Anija ja Kose valla korraldatud jäätmeveohanked venivad vaidlustamiste tõttu

1541

Harjumaa Ühisteenuste Keskus tegevjuhi TÕNU TUPPITSA sõnul on mitmeosaliste prügiveohangete tõttu tekkinud jäätmeveoettevõtetega mitmeid vaidlusi.

Tänavu jaanuaris kuulutas MTÜ Harjumaa Ühisteenuste Keskus (HÜK) välja ühishanke Anija ja Kose vallas tekkiva olmeprügi ladestamiseks ning mais eraldi hanke jäätmevedaja leidmiseks. Teisiti, kui kaheosalisena, ehk valida eraldi jäätmete käitluskoht ja -vedaja, ei ole HÜKi tegevjuhi Tõnu Tuppitsa arvates jäätmeseadusele tuginedes korrektne teha.
„Seadus nõuab kohalikult omavalitsuselt jäätmete käitluskoha määramist. Kuna selleks peaks olema minu meelest kindel aadress ja ettevõtte nimi, tuli kõigepealt teha avalik hange käitluskoha leidmiseks,“ sõnas ta.
Teise hankega otsitakse nüüd jäätmete vedajat ehk transporditeenuse pakkujat.
„Anija ja Kose vallas on üks esimesi omavalitsuste korraldatud jäätmeveo hankeid, millele kvalifitseerumiseks pole midagi muud vaja, kui omada ühte prügiautot ja olla valmis pakkuma niiöelda ukselt ukseni veoteenust. See tähendab, et meie hankes saavad osaleda näiteks tavalised transpordifirmad, ühistranspordi- või hoopis tänavapuhastusettevõtted,“ rääkis HÜKi tegevjuht.
Kolmanda hanke plaanib HÜK teha haldusteenustele: klientide küsimustele vastamine, nõustamine, nendega lepingute sõlmimine.
Sarnaselt Anija-Kose valdadele kuulutati mitmeosaline ühishange Harjumaal välja veel Kernu ja Nissi vallas. Nii nagu see, vaidlustati ka Anija-Kose ühishange, esmalt riigihangete vaidluskomisjonis, siis halduskohtus.
„Anija ja Kose vallas teenindab suuremat osa klientidest Radix Hooldus, mille omanik on nüüd Eesti Keskkonnateenused. Kernu-Nissi vallas osutab jäätmeveoteenust Eesti Keskkonnateenused. Kindlasti toob uus süsteem ka nende töösse ümberkorraldusi,“ ütles Tõnu Tuppits.
Esimene hange Anija-Kose piirkonnas lõppes märtsis, ka selle hankeprotsessiga olid vajalikud mõned lisa-läbirääkimised. Esitati kaks pakkumust, käitluskoha võitjaks kuulutati Tallinna Jäätmete Taaskasutuse AS ehk endine Jõelähtme Prügila. Pakutud hinda Tõnu Tuppits veel avaldada ei soovinud, kuna leping on sõlmimata ning teise hankega on vaidlused alles käimas: „Nii palju saan öelda, et hinnad olid ootuspärased.”
Maikuus alanud hange jäätmete vedaja leidmiseks on samuti vaidlustuste tõttu veninud. Ka viimatisel tähtajal, 28. augustil ei saanud pakkumusi avada, kuna kaks ettevõtet on hankedokumendid vaidlustanud ja hange peatati taas.
„Hankeperiood, mille jooksul saavad pakkujad dokumentidega tutvuda, kestab kaks kuud. Enamasti vaidlustatakse need viimasel hetkel, ehk siis kuni nädal enne pakkumuste esitamise tähtaega,“ selgitas HÜKi tegevjuht.
Kuigi nii Anija-Kose kui Nissi-Kernu valdades võinuks Tõnu Tuppitsa kinnitusel olla augustiks kõik hanked läbi, siis praegu ei ole ette näha, millal need võiksid lõppeda ehk millal enam uusi vaidlustusi ei tule ning pakkumised saaks avada. Sama probleem on talle teadaolevalt ka Lääne-Virumaal ja Tallinnas, kus on samuti kõik kaheosalised hanked vaidlustatud.
„Meie oleme planeerinud, et kui vaidlused ükskord lõppevad, siis kahe kuu möödudes on HÜK suuteline ise tegelema korraldatud jäätmeveoga, kasutades hangetes edukate ettevõtete teenuseid. Võib tekkida küsimus, miks on olemas­olevat süsteemi üldse vaja uuendada, kui sellega kaasneb suurem ajakulu ning asjaajamine, kuid ka jäätmevaldkond peab arenema, muutuma elaniku jaoks mugavamaks, paindlikumaks ja ehk ka arusaadavamaks. Loodame, et vaidlused ei vii meid lõpuks riigikohtusse, mis  peab andma lahendi, kuidas on õige Eestis prügi ära vedada ja käidelda.“

Eelmine artikkelTähtedest, triipudest ja tahtest!
Järgmine artikkelAlkoholi tarbimise keeldu osades avalikes kohtades on täpsustanud Raasiku vald