Toimetuse poole pöördus Anija valla Salumäe küla elanik, kes oli üllatunud, et külatee äärde põllule on tänavu sügisel maha märgitud 8 elamukrunti.
„Alles kasvas siin nisu, nüüd on krundid, kuigi igal pool räägitakse, et põllumaa on kallis ja seda tuleb hoida, ka päikesepaneele ei lubata väärtuslikele põldudele panna,“ ütles mees, kes soovis lehes jääda anonüümseks.
Teine sama küla elanik lisas, et tahab ka edaspidi elada hajakülas, mitte tiheasustuses, kus maja on majas kinni.
Salumäe külas maad müüv OÜ Koplimäe Agro omanik Ago Pärnamäe kinnitas Sõnumitoojale, et muretsemiseks pole põhjust – põllud külast ei kao ning tiheasustust sinna ei tule.
„Vilja kasvatan edasi, kuid Anija valda on vaja ka uusi elanikke. Tiheasustust pole kindlasti vaja karta, teeme sinna vaid mõne krundi, kas keegi ostab, ei tea,“ lausus ta.
Umbes pool aastat tagasi lasi Ago Pärnamäe Salumäe külas Loovälja tee ääres asuvast oma maatulundusmaast eraldada 4 maatükki, nüüdseks on neist üks leidnud Raasikult ostja. Parila-Salumäe tee ääres asuvast Püi katastriüksusest välja mõõdetud 8 maatükki pole veel katastrisse kantud ega müüki pandud.
Anija vallavalitsuse arhitekt-planeeringuspetsialist Inga Vainu selgitas, et Salumäe on arenev küla, kuid väärtuslikku põllumaad väikesteks elamukruntideks jagada valla üldplaneering ei luba ning seda ei ole Salumäe külas kavas ka teha.
„Meie valla üldplaneeringu põhimõte on, et kogu põhiline põld peab säilima toidutootmiseks, elamute jaoks võib jagada ainult kõlvikuäärseid alasid. Püi maale jääb samuti enamus senist põllumassiivi alles. Loodetavasti jääb põllu- või haljasalaks ka suur osa tulevaste elamukruntide maast. Sest need on vähemalt ühe hektari suurused maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud,“ rääkis ta.
Vastavalt Anija valla üldplaneeringule ei ole hajaasustuse kruntidele miinimumsuurust kehtestatud, küll aga on tingimus, et elamute vaheline kaugus peab olema vähemalt 100 meetrit. Salumäe külas maa jagamiseks detailplaneeringut ei ole Inga Vainu sõnul vaja koostada, kuna tekivad hajaasustusse sobilikud suured krundid ning maa sihtotstarvet ei pea muutma, sest üldplaneering lubab ühele maatulundusmaatükile ehitada ühe elamu: „Detailplaneeringu asemel piisab sellest, kui anname igale krundile eraldi projekteerimistingimused. Soosime seda, et maainimesed saaksid põldu harida. Sellepärast tulevad hajakülades ka edaspidi elamumaad nii suured, et seal oleks võimalik endale ise toitu kasvatada.“
Inga Vainu sõnas, et valla kaks aastat tagasi kehtestatud üldplaneering soosib hajaasustust: „Tiheasustusalasid juurde teha ei saa, hajaasustuses saab arendada põhimõttel, et kõigil on võrdne õigus privaatsusele.“