Anija vallas on alanud jäätmeveo lepingute sõlmimine

1223

Uute hindadega korraldatud jäätmevedu peaks algama aprillikuus.

Jaanuaris sõlmis MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (HÜK) Anija ja Kose vallavalitsuse nimel OÜga Radix Hooldus viieaastase korraldatud jäätmeveo lepingu. Kuna vallad on delegeerinud jäätmeveo korraldamise kohustuse HÜKile, sõlmib uued prügiveolepingud elanike ja asutustega HÜK, kes hakkab edaspidi neile esitama ka prügiveoarveid, aitab lahendada jäätmeveoga seotud pretensioone, jooksvaid küsimusi.

Jäätmevedu odavneb
Kuna Anija vallas korraldatud jäätmevedu seni ei olnud, toimis vabaturg, olid prügiveohinnad kallimad kui naabervaldades. Kui HÜKi tegevjuht Tõnu Tuppits käis veebruaris Anija vallavolikogule tutvustamas uut hinnakirja, polnud mõned volikogu liikmed rahul, et kahe konteineri puhul oleks tühjendamine läinud varasemast kallimaks.
„Nüüd on HÜKi nõukogu kinnitatud ühised jäätmeveo hinnad kõigis neljas vallas, kus tegime korraldatud jäätmeveo konkursi: Anija, Kose, Nissi ja Kernu vald. Kõik hinnad on odavamad, kui olid neis valdades seni,“ kinnitas Tõnu Tuppits.
Näiteks 80- ja 140liitriste konteinerite üks tühjendamine maksab Anija vallas praegu vastavalt 4,73 ja 5,10 eurot, edaspidi hakkavad mõlemad maksma 2,42 eurot, 240liitrise konteineri tühjendamine maksab seni 5,72 eurot, hakkab maksma 4,10 eurot, 660liitrise konteineri tühjendamise senine hind on 7,96 eurot, edaspidi 7,61 eurot.
Kui konteiner renditakse, lisandub prügiveohinnale ka konteineri rendihind. Eraldi hinnad on vanapaberi-papi ja biolagunevate jäätmete konteinerite tühjendamisel. Täielik hinnakiri on üleval HÜKi möödunud nädalal avatud kodulehel www.harjukeskus.ee.
Uued hinnad peaksid kehtima hakkama aprilli lõpus, kui Radix Hooldus on riigi keskkonnaametilt saanud korraldatud jäätmeveo loa. HÜK lubab jäätmevaldajatele anda sellest teada posti või e-posti teel või kodulehe ja ajakirjanduse vahendusel, et inimesed teaksid veopäeval panna konteineri kokkulepitud kohta.

