Anija Lüliti tegevuspäeval osales 300 inimest

2355
Segakoori Hannijöggi lauljad otsisid tegevuspäeval vastust küsimusele, kuhu peaks ehitama Kehra laululava. Koos nendega on pildil Tallinnast Anija valla lülitajaid innustama tulnud TEELE PEHK ja PEETER VIHMA (keskel).

„Usun, et tegime täna koos revolutsiooni ning inimesed mõistsid, et kogukonnas on suur jõud,“ arvas Anija Lüliti üks peakorraldaja KAISA TAMKIVI.

Anija Lüliti välkreporter ja kõikjal töörühmadega selfisid teinud RENE KAALO, vallavanem ARVI KAROTAM, Lüliti raadiot teinud LILIAN NÕLVAK ja ALEKSANDER VÄÄRE ning idee autor ja üks peakorraldaja KAISA TAMKIVI staabis.
Anija Lüliti välkreporter ja kõikjal töörühmadega selfisid teinud RENE KAALO, vallavanem ARVI KAROTAM, Lüliti raadiot teinud LILIAN NÕLVAK ja ALEKSANDER VÄÄRE ning idee autor ja üks peakorraldaja KAISA TAMKIVI staabis.

Laupäeval, 16. aprillil jõudis lõpule Anija valla kolme naise algatatud suuraktsioon Anija Lüliti. Sel päeval viidi Kehras ja külades ellu tegevuspäevale eelnenud korjeperioodil esitatud 19 ideed vallaelanikelt – ehitati uusi asju ja korrastati vanu, peeti mõttetalguid-ajurünnakuid. Tegu oli justkui kaasava eelarvega – kuigi Anija Lülitil oli 49 sponsorit, tasutakse suur osa kuludest töövahenditele, materjalidele, toitlustamisele ja muule vajalikule valla rahakotist.
Anija Lüliti tööpäev algas kell 10, kuid mitmel pool mindi tööle palju varem. Kõige enne avas uksed Anija mõis, kus hommikukohvi pakuti juba kell 7. Enamasti töötati umbes kella nelja-viieni, kuid mõnel pool ka palju kauem. Alavere lasteaias kestis tööpäev peaaegu poole kaheksani, Kehra koguduse juures jätkasid noored vabaõhu jõusaali ehitamist ka ööpimeduses, kuigi kell kaheksa oli Sohviku pubis alanud tänupidu Lülitil osalenutele.
Anija Lüliti tegevuspäeva tegemisi kajastas oma veebiraadio. Lilian Nõlvak Anija Lüliti korraldustiimist  rääkis, et tehnilisi lahendusi raadio edastamiseks otsiti peaaegu viimase minutini, alles kell pool kolm öösel vastu laupäeva leiti lõplik lahendus. Telefonidest Anija Lüliti raadiot siiski kuulata ei saanud, üksnes arvutist. Lasti muusikat ning tehti otselülitusi tegevuspaikadesse. Raadioreporterina ametis olnud Rene Kaalo sõitis mööda tegevuspaiku, intervjueeris meeskondade liidreid.
„Kõik pakatasid positiivsusest, ei näinud ühtegi kurva näoga inimest,“ kinnitas ta ning lisas: „Kui Kaisa Tamkivi algul rääkis, et selline asi on plaanis, siis kujutasin ette – inimesed saavad kooliaulas kokku ja panevad paberile mõtted, mida kõike võiks teha. Ma ei uskunud, et teeme midagi reaalselt ära.“

