Anija vallavanem TIIT TAMMARU, vallavalitsus on tulnud välja ettepanekuga tsentraliseerida alates 1. jaanuarist kultuuriasutuste tegevus. Miks?
„Elanikke tuleks aktiivselt kaasata ühistegevusse ning pakkuda neile rohkem võimalusi vaba aja veetmiseks. Valla kahes suuremas keskuses – Kehras ja Alaveres – on need võimalused olemas, samas ei ole erinevates piirkondades suurürituste korraldamine olnud väga otstarbekas. Suuri ettevõtmisi on organiseeritud mitmel pool sageli ühel ajal, seetõttu on osavõtt jäänud tagasihoidlikuks.
Et muuta kultuuriüritused atraktiivsemaks ning kultuuritegevuse juhtimine efektiivsemaks, tahame ühistegevuse planeerimise koondada ühe mütsi alla. Kultuuritegevust hakkab meie ettepanekul koordineerima valla kultuurikeskus, mille all hakkab tegutsema kaks haru. Esimene on Kehra-Anija piirkonna kultuuritegevus, millega loodetavasti liitub edaspidi Lilli ning Piibe maantee äärsete külade ühistegevus. Teine on Alavere ja Voose piirkond ning nende ümbruse külad.” *
Kas see tähendab, et praegused rahvamajad hakkavad alluma kultuurikeskusele?
„Täpselt nii. Alluvussuhteid hakkab reguleerima kultuurikeskuse uus põhimäärus.”
Kas rahvamajades tuleb sellega seoses koondamisi?
„Kindlasti tuleb personali hulgas muudatusi, sest muutuvad ka ametinimetused. Ei ole mõistlik, et rahvamajades on juhatajad, kui neil pole alluvaid ega allüksusi. Rahvamajade haldamist toetab vald kindlasti edasi, kuid juhatajate asemel hakkab tööle kaks kultuurijuhti – üks Anija-Kehra, teine Alavere-Voose piirkonnas. Anija mõisas praegu kultuuritöötajat ei ole, kuid tegevus on elavnenud ning on potentsiaal muuta Anija tugevaks kultuurikantsiks. Korraldame kultuurijuhtide kohtadele konkursi, osaleda saavad nii rahvamajade praegused juhid kui ka kõik teised, kes tahavad meie elanike heaks tööd teha.”
Kui kahe rahvamaja peale jääb tööle üks kultuurijuht, tähendab see, et tal tuleb hakata kahes majas töötama?
„Jah. See on läbi proovitud praktika. Mitmes vallas töötavad ringijuhid ja pedagoogid erinevas kohas, organisaatoril ei ole vaja olla nende juures ja kontrollida, vaid soodustada ja propageerida kultuuritegevusi ning -võimalusi ühes, teises ja vajadusel ka kolmandas kohas.”
Kas te pole kaalunud anda Kuusalu ja Raasiku valla eeskujul rahvamajad MTÜdele?
„Esimeses etapis tsentraliseerime rahvamajade juhtimise, hoonete haldamise küsimused lahendame pärast kohtumisi külaliikumiste juhtidega ning kohapealsete huvi ja võimaluste selgitamist. Pole välistatud, et võtame edaspidi üle naabervaldade mudelid. See annab külaseltsidele rohkem vabadust ja võimalusi koopereerumiseks.”
Kuidas kultuuritöötajad ise kavandatud muudatustesse suhtuvad?
„Nendele muudatustele on vastu vaid need, kes ei mõista seltsimajade ja kultuurimajade tegevuse eesmärke. Kultuuritöötajad on palgatud selleks, et pakkuda meie elanikele rohkem kultuurset meelelahutust ning vaba aja veetmise võimalusi.
Oma tööd väga hästi teinud kultuuritegijate puhul on eesmärk pakkuda seda senisest laiemale ringile – et sellest saaks osa rohkem kui ainult üks küla.
Me ei taha mingil juhul, et reorganiseerimine teeks kohaliku kultuurielu tagasihoidlikumaks, vaid vastupidi – näeme, et see annab uue tõuke inimeste aktiivsemaks kaasamiseks ühistegevusse. Vallaelanikud väärivad neile vaba aja huvitavaks ja kasulikuks veetmiseks võimaluste pakkumist.”
Kas need muutused annavad ka rahalist kokkuhoidu?
„Kõike ei saa mõõta rahas. Meie eesmärk on muuta kultuuritöö efektiivsemaks ning luua inimestele vaba aja sisustamiseks paremad võimalused.”
Tsentraliseerimine puudutab ka raamatukogusid?
„Jah. Oleme veidi analüüsinud meie raamatukogude arengut. Tore, et neis on olnud ettevõtmisi, mis on suunatud noorte lugemuse suurendamiseks – näiteks öine tondijuttude lugemine Anija mõisas. Tahame, et selliseid asju oleks rohkem. Valla kolme raamatukogu tsentraliseerimisega püüame luua ühtse tugeva süsteemi. Tegelikkuses nendevaheline koostöö juba toimib raamatute tellimisel ja laenutamisel. Kavas on viia kogud ühe juhtimise alla – raamatukogudel oleks üks juhataja, teised on piirkondade töötajad-laenutajad. Kehrasse jääb keskraamatukogu, Alaveres ja Anijal on selle laenutuspunktid. Perspektiivis näeme Alavere kahe raamatukogu – kooli ja küla oma – viimist ühe katuse alla. Kehras ei võimalda seda raamatukogude mahud.”
Neljapäeval, 24. novembril hakkab ettepanekuid arutama volikogu. Mida arvate, kas tulevad tulised vaidlused?
„Kindlasti tuleb eriarvamusi, kuid vallavalitsus on neid ettepanekuid pikalt kaalunud ja pidanud nõu naabervaldade juhtidega. Hiljaaegu oli meil kohtumine naabervaldade vallavanemate, volikogude esimeeste ja ametnikega. Selgus, et sarnased teemad on ka neil päevakorral. Volikogu komisjonid on muudatused heaks kiitnud, need on kirjas valla uue arengukava ja järgmise aasta eelarve projektis.”
