Anija vallas algab korraldatud jäätmevedu

1812

1717Pärast korraldatud jäätmeveole üleminekut aprillikuus läheb prügivedu Anija vallas odavamaks.

7. jaanuaril sõlmis MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (HÜK) Anija vallavalitsuse nimel  viieaastase korraldatud jäätmeveo lepingu. Avalikul konkursil esitas parima pakkumise Anija ja Kose valla ühishankele jäätmete kogumiseks ja ära vedamiseks Radix Hoolduse OÜ. Ka jäätmekäitluskoht valiti avalikul konkursil, selle võitis AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ehk endine Jõelähtme prügila, leping allkirjastati 2. veebruaril.

Aastatepikkune saaga
Korraldatud jäätmevedu, mille põhieesmärk on hõlmata prügiveoga kõik jäätmetekitajad, muutus üle 1500 elanikuga omavalitsustele kohustuslikuks alates 2005. aastast. Enamikes valdades-linnades hakkas see toimima mõned aastad hiljem.
Ka Anija vallavalitsus kehtestas 2009. aastal jäätmeveo uued piirhinnad ning korraldas konkursi, et leida jäätmevedaja, kellele anda vallas jäätmeveo ainuõigus. Kuigi tuli 4 pakkumist, lükkas vallavalitsus kõik need tagasi ja tunnistas konkurss nurjunuks. Põhjendati, et vahepeal on majanduslik olukord halvenenud ja töötute arv kasvanud ning volikogule esitati kinnitamiseks jäätmeveo uued, eelmistest madalamad piirhinnad.
2010. aastal korraldati jäätmevedaja leidmiseks uus konkurss. Selle võitjaks kuulutati Radix Hoolduse AS. Jäätmeveo uued ja odavamad hinnad pidid hakkama kehtima sama aasta 1. novembril. Kuid leping jäi sõlmimata, sest Radix Hooldus leidis, et tegi liiga odava pakkumise ega tule enam nende hindadega välja. Sama firma jätkas Anija vallas jäätmevedu, kuid endiste hindadega, mis tähendab, et teenus oli kallim kui mujal.
Uut konkurssi jäätmevedaja leidmiseks välja ei kuulutatud. „Teiste omavalitsuste sarnaste konkursside tulemused vaidlustati järjest kohtus, see tõmbas meie initsiatiivi maha, mõtlesime, et ootame ära kohtulahendid, siis saame nende põhjal läbi viia vettpidava konkursi. Kohtuasjad muudkui venisid“ põhjendas toonane vallavanem Tiit Tammaru.
Augustis 2013 ühines Anija vald Harjumaa Ühisteenuste Keskusega. Pärast seda hakkas korraldatud jäätmeveole üleminekuga tegelema HÜK, kes otsustas jäätmeseadusele tuginedes teha eraldi hanked olmeprügi ladestuskoha ning jäätmevedaja leidmiseks. Jaanuaris kuulutati välja ühishange Anija ja Kose vallas tekkiva olmeprügi töötlemiseks ning mais hange jäätmevedaja leidmiseks. Mõlemad hanked jõudsid kohtusse.
„Me ei läinud ise ühtki vaidlust pidama, vaid meie tegevuse peale kaevati ning pidime end pidevalt kaitsma. Läbisime kõik kohtuastmed ja kõik need pidasid Anija valla tegevust õiguspäraseks,“ rääkis HÜKi tegevjuht Tõnu Tuppits.
Ta lisas, et põhiliselt kaevati selle peale, kas omavalitsustel on õigus teha korraldatud jäätmeveo  hankeid kaheosalisena – et eraldi valitakse jäätmete ladestuskoht ja vedaja ning kas Anija vald oma õigus on õigesti kasutanud: „Vaidlesime samad asjaolud läbi kõigis kohtuastmetes ja see võttis kokku aega umbes kümme kuud.“
Eraldi on jäätmete käitluskoha määranud ka Tallinn ja Tartu, mõned Pärnumaa ja Lääne-Virumaa omavalitsused ning  seal toimib see lahendus HÜKi tegevjuhi kinnitusel kenasti.

