Anija valla rahvamajade juhatajad koondatakse

1210

Volikogu kiitis heaks eelnõu kultuuritöö ümberkorraldamisest häältega 9 poolt ja 8 vastu.

Anija vallavalitsus esitas volikogule eelnõu, millega lõpetatakse Alavere ja Voose rahvamajade tegevus valla allasutustena. Anija valla kultuurikeskus jääb valla allasutuseks, sellele alluvad kolm rahvamaja – Alavere, Voose ja endine kultuurikeskus, mis kannab edaspidi nime Kehra rahvamaja. Voose ja Alavere rahvamaja tööd hakkab juhtima ja korraldama Alavere kultuurijuht, Kehra rahvamaja tööd Kehra kultuurijuht. Mõlemad kultuurijuhid hakkavad alluma kultuurikeskuse juhatajale.    

Abivallavanem Marge Raja rääkis volikogu istungil, et arut­elud kultuuritöö ümberkorraldamisest algasid koos rahvamajade juhatajate ja töötajatega eelmisel sügisel ning kõik, kes on soovinud, on saanud oma mõtteid avaldada. Küsimust on arutanud ka haridus- ja kultuurikomisjon. Ta kinnitas volikogule, et rahvamajad ja piirkondade kultuuritöö jäävad alles, kuid edaspidi koordineerib nende tegevust katusorganisatsioonina kultuurikeskus.

Volikogu liige Jaanus Kalev küsis, kas sel teemal on suheldud külade elanikega. Marge Raja vastas, et otseselt ei ole, kuna muudatused on organisatsioonilised. Ta tõi näite, et Kehra ja Alavere noortekeskused töötavad analoogselt sotsiaalkeskuse all. 

Sergei Belinko soovis teada, kas edaspidi hakkab kultuurikeskuse juhataja käima kolmes kohas kultuuri arendamas.

Abivallavanem selgitas, et kultuuriürituste korraldamisega hakkavad tegelema kultuurijuhid, kultuurikeskuse juhataja töö on hoonete haldamine, eelarvete koostamine, majandamine, projektitöö jm.

Jaanus Kalev küsis, miks ei ole muudatusi arutatud Voose ja Alavere inimestega: „Istute siin vallamajas ja ütlete, et nüüd peab nii olema.”

Marge Raja juhtis tähelepanu sellele, et rahvamajad ei lähe kinni ning kultuuritegevus jääb sinna alles: „Teenuste hulk ja kvaliteet ei tohi väheneda.”

Jaanus Kalev soovis teada, milleks siis muudatusi tehakse – kas vald saab rahalist kokkuhoidu või muutub mõne teenuse osutamise kvaliteet paremaks.

Abivallavanem ütles, et sama suure rahvaarvuga külad nagu Voose, on ka Soodla, Raudoja, Pillapalu ning neis ei ole eraldi rahva- ega seltsimaju: „Ilmselt on see ebaproportsionaalne, kui rahastame ühte piirkonda rohkem kui sedasama Piibe maantee äärset piirkonda.”

Teine abivallavanem Urmo Sitsi lisas, et Pikva-Arava külaselts ostis oma raha eest seltsimaja ega saanud kuni eelmise aastani selle ülalpidamiseks vallalt mingit toetust: „Julgen öelda, et nende tegevus pole sugugi nõrgem sellest, mis tehakse Voosel.”

Volikogu liige Kaarel Aruste märkis, et ta ei ole Voose rahvamaja teenuseid kasutanud, kuid pole kade ning arvas, et vallas võib olla üks taoline superküla: „Olgem ausad – Voose küla on kerkinud tänu sellele, et seal on üks hingega sädeinimene, kes hoiab kohalikku kultuurielu üleval. Ehk innustab see ka teisi.”

Marge Raja nõustus, et küla elab tänu teatud inimeste initsiatiivikusele, kuid lisas, et Voosel tegutseb kaks MTÜd, kes on projektide abil saanud raha külaelu arendamiseks. MTÜd saavad rahvamaja ruume tasuta kasutada ka edaspidi. Ta rääkis, et rahvamajade uksed on kohalikele inimestele jätkuvalt avatud ka siis, kui kultuurijuhid on parasjagu mujal – palgale jäävad rahvamajade perenaised.

Haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Rene Kaalo kinnitas, et komisjoni koosolekul jäi rahvamaja juhtidega kokkulepe – kui on näha, et kohalik kultuuriteenus selle muudatuse tõttu halveneb, annavad nad komisjonile teada ja siis on võimalik otsust muuta.

Päev enne volikogu istungit saatsid Voose elanikud volikogu liikmetele pöördumise, milles teatasid, et ei ole nõus rahvamajade liitmisega ning palusid enne hääletamist sügavalt järele mõelda.

„Lugedes Anija valla arengukava, kus on kirjas, et rahvamajadest tahetakse kujundada multifunktsionaalsed keskused, küsime – kuidas, kui inimesed, kes kogukonna heaolu ja kohaliku rahvakultuuri traditsioonide säilimise nimel on aastaid vaeva näinud, ühel hetkel lihtsalt koondatakse?” kirjutasid külavanem Andrus Nilisk ja veel Voose 31elanikku.

Nad seadsid kahtluse alla, et inimesed saavad hakata käima üritustel, mida korraldab kultuurijuht kahes kohas kordamööda.

Andrus Nilisk rääkis Sõnumitoojale – kuigi võib tunduda, et ta ajab isiklikku asja (Voose rahvamaja juhataja on tema abikaasa – toim.) ei ole see nii: „Olen nõus, et inimesi tuleb vahetada, kui on vaja, et elu läheks edasi. Küsimus, mille pärast meie võitleme, on see, et vallavalitsus ei tea külade igapäeva­elust midagi. Nad ei tea, kes vanadest inimestest, millist abi vajab, nad ei tea midagi kohalikest traditsioonidest ega sellest, kuidas saavad ringijuhid transpordi puudumisel Voosele ja koju tagasi.”

Külavanema arvates on taoline otsus vähikäigul areng – nähakse ainult ühte puud lagedal väljal, kuid metsa selle taga enam ei nähta.

Kultuuritöö tsentraliseerimist puudutava eelnõu poolt oli 9, vastu 8 volikoguliiget. Muudatused hakkavad kehtima järgmisest aastast. Vallavanem Tiit Tammaru selgitas Sõnumitoojale, et valla kultuurikeskuse juhataja ning Voose ja Alavere rahvamaja juhatajad koondatakse, korraldatakse konkurss kultuurikeskuse juhataja ja kahe kultuurijuhi kohale.