Mida tehti?
Anija Lüliti eesmärk oli teha vallaelanike väljapakutud ideed teoks 12 tunni jooksul. Kõike päris valmis ei jõutud, aga tegijad lubasid, et viivad alustatu kindlasti lõpuni.
Anija Lüliti tegevuspäeval puhastati Kehras jõeäärne, tehti piknikuala, värviti rippsillad, Lepatriinu lasteaias korrastati õunapuid, tehti „Tootsi peenar“ ning paigaldati korvirõngas, vallamaja ja väikese koolimaja vahele rajati kõnnitee ja istutati uued põõsad, Kalda tänava mänguväljakule ehitati ronimisatraktsioon koos liumäega ja muud mänguvahendid, koguduse juures jätkati vabaõhu jõusaali jaoks rööbaspuude ja muude treeningvahendite ehitamist.
Kehra külas riisuti Matsi talu dendraariumis lehti, Pikval tehti heakorratöid ning tõsteti vahepealse teeremondi tõttu teega vastassuunda jäänud valla kaart ja külatähised teistpidi. Vikipalus raiuti võsa, et edaspidi oleks võimalik rajada tee Lahinguvälja mälestuskivi juurde. Rookülas arutati, kuidas Nõmbra karjamõisa avalikes huvides ära kasutada ning puhastati selle varemete ümbrus võsast. Anijal lõhuti kortermajade vahelt vanad kuurid ja tehti ala korda, et rajada sinna laste mänguväljak. Soodlas ehitati jõele uus sild ning kavandati külaplatsi. Alavere lasteaias tehti heakorratöid, sõimerühma õuealale ehitati uus aed, kahele mängumajale pandi uus põrand ja katused, alustati uue palkidest mängumaja ehitamist.
Toimusid ka mõttetalgud. Üks seltskond vaatas Kehras ringi, kuhu oleks kõige õigem ehitada uus laululava. Pandi kirja kolme võimaliku asukoha tugevused ja nõrkused. Töögrupi meelest on parim paik jõe teisel kaldal – seal oli laululava ka varem, on põlistele kehralastele olulise tähendusega.
Anija valla spordisündmuste kalendri loomisega tegelenud grupp koondas valla tänavused spordisündmused internetilehele kultuurikava.ee. Seda täiendatakse jooksvalt, plaan on lisada kultuuriinfo ja panna valla kodulehele moodul, kus kalendripäevale klikates saab infot vallas toimuvast.
Maale lairibainterneti saamise võimalusi arutanud tegevusgrupp tegi volikogule ja vallavalitsusele pöördumise ettepanekuga koostada IT ja lairiba arengukava, lisada see Anija valla arengukavasse ning luua 2. maiks arengukava koostamiseks töögrupp. Anija Lüliti ajurünnakus osalejad pakkusid töö­grupi moodustamiseks ja arengukava koostamiseks ka oma abi.
Vabadussõja murdelahingute muuseumi ekspositsiooni kontseptsiooni väljatöötamisega tegelenud töörühm pani kirja kõik olemasolevad museaalid, kui suured ja kelle valduses need on ning mida on muuseumi jaoks veel vaja. Sõnastati ka Kehra raudteejaama rajatava muuseumi konkreetsed põhimõtted.

Tänupidu Sohvikus

MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed arutasid jaamahoonesse kavandatava muuseumi ekspositsiooni.

MTÜ Kehra Raudteejaam liikmed arutasid jaamahoonesse kavandatava muuseumi ekspositsiooni.

Õhtuks kutsuti Anija Lülitil osalenud Sohvikusse tänupeole. Inimesed olid rõõmsad ja elevil, vahetati muljeid. Suurelt ekraanilt näidati fotosid, millised olid Anija Lüliti tegevuspaigad enne ja pärast suuraktsiooni.
Kokkutulnuid tervitanud Sohviku omanik Rene Kaalo lausus: „Usun, et tegime täna rahvaga ära tunduvalt rohkem, kui eelmised vallavalitsused kümne aastaga. Arvan, et raha, mis selleks kulus, on vallaeelarvega võrreldes pisku.“
Vallavanem Arvi Karotam vastas, et Anija vallaeelarve maht on ligi 6 miljonit eurot, Anija Lüliti ettevõtmistele kulus suurusjärgus 10 000 eurot.
Rene Kaalo tõstis esile ka kolme Anija Lüliti algatajat – Kaisa Tamkivi, Lilian Nõlvakut ja Kaiti Kartusovit, kes ükski pole Anija vallast pärit: „Nad on tulnud meie valda elama ning ajasid nüüd meie inimesed kodudest välja ja panid tööle.“
Arvi Karotam tänas Anija Lüliti kolme peakorraldajat Tallinki väljapandud perekruiisidega Rootsi.
Anija Lüliti korraldustiimi ülejäänud liikmeid tänati perekruiisiga Helsingisse. Selle said Triinu Allipere, Katrin Roomere, Inga Koitla, Marilin Pehka, Aleksander Vääre ja Rene Kaalo.
Korraldajad kinkisid omalt poolt Lüliti töögruppidele neist tehtud raamitud fotod ning Anija Lüliti sildiga šampanjad. Kõik tegevuspäeval osalejad said osa Katrin Roomere valmistatud Anija Lüliti logodega suurest tordist ning peost, kus esines Windy Beach.
„See, et täna möllas meie vallas 300 toredat inimest, kes olid nõus panustama päeva koduvalla hüvanguks, on tohutu väärtus. Tänu neile võib Anija vald tunda end tõeliselt rikkana ja siinjuures ei oma üldse tähtsust, kui palju elab vallas inimesi või kui suur on meie eelarve,“ lausus Kaisa Tamkivi.
Ta lisas, tema jaoks oli väga oluline, et Anija Lülitil osalevad inimesed saaksid eduelamuse, kuidas on midagi konkreetset oma kodukandi jaoks ära teinud: „Ma nägin seda täna üle valla mitmes kohas. Olen kõigile väga tänulik ja loodan, et teised vallad võtavad meist eeskuju. Anija Lüliti vastu on juba huvi tuntud naabervallast Kuusalust ning Lihulast.“

01_ST_1904