Anija valla kultuurikeskusesse kogunes 18 inimest.
Esmaspäeval, 9. mail korraldas Anija vallavalitsus kultuurikeskuse saalis ümarlaua, kuhu olid kutsutud külavanemad ja teised valla elus aktiivsust üles näitavad inimesed. Arutati valla üldiseid arenguid puudutavaid teemasid. Juhatas vallavanem Tiit Tammaru, ülevaate valla aktuaalsetest küsimustest andsid abivallavanemad Urmo Sitsi ja Marge Raja.
Tiit Tammaru lausus tervitussõnad ja avaldas heameelt valla elanike aktiivsuse kasvu üle.
Urmo Sitsi tutvustas vallavalitsuse projekte, millega taotletakse toetust LEADERi programmist. Plaanis on korda teha Kehra puhkeala ja valmis saada spordirajatised, puhastada Jägala jõe kaldad kuni Kaunissaare tammini.
Ta kõneles ka Anija mõisast, mille areng ei toimu kuigi jõudsalt: „Praegusel kujul on mõisal raske rahastust leida. Peame minema väikestelt projektidelt üle suurematele.“
SA Anija Mõisa Haldus juhataja Tiit Laur lisas, et toetust püütakse saada mõisapargi müüri ja ümbruse taastamise projektile, soojustada saal ja seda ümbritsevad ruumid.
Järgmisena puudutas Urmo Sitsi valla teede olukorda, rõhutades, et neid püütakse hoida rahuldavas seisukorras: „Esimene greiderdamine ja tolmutõrje on sel aastal tehtud. Selge on, et vajadused teede kordategemiseks ületavad valla eelarve võimalusi. Küsimus, kas jõuame sel aastal ka mustkatte panemiseni, sõltub ühisveevärgi ja- kanalisatsiooni projektist ning Kehra gümnaasiumi remondist. Kui need kaks on paigas, siis selgub, kas saame raha mujale paigutada. Kuna ehitusmull on jälle kohal, siis ületavad hinnapakkumised meie soovitut. Lisavahendid tulevad valla eelarvest.“
Veel tuletas Urmo Sitsi meelde, mida kujutab endast Anija valla multiprojekt ehk see, et Kreutzwaldi tänav 6 asuvasse hoonesse kolivad kokku mõlemad vallamajad. Praegusest asukohast peaksid kolima Kreutzwaldi tänav 2 paiknevasse vallamajahoonesse noortekeskus ja raamatukogu, kuid liiga kõrge hinnapakkumine vallamaja rekonstrueerimiseks lükkas esialgsed plaanid edasi. Lastetare lasteaed saab juurde kaks uut rühma, mis aitab natuke kaasa järjekordade vähenemisele, kuid ei likvideeri neid täielikult.
Anija Lions Klubi sekretär Enn Pung küsis, milline on Anija vallavalitsuse nägemus valla elamuehituse perspektiivist, kuna Kehras pole aastakümneid ühtegi uut eramut ehitatud. Ta soovis teada, mida vallavalitsus ette võtaks, et ehitus algaks ja soodustaks inimesi Kehrasse tulema.
Tiit Tammaru vastas, et taristut vald välja arendada ei saa. Kõige tähtsamaks pidas ta töökohtade loomist, mis motiveeriks inimesi Kehrasse kolima.
„Tööstus peaks siia tulema, aga peame arvestama, milline. Kohalikud elanikud ei soovi igasugust tööstust, samas tuleb arvesse võtta, missugune tööstus siia saab ja tahab tulla,“ selgitas vallavanem.
Ettevõtluse soodustamise kohta sõnas ta, et sellel on mitu külge: „Ühest küljest püüame soodustada, samas tuleb neile panna ka kohustusi. Tahame, et kui kuhugi tuleb ettevõte, siis rajaks ta sinna ise teed ja kommunaalsüsteemi.“
Ümarlauas arutati ka transpordi üle Anija vallas. MTÜ Alavere Külaarendamise Selts esimees Valdo Sööt arvas, et bussiliiklus on üsna kehv: „Bussid käivad harva nagu Maaleht.“
Tiit Tammaru teatas, et edaspidi tulevad kogumisliinid, mis tähendab, et ühistranspordi võimsus suunatakse ühisliinidele ehk raudteele: „Buss ei tasu end ära. Rongid hakkavad tihedamalt käima. Ideaalis peaks rong väljuma iga poole tunni järel.“
Abivallavanem Marge Raja lausus, et ümarlaud võiks koos käia kord kvartalis: „Tahaksime teha traditsioonilise ümarlaua, kuhu kutsume aktiiseid kodanikke. Ümarlaua idee on kahepoolne infovahetus, kus vallavalitsusel ja ettevõtlikel kodanikel on võimalus asja arutada. Loodetavasti saame edaspidi igast külast mõne esindaja.“
Tiit Tammaru ütles pärast, et jäi ümarlauaga rahule: „Tore, et nii palju inimesi tuli kohale. Tavaliselt on avalikele aruteludele saabunud kolm-neli inimest, seekord saatsime kõikidele individuaalsed teated ja rahvast oli rohkem. Loodame edaspidigi teha koostööd.“
