõnas lastekaitsespetsialist, et see on asjatu: „On pretsedent, et inimesed sedasi maja tagasiostuks raha annetavad. Vallavalitsus ei ole ju kellelegi maja kinkinud, vaid see on ostetud rahva tehtud annetuste eest. Elanikud on valla suurim väärtus ja peame olema tänulikud eesti rahvale, kes üksmeelselt on meie lapsi toetanud.“

Käesoleva nädala esmaspäeval oli vajalikust tagasiostu summast puudu 300 eurot. Sotsiaaltöötaja Airi Hõrrak pöördus kohaliku Lions-klubi poole, et see raha saada.

„Praegu ootame vastust, kui kogu summa on koos, saab kohe notari juurde minna,“ ütles Helle Söönurm.

Anija vallavanem Tiit Tammaru loodab, et perel õnnestub taas jalule tõusta: „Meie oleme omalt poolt kõik teinud, jälgime veel, et ostu-müügiprotsess saaks nõuetele vastavalt läbi viidud.“

Hirmu kohta, et vallavalitsusele hakatakse tegema etteheiteid, miks aidatakse ainult üht peret, ütles ta, et sellekohaseid vihjeid on tehtud ja lisas, et aidatakse kõiki valla abivajajaid nii palju, kui on vallavalitsuse võimuses.

„Järjekord meie sotsiaalosakonna ukse taga ei ole kahjuks väike,“ tõdes vallavanem.