Uued lepingud sõlmib HÜK
Kuigi nii Anija kui Kose vallas jääb jäätmevedaja samaks, on Tõnu Tuppitsa hinnangul siiski suur muutus, et vabaturuolukorralt minnakse üle korraldatud jäätmeveosüsteemile. Ta oletas, et see võib põhjustada mõnede inimeste pahameele.
„Vabadus ise otsustada on selles mõttes halb, et võimaldab jätta ka otsustamata, see tähendab, et mõned ei olegi seni endale jäätmevedajat valinud, pole sõlminud lepingut ega anna jäätmeid kellelegi üle. Kuid korraldatud jäätmeveoga on automaatselt liitunud kõik Anija valla jäätmevaldajad, see tähendab kõigi kinnistute, kus elatakse või tegutsetakse, omanikud,“ märkis ta.
Kuna Anija vald on delegeerinud jäätmeveo korraldamise kohustuse HÜKile, sõlmib elanike ja asutustega uued prügiveolepingud HÜK, kes hakkab edaspidi esitama ka prügiveoarveid ning tasub ise nii RAdix Hooldusele kui Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele. HÜKi lahendada on ka jäätmeveoga seotud pretensioonid ja jooksvad küsimused.
Tõnu Tuppits ütles, et lähema kuu aja jooksul saadetakse kõikidesse Anija valla postkastidesse selle kohta teated koos muu vajaliku infoga.
„Kindlasti on Anija valla elanike seas neid, keda me veel ei tea. Kes näiteks elavad seal vaid suvel või on kinnistul vahetunud omanik või on neid mitu. Suhtleme tihedalt vallavalitsusega, kes teab kõige paremini, millistel aadressidel on elu ja tegevus, kuigi meie kiri võivad sattuda ka kohta, kus on piltlikult öeldes küll postkast, aga reaalset elutegevust seal ei ole,“ sõnas ta.
Lepinguid on võimalik hakata sõlmima interneti teel, kuid HÜKil on plaan tulla selleks ka kohapeale – vallamajja ning ilmselt ka rahvamajadesse ja teistesse suurematesse elanike kokkusaamiskohtadesse.
„Küsimustes, mis on seotud korraldatud jäätmeveoga, sobiva suurusega mahuti ning sageduse valimisega, arvetega ning teenuse kvaliteediga, saab pöörduda HÜKi jäätmevaldkonna nõustajate poole nii telefoni kui meili teel,“ kinnitas Tõnu Tuppits.

Prügivedu läheb odavamaks
Prügiveoteenuse täpne hinnakiri on Tõnu Tuppitsa sõnul veel väljatöötamisel, kuid ta kinnitas: „Kokkulepped omavalitsustega on sellised, et ükski jäätmeveohind ei kalline, kõik läheb odavamaks. Uued ühised hinnad on odavamad ka seni Kose vallas kehtinud hindadest. Seega Anija valla elanikud võidavad veel rohkem, kuna nende prügiveoteenus on seni Kose omast kallim.“
Hinnad tulevad soodsamad neile, kes hakkavad prügi liigiti koguma, et inimestel oleks motivatsioon seda teha.
„Praegu on Anija valla elanike harjumus jäätmeid liigiti koguda pehmelt öeldes vähene, enamasti pannakse kõik ühte konteinerisse, üks osa kasutab avalikke pakendikogumise konteinereid, sellega liigiti kogumine piirdub. HÜK soovib luua võimaluse, et pakendeid saab ära anda samas, kus segaolmejäätmeid,“ ütles Tõnu Tuppits.
Ta lisas, et HÜKil on huvi hakata pakkuma veel suuremat teenuste valikut: „Vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale on vähemalt 10 korteriga kinnistul, mille juures ei ole aiamaad, ja toitlustamisega tegeleval asutusel-ettevõttel, kus tekib üle 150 liitri biolagunevaid jäätmeid nädalas, kohustus koguda ja anda vedajale üle biolagunevad jäätmed. Üle 5 korteriga elamud ja ettevõtted-asutused, kellel seda tekib, on kohustatud jäätmevedajale üle andma vanapaberit.“
Valla jäätmehoolduseeskiri sätestab ka erinevate jäätmekonteinerite tühjendamise sageduse. Konteinerid võib jätta samad ehk Radix Hoolduse omad, kuid need on võimalik edaspidi osta või rentida ka HÜKi käest.
Uued prügiveolepingud ja hinnad peaksid kehtima hakkama aprillis, kuid üleminek uuele jäätmekorraldusele võtab HÜKi tegevjuhi sõnul vähemalt kolm kuud.