Anija valla noored soovivad õpilasmalevat

1372

Anija valla koolinoored on käinud vallamajas ja noortekeskuses uurimas, kas oleks võimalik leida suveks tööd.

Kuidas teised vallad saavad teha suvel töö- ja puhkelaagreid, kuid meie mitte, küsis kolmapäeval, 11. novembril toimunud Anija  valla noorsootöö ümarlauas Harjumaa Noorteinfo Keskuse spetsialist  Helina Lillsoo.
Mitu aastat Anija vallas tegutsenud suvist töömalevat pole viimasel kolmel aastal enam olnud. Valla noorsootöö spetsialisti Tuuliki Rohtla hinnangul on malev noorte töökasvatuse seisukohalt väga oluline, kuid selle korraldamine takerdus 2013. aastal rahapuuduse taha.
„Kuna meie ettevõtted ei soovi koolilapsi suveks tööle võtta, tuleks vallavalitsusel leida neile töö ja maksta töötasu,“ sõnas ta ning lisas, et üks ettevõtja olevat öelnud – tal teevad lihtsamad tööd ära masinad, teine, kes kasvatab maasikaid,  ei  vajanud  nii  palju  tööjõudu.
„Viimati pakkus vaid Pikva mõisaomanik, et noored võiksid tema juurde tööle tulla, kuid see pakkumine tuli alles siis, kui malevaaeg oli juba läbi,“ ütles Tuuliki Rohtla.
Ümarlauas pakkus abivallavanem Marge Raja välja: kuna järgmise aasta vallaeelarve on koostamisel, tuleks arvestada kokku töö- ja puhkelaagri orienteeruv maksumuse. Kui see teada, on võimalik summa lisada eelarveprojekti ning ehk volikogu eraldab selle raha. Noorsootöötaja tehtud esialgse arvestuse kohaselt läheb 20le lapsele kahenädalase töö- ja puhkelaagri korraldamine    maksma    ligikaudu 5200 eurot. Selle eest saab maksta juhendajate ja laste töötasu  ning lõunasöögi ja väljasõitude  eest.
„Kui leiduks ettevõtjaid, kes pakuksid noortele tööd ja maksaksid neile selle eest palka, oleks kulu vallaeelarvest poole väiksem,“ märkis Tuuliki Rohtla.

Tunnustamine on oluline
Anija valla noorsootöö ümarlaual, mis toimuvad kaks korda aastas, osales sel korral 17 inimest: volikogu ja  vallavalitsuse esindajad, noortekeskuste ja koolide esindajad, kultuurijuhid, noorsoopolitseinik ja teised. Valla noorsootöö spetsialist rääkis, et kevadel kutsuti ellu probleemse käitumisega noorte ehk erinoorsootöö ümarlaud ning tegi ülevaate valla noortekogu hetkeseisust. Mitu tundi kõneldi ümarlauas noorsootöö kvaliteedi parandamisest.
„2011. aastal viidi meie vallas läbi noorsootöö kvaliteedi hindamine, kus osalesid ka välishindajad. Tookord tehti meile erinevate tegevuste kohta kokku kaheksas valdkonnas mitmeid ettepanekuid. Vaatame need aeg-ajalt uuesti üle ja täiendame,“ selgitas Tuuliki Rohtla.
Ühe teemana kerkis seekord üles noorsootöötajate tunnustamine. Anija vallas tänatakse õpetajate päeva paiku oktoobris peamiselt pedagooge ja kultuuritöötajaid, kuid ringijuhid, treenerid ja vabatahtlikud abilised on seni jäänud tähelepanuta. Abivallavanem Marge Raja kinnitas – vallavalitsus ei ole selle vastu, et häid töötajaid rohkem tunnustada ning seda võib lisaks õpetajate päevale teha ka vabariigi aastapäeval.
„Meil ei kiputa eriti esitama inimesi tunnustuse saamiseks. Selles mõttes on hea näide Harju maavalitsus, kes tunnustab ka aasta noorsootöötajate kandidaatide esitajaid, nad kutsutakse koos nominentidega hiljem vastuvõtule,“ jutustas Tuuliki Rohtla.
Ta lisas: „Ümarlauas toodi välja, et ka asutusesiseselt peaks töötajaid rohkem tunnustama.“
Peale selle märgiti – kuna valla haridus- ja kultuuritöötajate pidu on tänuüritus ka kultuurikeskuse töötajatele, ei peaks nad ise selle korraldamisega vaeva nägema.
Ümarlauas räägiti ka noorteinfosüsteemi väljaarendamisest: „Helina Lillsoo ülikooli diplomitööst tuli välja, et kõige paremini saavad noored neile vajalikku infot kätte näost näkku suheldes, internetist selle hankimine pole nii tõhus. Seetõttu on oluline, et info jagajad ehk noorsootöötajad end pidevalt koolitaksid. Peale selle avardab järjepidev koolitustel käimine silmaringi ning annab uusi mõtteid ja ideid.“
Kehra gümnaasiumi huvijuht Eve Rohtla rääkis, et valla noortekogu ja kooli õpilasesinduse töö tõhustamiseks valiti 3.-6. klassi õpilaste seast klassivanemate kogu, kelle üks-kaks esindajat kuuluvad ka 7.-12. klassi õpilastest koosnevasse õpilasesindusse.
Et suurendada noorte ettevõtlikkust, pidasid ümarlauas osalenud oluliseks  kohalike  ettevõtete  kaasamist noorsootöösse.
„Ettevõtjad võiksid kutsuda noori näiteks töövarjupäeval enda tööga tutvuma,“ ütles Tuuliki Rohtla.

Eelmine artikkelRaasiku valla noorteüritusel tegid lapsed staariparoodiaid
Järgmine artikkelEuro Oil soovib rajada Arukülla tankla