MTÜ Tantsuratas korraldas Kehras esimese folkloorifestivali „Tunne rahva(u)st enda ümber” – laulu, tantsu, rahvussööke ja -mänge oli hommikust
hilisõhtuni.
Anija valla esimese folkloorifestivali peakorraldaja, Kehra ja Alavere noortekeskuse noortejuht Inga Koitla sõnas pärast festivalipäeva laupäeval, 23. juulil, et pidu oli emotsionaalne: rahvast palju ning kuulis erinevaid keelt. Oma kultuuri tutvustasid grusiinid, ingerisoomlased, valgevenelased, ukrainlased, venelased ja eestlased.
Pidu toimus Kehra jõe ääres tervisekeskuse taga muruplatsil tammede all. Kollektiivid esinesid kordamööda laulu-tantsuga, festivalialal pakuti erinevate rahvuste sööke – kõige pikem järjekord oli Kehra kohalike grusiinide leti ääres, kus kõige populaarsem söök oli hatšapuri ehk juustupirukas. Oma oskusi sai proovile panna töötubades. Õhtu lõppes Eesti pärimuskultuuri mängude õppimise ning katsetamisega. Tantsuks mängis ansambel Tuulebant Vihasoost Kuusalu vallast. Publikut oli palju, pingid olid täis, istuti ka murul tekkidel.
Folkloorifestivali korraldamine oli Inga Koitla idee. Ta rääkis, et esialgu seedis mõtet üksi, ei tahtnud teisi koormata. Appi kutsus oma sõbrad, sõbrannad ning naistantsurühma Päikeseratas liikmed MTÜst Tantsuratas.
Anija vallast ühtegi rahvuskollektiivi korraldajad esinema ei leidnud, kuna neid seal ei tegutse. Küll aga aitasid kohalikud leida esinejaid üle Eesti. Kehra grusiinid leidsid esinejad Tallinnast, teiste rahvuste isetegevuslasi aitas leida Maardu kultuurikeskus, venelased saabusid Ida-Virumaalt Mäetaguse vallast, ingerisoomlased Tallinnast, eestlasi esindasid Pühalepa Lustilised Hiiumaalt ning Anija valla Päikeseratas, Alavere Annid, Kadrel ja segakoor Hannijöggi.
Vallavanem Arvi Karotam teatas pidulistele, et Anija vallas elab ligi 50 eri rahvuse esindajat: „Iga rahvus on omaette ning oma kultuuri üksteisele ei näidata. Rahvuste arvukuselt oleme aga Eestis kindlasti unikaalne vald.”
Inga Koitla sõnas, et kuigi mõne rahvuse esindajat on Anija vallas vaid üks-kaks, on see siiski muljetavaldav arv: „Peo idee sündis uudishimust. Elame kõik kõrvuti, kellegi naaber on ukrainlane, keegi tunneb mõnda valgevenelast. Sageli kipume rääkima neist kõigist kui venelastest. Kui ütlen eestlane, ei teki halba tunnet, ometi on venelastest rääkimisel veidi halb või paha maik juures, kuigi nad on täpselt samamoodi rahvus oma kultuuri ja tavadega. Oleks vaja eelarvamustest lahti saada.”
Ta rõõmustas, et pidu oli suurepärane: „Oli väga lahe vaadata, kuidas vanaprouad tulid oma käimistoolidega ning istusid õhtuni välja. Rahvast oli palju ning kuulis erinevaid keeli. Kuigi mul endal pole kunagi olnud rahvuse põhjal konflikti, oli väike hirm küll, kuidas omavahel läbi saadakse, on ju mõned temperamentsemad kui teised. Kõik olid aga sõbralikult koos, kultuur ühendab.”
Korraldaja märkis, et loodetavasti andis pidu ka Anija vallas elavatele eri rahvuste esindajatele ideid ja julgust osaleda aktiivsemalt kohalikus kultuurielus.
Kui esinemised läbi, läksid rühmad koju. Peole eelneva öö veetsid Kehras ainult hiidlased. Inga Koitla ütles, et oli väga südantsoojendav, kuidas ingerisoomlased võtsid enne lahkumist tema ümber ringi ning laulsid tänuks: „Kindlasti saime sõprussuhted sisse ning saame minnavastukülaskäigule.”
Eesti Rahvuspärimuse Kooli mängude ajaks jäid platsile seega vaid kohalikud ning külalised lähiümbrusest. Võisteldi köieveos ning tutvuti vanade rahvamängudega.
Peo korraldamist toetasid Anija vallavalitsus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, kohaliku omaalgatuse programm ning Kultuurkapital. Õla panid alla ka mitmed kohalikud ettevõtted ning vallaelanikud.
Inga Koitla lausus, et eelarve oli kenasti kaetud. Toitlustajad panid välja auhinnad, mis loositi toetuspileti ostjate vahel.
Korraldaja ütles, et kuna tagasiside peole oli väga positiivne, tuleks korraldada järgmisel aastal uuesti. Kas seda teeb Tantsuratas, mõni teine MTÜ või kultuurimaja, ta veel öelda ei osanud. Kiidusõnu oli tal ka peoplatsi kohta – folkloorifestival oli seal üle hulga aja 2. üritus, viimati toimus juuni alguses Kehra päev. Enne seda seisis park tükk aega kasutuseta.
Peol publiku hulgas olnud kehrakas Nadežda Kaasik lausus, et on uhkusega venelane, kes armastab oma kodu Kehrat: „Olen sündinud Eestis, kuid mu mõlemad vanemad on venelased. Kunagi ei tea, kuhu saatus meid viib. Oleme õnnelikud seal, kus on meile olulised inimesed. Rahvustunnet tavaliselt südamest välja ei juuri, ei peagi. Küll aga ei tohi end isoleerida ühiskonnast, kus sa elad ning iga päev toimetad.”
Ta lisas, et kuigi jõuab töö tõttu Anija vallas toimuvatest üritustest vähe osa võtta, oli folkloorifestival tal ammu kalendris: „Suhtlen Kehras nii eestlaste kui venelastega, neid on mu tutvusringkonnas enam-vähem võrdselt. On tõsi, et elame suhteliselt erinevates inforuumides, kuid tore oli näha peol ka neid, kes sõnagi eesti keelt ei räägi.”
