Anija vallas tegutsevad vabaühendused korraldasid omaalgatuslikult esmaspäeval, 16. jaanuaril valla 20. aastapäeva tähistamise.
Peo alguses rääkisid teadustajad Ivar Neio ja Annely Pakkane mõistuloo sünnipäevalapsest, kes kutsub sõpru oma pidu tähistama, kuid kõik ütlevad ära – kellel on kiire, kellel muud plaanid. Kui sünnipäevalaps jõuab üksi nukralt koju, ootab teda üllatus – kõik sõbrad on seal!
Õhtujuhid palusid saalisolijail tõusta, sisse toodi Eesti riigi ning Anija valla lipp. Üheskoos lauldi „Lipulaulu“.
„Täna on Anija valla sünnipäev. Kingime sulle need laulud, tantsud ja pillimängud, armas Anija vald,“ juhatas Annely Pakkane sisse järgnenud kontserdi.
Esinesid Kehra Kunstidekooli pillierialade õpilased ning selle all tegutsevad Heli laulustuudio noored lauljad, naisansambel Kodu, naisansambel Mariann koos Harri Ellartiga ning ansambli kvartett, naisrahvatantsurühm Kadrel, Alavere ja Kehra memmede tantsurühmad, Kehra tantsutrupp Kantri Roosid, Tiina Rulli segarahvatantsurühm, Alavere naisrahvatantsurühm, kultuurikeskuse kõhutantsijad. Laulis veel Älis Kropatšjov, Ilme Haavalo mängis karmoškat. MTÜ Põrguvärk esitas poliitilise satiirikomöödia ning Ivar Neio koos Tuuliki Rohtla ja Kristiina Ojaga estraadinumbri „Raha“.
Valla ajalugu vanem kui 20 aastat
Kultuurikeskuse fuajees oli avatud fotonäitus Anija valla ja Kehra linna ajaloost. Laulude-tantsude vahel tegi Kehra gümnaasiumi õpetaja Endla Klemets ülevaate Anija valla ajaloost.
Anija valla omavalitsuslik staatus kinnitati 16. jaanuaril 1992, mil Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel andis Anija külanõukogu tollasele esimehele Ilsia Välile valla tunnistuse. Ilsia Väli jäi kuni valimisteni vallavanemaks ja volikogu esimeheks.
Endla Klemets rääkis, et tegelikult ulatuvad valdade juured juba Liivi sõja järgsesse aega, 16. sajandisse, kui tekkisid vallataolised moodustised – vakud.
Pärast pärisorjuse kaotamist hakati valdu moodustama mõisate kaupa ning kuigi valla kogukonda kuulusid ainult talupojad, olid need mõisate kontrolli all.
1866. aasta seadusega võeti vald mõisniku eestkoste alt ja muudeti riiklikuks haldusüksuseks. Anija valla territoorium oli nelja kihelkonna – Kuusalu, Kose, Harju-Jaani ja Ambla kihelkonna aladel.
Kuna riigikord on 20. sajandil palju kordi vahetunud, on ka valdade tegevust mitu korda reorganiseeritud. Anija valla mõned asundused, näiteks Koitjärve, Pikva, Rooküla, Alavere on olnud vahepeal omaette vallad või asunud mõne teise valla territooriumil. Kui Eesti 1940. aastal okupeeriti, kaotati omavalitsused, kohalike volikogude asemel tehti töörahva saadikute nõukogud. 1945. aastal moodustati praeguses Anija vallas kolm külanõukogu – Anija, Kehra ja Pikva. Samal aastal muudeti Kehra töölisaleviks ning tööle hakkas alevi töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee.
1993. aastal nimetati Kehra alev linnaks ning see oli eraldi omavalitsus kuni Anija valla ühinemiseni 2. detsembril 2002.
Tänati endisi ja praeguseid vallajuhte
Kontserdi vaheajal kutsuti rahva ette kõik Kehra linna ja Anija valla endised ja praegused juhid. Kohal olid Ilsia Väli, Sirje Kuimet, Jüri Lillsoo, Tõnis Väli, Jaak Kalle, Laur Leetjõe, Arved-Evald Kaubi, Olav Eensalu, Jaanus Kalev, Tiit Tammaru ja Jaan Oruaas. Haigestumise tõttu jäi tulemata Žanna Botvinkina.
Neile pandi rinda Anija mõisa äsjavalminud rinnamärgid, kingiti leparoigastest pliiatsid kirjaga „Anija vald 20“ ning Anija valla sümboolikaga kruusid.
Harju maavanema Ülle Rajasalu tervituse koos kingitusega andis praegusele vallavanemale Tiit Tammarule üle Evi Lauer. Naabervalda tervitasid sünnipäeval ka Raasiku, Kose ja Aegviidu valla esindajad. Neil olid kaasas kingitused, mis anti üle Anija vallavanemale ja volikogu esimehele, lilled sünnipäevapeo peakorraldajale Marianne Leisile.
Anija valla endine volikogu esimees Sirje Kuimet tänas selleaegset vallavanemat Ilsia Väli, kes kutsus teda Anija valda tööle. Praegusele vallavanemale kinkis ta oma valla kunstniku Ave Nahkuri pildi, millel on hunt ja tibu ning kiri „Üks meie küla mees oskab hästi suhteid luua“.
Volikogu esimees Jaan Oruaas tänas oma eelkäijaid, Anija valla endiseid juhte, hästihoitud valla eest ning kinkis lilled samuti valla vabaühenduste korraldatud peo eestvedajale Marianne Leisile.
20 aastat tagasi omavalitsusliku staatuse saanud Anija valla ja Kehra linna esimestel juhtidel Ilsia Välil ja Jüri Lillsool paluti lõigata lahti suurt tort, mille kinkis koduvallale OÜ Neio. Maiustada sai ka kultuurikeskuse fuajees – inimesed nendest küladest, kelle esindajad kontserdil üles ei astunud, olid kaasa toonud küpsetisi ja kohvi.
Fuajees oli võimalik teha annetusi tänavu ilmuva raamatu „Kehra lood“ väljaandmiseks. Raamatu tiraaž on 1000 eksemplari ning selle koostamis- ja trükikulud 4500 eurot. Raamatu ilmumist toetab Leader-programm, kuid PRIAst saadakse raha tagantjärele. Esmaspäeval kogunes korjanduskarpi 108,10 eurot ning veerand USA dollarit. Kes soovivad oma nime näha raamatus toetajate hulgas, võisid end kirja panna. Nimelisi annetajaid kogunes 20.
Anija valla 20. aastapäeva peo korraldamisel osalesid
MTÜd Pikva-Arava Külaelu, Kehra Raudteejaam, Põrguwärk, Kunst Kohvris, HC Kehra Fännklubi ja HC Kehra, Lilli Küla Arendamise Selts, Härmakosu, Alavere, Voose, Rooküla ning Anija-Kuusemäe küla, SA Anija Mõisa Haldus, Kehra Kunstidekool, Kehra Kunstidekooli Heli laulustuudio, OÜ Neio, Ilme Haavalo ning Anija valla kultuurikeskuse, Alavere, Anija ja Voose rahvamajade taidlusringid ja juhendajad.
