Ani­jal oli es­ma­kord­selt mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­val

1822
Ani­ja mõi­sa õp­pe­ra­ja kä­bi­de­ga kae­tud osa soo­vi­ta­tak­se lä­bi­da pal­ja­ja­lu.

„Ani­ja mõis on tä­na vä­rav Ees­ti­maa kõi­ki­de­le mõi­sa­te­le,“ sõ­nas mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­li ava­nud Ani­ja val­la­va­nem AR­VI KA­RO­TAM.

KÜL­LI KOP­PEL­MAA

Koos 9. kor­da toi­mu­nud pärt­li­päe­va­laa­da­ga oli pü­ha­päe­val, 20. au­gus­til Ani­ja mõi­sas esi­mest kor­da mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­val, ku­hu olid kut­su­tud Ees­ti­maa mõi­said end tut­vus­ta­ma-rek­laa­mi­ma. Mõi­sa saa­lis olid fes­ti­va­li raa­mes et­te­kan­ded, par­gis ava­ti õp­pe­ra­da, ai­das oli Kõr­ve­maa fil­miõh­tu­te fil­mip­rog­ramm.
Ani­ja raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Pil­le Kul­la te­gi hu­vi­lis­te­le mõi­sas eks­kur­sioo­ni, la­val pea­hoo­ne esi­sel mu­rup­lat­sil esi­nes Kai­re Vil­gats, Ani­ja nai­san­sam­bel ning  tant­si­jad Pär­nu­maalt. Mõi­sa pea­hoo­ne ümb­ru­ses olid ka laa­da­tel­gid, kus müü­di ko­du­maist toi­tu ja kä­si­tööd.

Mõi­said veel vä­he
Kui­gi mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­li idee au­tor ja pea­kor­ral­da­ja, Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa saa­tis kut­sed osa­le­da li­gi 300 mõi­sa­le ning käis kü­las­tusp­rog­ram­mi „Unus­ta­tud mõi­sad“ raa­mes 17 mõi­sas in­fot ja­ga­mas, tu­lid neist end Ani­ja­le tut­vus­ta­ma ük­si­kud – Vää­na mõi­sa­kool Har­ku val­last, Sa­ga­di mõis Lää­ne-Vi­ru­maalt, Kärst­na mõis Vil­jan­di­maalt. Naa­ber­val­last Raa­si­kult olid ko­hal suu­red sten­did Pi­ka­ve­re mõi­sa tut­vus­tu­se­ga.
„Neid oli roh­kem, kes tu­lid esi­me­sel kor­ral liht­salt vaa­ta­ma ja lu­ba­sid osa­le­da tu­le­val aas­tal,“ üt­les Jan­ne Kal­lak­maa.
Vil­jan­di­maalt Tar­vas­tu val­last oma tel­gi­ga ko­ha­le tul­nud Kärst­na mõi­sa rah­vas rää­kis, et tu­lid Ani­ja­le üld­se esi­mest kor­da.
„Osa­le­si­me sel aas­tal „Unus­ta­tud mõi­sa­te“ pro­jek­tis, Jan­ne käis meil vaa­ta­mas, tal­le meel­dis kan­ges­ti meie mõis ja vee­nis meid siia tu­le­ma,“ rää­kis Kärst­na mõi­sa pe­re­nai­ne Ur­ve Kass.
Ani­ja mõi­sa­ga sa­mast ajas­tust pä­rit Kärst­na mõi­sa saa­tus on ol­nud üs­na sar­na­ne – ka Kärst­na mõi­sas te­gut­ses kool, see su­le­ti 2014. aas­tal ja pä­rast se­da on mõis ol­nud kü­la­kes­kus, te­gut­se­nud si­su­li­selt rah­va­ma­ja­na, kus käi­vad hu­vi­rin­gid, kuid ruu­me ren­di­tak­se ka pi­du­deks. Ani­ja­le tul­di end rek­laa­mi­ma, et ren­di­tu­lu­dest mõi­sa ülal­pi­da­mis­ku­lu­sid pi­sut­ki ta­ga­si tee­ni­da. Et mõi­sa ära ei müü­daks, sõ­na­sid nad.
Kärst­na mõi­sa­rah­vas ja­gas Ani­jal oma mõi­sa tut­vus­ta­vaid ma­ter­ja­le ning ole­ta­sid, et mõi­sa­kul­tuu­ri fes­ti­va­lil osa­le­mi­sest on ka­su, ku­na mit­med ini­me­sed, kel­le­le oma mõi­sast kõ­nel­di, lu­ba­sid nei­le kül­la min­na.

