Palverännaku teele jäävad Pikva, Vetla ja Voose küla.
Möödunud reedel, 12. oktoobril külastas 6-liikmeline Pirita kloostri sõpruskond Pikva seltsimaja, et tutvustada kohalikele ideed teha Eestisse palverännaku tee Pirita kloostrist Vana-Vahtseliinani. Rännakud hakkavad läbima ka Anija valda.
Idee autor Lagle Parek selgitas, et mõte teha Eestis palverännakuid tuli aasta tagasi: „Kombeks on käia palverännakutel Santiago de Compostelasse Hispaanias. Mulle tundus, et võiks käia ka lähemal. Kevadel olime Pirita kloostri sõpradega Võrumaal Vana-Vahtseliinas ja koorus välja idee, et teeme palverännu tee Piritalt Vahtseliinasse. Nüüd otsimegi oma mõttele vastavat teed, mis oleks risti läbi Eesti, läbitav jalgsi või rattaga. Kui tee paika saab, on kavas valmistada kaart oluliste sihtpunktidega, et igaüks võiks alustada rännakut, kust tahab, ja käia nii palju, kui hing vajab ja aega või jaksu on.“
Praegu käib Pirita kloostri sõpruskond kohtumas kohalike inimestega, et paika panna, millistest kohtadest hakkavad palverändurid teekonnal läbi käima. Reedel Pikvas otsustati, et palverännaku teele jäävad Pikva mõis ning kabel, sealt edasi Pikaveski, Vetla ja Voose.
„Teekonna algus on selge: Pirita klooster, Iru linnamägi, Saha kabel. Nüüd siis ka Pikva, Pikaveski, Vetla ja Voose ning sealt Tammsaare maadele. Kuidas liigume Tammsaare maid pidi edasi Pilistveresse, me veel täpselt ei tea. Palju tööd ja hulk huvitavaid kohtumisi kohalike inimestega on ees. Peatuspaigad on väga tähtsad ja neid püüame ka kaardistada, see kõik võtab veel aega. Tahaks, et neid oleks umbes iga 10 kilomeetri järel, et ka vanemad inimesed saaksid sel teel rõõmu tunda,“ kirjeldas Lagle Parek.
MTÜ Pikva-Arava Külaseltsi juhatuse liige Marianne Leis ütles, et kohtumine Pikvas oli väga huvitav: „Pirita kloostri sõbrad tutvustasid meie inimestele oma plaani. Tutvuma oli tulnud 15 kohalikku. Näitasime delegatsioonile meie kandi vaatamisväärsusi, nad tundsid huvi, kas keegi oleks valmis hakkama pakkuma kodumajutust või kas seltsimajas oleks ränduritel võimalus ööbida. Leidsime, et miks ka mitte. Nad olid huvitatud ka metsateedest, mis viivad Rookülla, et palverändurid ei peaks tingimata mööda suurt teed minema. Meil on täitsa korralikud ja läbitavad teed.“
