Anija vallas algas korraldatud jäätmevedu

967

Keskkonnaamet väljastas Radix Hooldusele keskkonnaloa 2. novembrist.

Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) kaudu algas jäätmevedu Anija vallas oktoobri alguses, esimesed arved on klientidele saadetud, kuid ametlikult hakkas korraldatud jäätmevedu pärast keskkonnaloa saamist novembri alguses.
Anija vallas on üle 1800 hoonestatud kinnistu, kus on eramud, kortermajad, asutused või ettevõtted, kel peaks olema sõlmitud HÜKiga jäätmeveoleping. HÜKi tegevjuht Tõnu Tuppits ütles, et jäätmeveoga liitunuid on 705, mõ­ne valduses on mitu kinnistut.
„Oleme kõiki jäätmevaldajate registreid üle vaatamas, et täpsustada, kui palju on jäätmetekkekohti ja kui paljud neist on reaalselt jäätmeveokohustusega hõlmatud,“ sõnas ta.
Detsembris hakatakse arveid saatma ka neile, kes pole HÜKiga jäätmeveolepinguid sõlminud: „Pärast seda, kui korraldatud jäätmevedu reaalselt rakendus, pole mingit põhjust jätta veograafikud ja jäätmeveo auto neile saatmata. Seda tulebki teha, sest seadus nõuab prügiveo korraldamist kõigile sõltumata sellest, kas leping on sõlmitud või ei, sest leping ei ole kohustuslik.“
Esimeste veonädalate põhi­probleem on Tõnu Tuppitsa kinnitusel olnud jäätmete kvaliteet. Ta selgitas, et kuigi ka Anija valla jäätmehoolduseeskiri nõuab – üle 10 korteriga elamul peab olema eraldi biolagunevate jäätmete konteiner, ei ole ühistud agarad neid tellima ja biolagunevad jäätmed pannakse segaolmejäätmete hulka.
„Nüüd on olukord parem, muru ja õunad on lõppenud, kuid oktoobri alguses oli košmaar – tundus, et pool prügist oli vesi. Oli probleeme Tallinna jäätmete taaskasutuskeskusega, kuhu jäätmed viiakse, et töödelda need ümber kütuseks. Nad ütlesid, et need jäätmed pole ümbertöötlemiseks sobivad,“ rääkis Tõnu Tuppits.
Ta lisas: „Anija või Kose vallas, kus pole korraldatud jäätmevedu seni olnud, pole kunagi midagi liigiti kogutud. Seetõttu pole jäätmete kogumise tase neis võrreldav Raasiku või Kuusaluga, kus liigiti kogumine on palju paremini juurdunud.“