Esmaspäeval, 12. oktoobril avatud rändnäitus „Meie sümbolid – Ida-Harju meenete otsingul“ jääb Anija mõisa 13. novembrini.
Näitus on paigutatud Anija mõisa fuajeesse, saali, osa töid ka verandale. Väljas on nii professionaalsete kunstnike kui ka harrastajate tehtud klaasist ja keraamikast tööd, mis tegijate meelest iseloomstavad Ida-Harjumaad. Enne Anijale jõudmist oli rändnäitus Tammiku Kaasaegse Kunsti Keskuses, Kosel ja Aegviidu veetornis, Anijalt viiakse kuu aja pärast Raasikule.
Tammiku Kunstikeskuse ja Ida-Harju Koostöökoja ühisprojekt
„Tegu on Ida-Harju meeneidee otsimise projektiga,“ sõnas projekti kuraator, Kose vallas asuva Tammiku Kaasaegse Kunsti Keskuse (TAKKK) perenaine, maalikunstnik Alide Zvorovski.
Eelmisel aastal tekkis tal mõte – Ida-Harjumaal pole oma esinduslikke meeneid, mis tutvustaksid piirkonda. Ta pöördus Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose valla ühise MTÜ Ida-Harju Koostöökoda poole ning pakkus välja idee teha projekt piirkonna meenekavandite väljatöötamiseks.
„Siin piirkonnas on väga erinevad paigad ja inimestele on tähtsad erinevad asjad. Kose inimene ei satu naljalt Aegviitu ja Aegviidu inimene Kosele. Sellegipoolest otsustasime kutsuda ellu õpitubade sarja, et meenekavandeid teeksid inimesed rohujuure tasandil,“ rääkis Alide Zvorovski.
Möödunud sügisel kuulutas Ida-Harju Koostöökoda koostöös TAKKKiga välja piirkonna meene õpitubade sarja. Algul olid kohalikku kultuuripärandit tutvustavad loengud ja vaatluspraktikad, et osalejad saaksid koguda inspiratsiooni ja tutvuda piirkonna ajalooliste sümbolitega. Käidi koos kohaliku taimetundja Arne Kivistikuga matkal Kose valla Saula Siniallikate juures ning mitmes kunagi olulises paigas, kus on nüüd varemed, Aegviidus rääkis disainer Vello Lillemets märkidest ja sümbolitest, etnograaf Lembe Maria Sihvre tutvustas piirkonna rahvuslikku ornamentikat, näiteks, millest on mõjutatud siinsete kihelkondade rahvarõivad. Kunstiakadeemia professon Aleksander Jakovlevi loeng käsitles disainiprotessi.
Pärast loenguid olid kahe kuu jooksul klaasisulatuse ja keraamika õpitoad, kus osalejaid juhendasid Kairi Orgusaar, Margit Terasmees ja Karin Kalman.
„Valisime klaasi, sest see on skulptuurne ja eksklusiivne, klaasist saab teha esinduslikke ja väärikaid meeneid ja kingitusi. Teiseks võtsime savi, mis on tunduvalt odavam ja lihtsam materjal. Õpitubadesse olid oodatud Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose valla inimesed, aga kuna õpitoad olid Kose vallas, siis olid ka osalejad põhiliselt sealt,“ märkis Alide Zvorovski.
Aasta lõpuks valmisid meenete prototüübid, mis käivad praegu rändnäitusel. Projekti raames valmis 12lt autorilt kokku 29 tööd.
Ida-Harju Koostöökoja juht Tiina Sergo sõnas – kui tavaliselt on Leader-programmi esitatud projekti tulemus väga täpselt ette teada, siis meenekavandite projekti läbiviijaile anti vabad käed, et loominguliselt toimetada.
Ligi 30 meenekavandit
Alide Zvorovski: „Eesti on väga väike, see piirkond on veel väiksem. Kuid igal pool on oma olulised kohad ja olulised lood. Selgub, et päris ühte kindlat sümbolit siin ei ole, kõik paigad on oma eripäraga. See ongi tore, näitusel tulevad välja igaühe kodukoha lood.“
Kõige rohkem ammutasid tegijad inspiratsiooni kodukandi loodusest – näitusel eksponeeritakse klaasist Tuhala nõiakaevu, mille autor on Merje Laur, allikat, mille tegi Jana Proos, lootoseõit, mille autor on Ruth Aguraiuja ja palju muud. Alide Zvorovski tööde teema oli veesooned – neid olevat piirkonnas palju.
„Näituse eksponaadid on alles ideed, mitte tooted. Soovime teada saada, kuidas võtavad inimesed need omaks,“ ütles kuraator.
Aegviidus said näituse külastajad jätta arvamused külalisteraamatusse. Tagasisidet, millise kavandiga oma kodukohta kõige rohkem seostatakse ja mis sobiks Ida-Harju piirkonna meeneks, oodatakse näituse külastajailt ka Anija mõisas.
Tiina Sergo ütles – kuna eri valdade inimesed seostavad kodukandiga erinevaid sümboleid, on arutatud, et ehk peaks ka erinevaid meeneid olema mitu.
„Projekti lõpust on nüüd juba möödas rohkem kui pool aastat, on olnud aega mõelda. Ootame ära, mida näitustel käinud inimesed arvavad, kuidas need sümbolid valdades inimesi kõnetavad ning siis otsustame, kuidas läheme edasi,“ lausus ta.
Alide Zvorovski avaldas lootust, et vähemalt mõni meenekavand läheb koostöös omavalitsustega tootmisse ning saab edaspidi Ida-Harju piirkonna meeneks.
