Anija mõis saab lisaeelarvest 15 000 eurot

1322

Septembrikuu istungil tekkis vallavolikogus Anija mõisa jaoks täiendava raha eraldamise osas elav
diskussioon.

Volikogu liige Indrek Lillsoo ütles, et haridus- ja kultuurikomisjon ei mõistnud, milleks seda raha täpsemalt tarvis. Komisjoni esimees Rene Kaalo lisas, et komisjonis oli sel teemal lausa tunni pikkune arutelu.
Vallavanem Arvi Karotam selgitas, et on alustatud Anija mõisa arenguvisiooni koostamist. Selleks on toimunud mõttetalgud, kuhu on kaasatud lisaks kohalikele inimestele ka eksperte väljastpoolt. Valminud on 6leheküljeline Anija mõisakompleksi väljaarendamise visioon ning kogenud mõisaekspert Fredi Tomps on teinud esialgse ekspertiisi mõisa 2009. aastal valminud restaureerimis­projektile.
„Et minna mõisa arendamisega edasi, on vaja raha,“ sõnas vallavanem.
Ta lisas: „On vaja tellida eksperthinnang olemasolevale projektdokumentatsioonile ja koostada lähteülesanne, teha teostatavus- ja tasuvusanalüüs ning olemasoleva projektdokumentatsiooni baasil uus täiendatud projekt.“
Kui need olemas, saaks tema kinnitusel hakata mõisa korda tegemiseks taotlema raha Euroopa Liidu peagi avanevast piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Eksperthinnang senisele projektile ning teostatavus-tasuvusanalüüs lähevad kumbki maksma  ligi 3000 ning uuendatud projekti tegemine 9000 eurot.
Rene Kaalo oli skeptiline: „Oleme kulutanud Anija mõisa projektile juba 20 000 eurot, kas kirjutame selle nüüd siis lihtsalt korstnasse?“
Ta tegi ettepaneku hakata euroraha taotlema olemasoleva projekti alusel ja jätta mõisale kavandatud  lisaraha 15 000 eurot esialgu reservi: „Palju on kinni inimestes – vahetuvad juhid, tehakse uued projektid. Võibolla on poole aasta pärast mõisal uus juhtkond ja uued plaanid. Suur osa vanast projektist on ju tehtud hästi, küsimus on vaid finantspooles: kuidas hakkab mõis end ära tasuma.“
Arvi Karotam luges ette ekspertarvamuse, kus on öeldud, et siiani puudub Anija mõisakompleksi terviklik nägemus ja lahendus, mõisa peahoone 2009. aastal valminud restaureerimisprojekt ei arvesta mõisakompleksi pikaajalist perspektiivi, mõisa peahoonesse ei ole arvestatud turismi arengule orienteeritud majutus- ja toitlustuskohtade loomist, koolitusvõimaluse pakkumist jms.
„Mõisakompleksile pole tervikkontseptsiooni, olemasolev on vaid restaureerimisprojekt. Seda saab küll osaliselt kasutada, kuid sellesse tuleb teha väga palju muutusi,“ märkis vallavanem.
Rene Kaalo arvas: „Eraldame Anija mõisa jaoks päris palju raha, kuid see ei hakka end nagunii kunagi ära tasuma. Kas me ei saaks edasi minna siiski juba tehtud kulutustega? Ärme kuluta raha ette ära, jätame selle 15 000 eurot reservi ning tellime uue projekti alles siis, kui on teada, kust ja milleks on võimalik raha taotleda.“
Vallavanem vastas, et näeb Anija mõisal perspektiivi saada valla üheks visiitkaardiks ning sinna panustamine pole raha tuulde loopimine: „Et sellega edasi minna, on vaja otsuseid. Kui ütleme, et ei tee seda, peaks mõisa nõukogu tagasi astuma. See on usalduse küsimus – kui usaldate, toetage.“
Valla finantsjuht Maarja Sikut pakkus –  anda esialgu 3000 eurot mõisa teostatavus-tasuvus­analüüsi tellimiseks ning ülejäänud raha jätta reservi.
Esimesena pandi hääletusele ettepanek eraldada eelarvest Anija mõisale 15 000 eurot. Seda toetas 8, vastu oli 6 ja erapooletuks jäi 1 volikogu liige.