Lepingu sõlmimine on kohustuslik
Et saada ülevaade Anija valla jäätmevaldajatest, kõrvutas HÜK vallavalitsusest saadud jäätmevaldajate registrit teiste riiklike registritega, välja jäeti pooleliolevad ja ehitusjärgus hooned, varemed, pumbamajad ja alajaamad ning muud ehitised, kus ei elata. Andmed ei pruugi olla 100 protsendiliselt täpsed, kuid Tõnu Tuppits oletas, et enam-vähem kõik jäätmevaldajad on kirjas.
Pigem võib registris olla ka inimesi või asutusi, kes oma kinnistut ei kasuta ega ole ka jäätmeveoteenust kasutanud, kuid pole sellest vallavalitsust teavitanud: „Meie andmetel on neil jäätmete üleandmise kohustus. Kui nad oma kinnistul ei ela ega tegutse, peavad jäätmeveost vabastuse saamiseks nüüd seda omavalitsusele kinnitama.“
Tõnu Tuppits selgitas, et de jure on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kõik Anija valla jäätmevaldajad – nii eramajaomanikud, korteriühistud kui asutused, aga selleks, et prügiauto nende juurde jõuaks, peavad nad HÜKiga sõlmima jäätmeveolepingu. Lepingu peavad sõlmima kõik kinnistuvaldajad või kasutajad. Suuremal kinnistul, kus tegutseb mitu erinevat ettevõtet, peavad lepingu tegema kõik, kes soovivad, et nende konteinereid tühjendatakse.
Esialgu plaanis HÜK saata kõikidesse Anija valla postkastidesse selle kohta teated koos vajaliku infoga, kuid seda siiski ei tehtud.
„Saime tagasisidet, et masspostituse viskavad 80 protsenti inimestest ilma lugemata prügikasti. Otsustasime inimesi informeerida kohalike lehtede ja valdade kodulehtede kaudu ning viies kohtadel läbi infotunde, samuti lähetame infot e-posti vahendusel“ rääkis ta.
Jäätmeveolepingut on võimalik sõlmida nii internetis kui helistades, samuti infotundides või vallamajas. Kehras oli koosolek eelmisel nädalal, sellel nädalal on need Anijal, Voosel ja Alaveres.
Lepingu sõlmimiseks HÜKi kodulehel tuleb menüüst valida „korraldatud jäätmevedu“, seejärel klikkida lingil „aktiveeri teenus“. Sealses tarkvaras on vaikimisi ette sisestatud kogu info, mis on jäätmevaldajate kohta teada: milline on maa sihtotstarve, kas seal on korter- või eramaja või hoopis ärihoone, jäätmete äraandmise miinimumsagedus. Lepingu saab allkirjastada digitaalselt.
„Pakume välja ka võimaluse – kui mõni grupp leiab, et neil on ebamugav tulla infopäevale lepingut sõlmima, läheme neile sobival ajal neile sobivasse kohta. Tõenäoliselt igaühe juurde koju me ei jõua, aga kui näiteks külaselts soovib, siis tuleme vastu,“ lausus Tõnu Tuppits.
Ta lisas, et kui tekib vajadus, hakkavad HÜKi töötajad paar korda nädalas võtma inimesi vastu ka vallamajas. Keskkonnaspetsialistiga on kokku lepitud, et ka tema juures on võimalik leping nii paberil kui digitaalselt allkirjastada. Kes soovib, saab eelneval kokkuleppel minna lepingut sõlmima ka HÜKi kontorisse Tallinnas, Sirge tänav 2.
Kes lepingut ei sõlmi, peab maksma ikkagi – arve prügiveoteenuse eest saavad edaspidi kõik, ka need, kes pole lepingut sõlminud ega ole taotlenud vallavalitsusest vabastust.

Tühjendamissagedus
Esimesel infopäeval Kehras, kus sõlmiti ka lepinguid, oli kohal 20-30 inimest.
Tõnu Tuppits: „Nad olid vastutulelikud, ei olnud vastuseisu, et milleks meile seda lepingut vaja, meil ei tekigi jäätmeid. Pigem küsiti, miks on lepingut üldse vaja, kui korraldatud jäätmevedu on nagunii automaatne ja kõik on sellega liidetud, sõltumata sellest, kas vedajaga ollakse lepingulises suhtes või ei. Leping on vajalik, et inimene teaks, millised kohustused on jäätmekeskusel tema suhtes, kellega ja mis numbril peaks ta probleemide korral suhtlema, kuidas pretensioonidele vastatakse. Lepinguga on ka lihtsam kokku leppida, kus konteiner täpselt asub, kuidas selle juurde pääseb.“
Tõnu Tuppits ütles, et infopäevadel kõneletakse ka asjadest, mis on inimeste jaoks nende praeguseid harjumusi arvestades ebamugavad, kuid mida nõuab seadus.
„Me ei nõua kelleltki midagi, mida ei ole kirjas valla jäätmehoolduseeskirjas,“ sõnas ta.
Harjumaa Ühisteenuste Kes-kuse juht selgitas – ka Anija vallas on jäätmevaldajaid, kes on harjunud tiheasustuses jäätmeid ära andma nii, et kui neid tekib, helistab jäätmevedajale ja tullakse järele: „Või on harjunud jäätmevedu saama kord kvartalis, kuigi kohalik jäätmehoolduseeskiri ei võimalda tiheasustuses harvemat jäätmevedu kui kord kuus. Seda enam lubada ei saa. Me ei saa sõlmida lepinguid tingimustel, mis ei vasta õigusaktile.“
Neile inimestele, kes on keskkonnasäästlikud ja koguvad ka praegu jäätmeid liigiti ehk eraldavad segaolmejäätmetest vanapaberi ja papi ning biolagunevad jäätmed, pakub HÜK välja variandid, kuidas saab segaolmejäätmeid ära anda vähem või harvem.