Neljapäeval, 22. märtsil oli Anija vallavalitsuses ümarlaud, kus räägiti valla korrakaitseühingust.
Ümarlaua kutsus kokku volikogu esimees Jaan Oruaas, selles osalesid veel vallavanem Tiit Tammaru, abivallavanem Urmo Sitsi, väärteomenetleja Sergei Dõmša, kes kuulub ka korrakaitseühingusse, volikogu liikmed Kaarel Aruste, Sergei Belinko, valla korrakaitseühingu juht Jüri Julisen ning Ida-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlaine.
„Eelarve arutelul lubasin, et võtan korrakaitseteema üles. Oleme igal aastal kinnitanud korrakaitseühingule eelarves ühe summa, nüüd soovime arutada selle teema põhjalikult läbi, et järgmisel aastal teha juba rohkem põhjendatud otsus, kui palju ja mis alusel me korrakaitse tegevust toetame,“ rääkis volikogu esimees.
Jüri Julisen ütles, et valla korrakaitseühingu liikmed on võimelised ja soovivad kaasa aidata turvalisuse tagamisele vallas, kuid nad ei taha sellele enda taskust peale maksta.
Vallavanem tutvustas oma kontseptsiooni, mille järgi peaks üksnes tagajärgedega tegelemise asemel pöörama rohkem tähelepanu ennetustööle. Näiteks pakkus ta, et valla korrakaitseühing võiks end minna lastele-noortele ise tutvustama, korraldama neile laagreid, suhtlema külavanematega, otsima küladest tugiisikuid. Noortega tegelemine on Tiit Tammaru hinnangul korrakaitseühingule ka üks reaalne võimalus hakata kasvatama endale järelkasvu.
Ka Ida-Harju politseijuht nimetas ennetustegevust oluliseks.
Jaan Oruaas: „Veiko Randlaine kinnitas, et Anija valla korrakaitseühing on Eestis üks tublimaid ning võiks ühena esimestest jõuda uue seaduse alusel tegevuslepinguni siseministeeriumiga. Uue korra kohaselt peavad abipolitseinikud läbima esmalt baaskoolituse, seejärel tegema praktikatunnid ning siis käima järelkoolitusel. Meie korrakaitsemeestel on esimesed läbitud, pärast järelkoolitust on neil võimalik saada abipolitseinike õigused ning sõlmida politsei- ja piirivalveameti juhi esildisel siseministriga iseseisva tegutsemise leping.“
Volikogu esimees lisas, et ümarlauas osalenud saavad paari kuu pärast uuesti kokku: „Palusime politseilt metoodilist abi korrakaitse üldise strateegia koostamiseks. Selles analüüsime, kuidas saame ühendada kõik vajalikud tegevused – ennetav töö, reaalne patrullimine, naabrivalve toetamine, korrakaitsesse inimeste värbamine.“