Mõi­sa­par­gis ava­ti õp­pe­ra­da
Ani­ja mõi­sa­par­gis ava­ti fes­ti­va­li­päe­val 2,2 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne õp­pe­ra­da „Meel­te ja ko­ge­mus­te tee“, mil­lest väik­se­mat rin­gi said soo­vi­jad ava­mi­sel lä­bi­da koos Pil­le Kul­la ning õp­pe­ra­ja val­mis­ta­nud OÜ Re­vat­rin Grupp ju­hi Tar­mo-Rei­go Soid­la­ga.
Ra­da al­gab par­gi ser­vast pea­hoo­ne ees. Seal on nüüd suur Ani­ja mõi­sa aja­lu­gu tut­vus­tav in­fo­tah­vel ja väik­sem, mil­lel õp­pe­ra­ja kaart. Eda­si kul­geb ra­da mõi­sa eest lä­bi, siis pea­hoo­ne ta­gant pi­ki uut õu­na­puual­leed ta­ga­par­ki ja sealt lõ­puks pea­hoo­ne juur­de ta­ga­si.
Ra­ja ää­res on 24 ko­has kok­ku 33 väik­se­mat ja 2 suurt tea­de­te­tahv­lit. Mõ­nel neist on kir­jas in­fo Ani­ja mõi­sa ja par­gi koh­ta, pal­ju­del tut­vus­ta­tak­se loo­dust – näi­teks tai­mi, loo­mi või lin­de. Puu­lii­ki­de tund­ma õp­pi­mi­seks on eral­di stend, kus eks­po­nee­ri­tak­se pea­mi­si Ees­tis kas­va­vaid puu­lii­ke. Ra­ja äär­de jää­vad ka kolm pe­sa – lin­nu­pe­si imi­tee­ri­vaid suu­red oks­test pu­nu­tud pea­tus­pai­gad, ku­hu ma­hub kor­ra­ga näi­teks väik­se­ma klas­si ja­gu lap­si. Ta­va­li­se jalg­tee­ga va­hel­du­mi­si on ra­jal va­hel­du­mi­si osa­li­selt kä­bi­dest, pui­du­hak­kest või ok­sa­ri­sust ka­te, mi­da soo­vi­tak­se lä­bi­da pal­ja­ja­lu, et eri­ne­vaid ma­ter­ja­le tun­ne­ta­da. Par­gis on ka kiik, tuu­le­lipp ja lin­nu­lau­lu kuu­la­mi­se koht – pink, mil­lel is­tu­des on või­ma­lik kuul­da sal­ves­ti­si 20 lin­nu hääl­test. Ta­ga­par­gi ees­ser­vas, en­di­se võrk­pal­lip­lat­si asu­ko­has on lõk­kep­lats, sel­le kõr­val aia­pa­vil­jon. Lä­hia­jal pai­gu­ta­tak­se par­ki ka päi­ke­se­kell.
Õp­pe­ra­ja ehi­tas OÜ Re­vat­rin Grupp, in­fo­tahv­lid val­mis­tas MTÜ Koo­li­tus- ja Nõus­ta­mis­kes­kus HA­RED. Kok­ku läks see maks­ma 44 250 eu­rot, sel­lest 20 768 eu­rot saa­di Lea­der-prog­ram­mist, üle­jää­nu Ani­ja val­laee­lar­vest.
Ani­ja mõis loo­dab, et õp­pe­ra­da hak­ka­vad kü­las­ta­ma nii koo­li­de kui las­teae­da­de lap­sed, aga ka pe­red või liht­salt loo­dus- või aja­loo­hu­vi­li­sed ini­me­sed.

Ani­ja mõis re­no­vee­ri­tak­se
Ani­ja mõi­sa saa­lis olid fes­ti­va­li ajal et­te­kan­ded nii Ani­ja mõi­sast kui Ees­ti mõi­sa­test laie­malt, sa­mu­ti toi­du­kul­tuu­rist mõi­sa­tes. Ku­na hil­jaae­gu sai sih­ta­su­tus Ani­ja Mõi­sa Hal­dus rõõ­mu­sõ­nu­mi, et EAS ot­sus­tas toe­ta­da Ani­ja mõi­sa re­konst­ruee­ri­mist tut­vus­ta­sid Jan­ne Kal­lak­maa ning sih­ta­su­tu­se nõu­ko­gu esi­mees, Ani­ja val­la­va­nem Ar­vi Ka­ro­tam, mil­li­sed on järg­mi­sed plaa­nid Ani­ja mõi­sa­ga.
EAS toe­tab Ani­ja mõi­sa 1,75 mil­jo­ni eu­ro­ga, Ani­ja val­laeel­ar­vest li­sa­tak­se ku­ni 400 000 eu­rot. Sel­le eest te­hak­se ma­ja kor­da ja ava­tak­se seal mõi­sa­ajas­tu kes­kus „Mõi­sa aja lu­gu“.
„Meie mõi­sa mo­to on „Liht­su­se  võ­lu“. Ini­me­sed, kes siin käi­vad, üt­le­vad – siin on hea au­ra, säi­li­ta­ge se­da,“ lau­sus Jan­ne Kal­lak­maa.
Mit­me­te aju­rün­na­ku­te tu­le­mu­se­na ot­sus­ta­ti, et mõis te­hak­se kor­da ava­tud re­no­vee­ri­mi­se­ga, mil­les kõik saa­vad osa­le­da: „See tä­hen­dab, et me ei pa­ne mõi­sa­le ehi­tus­töö­de ajaks ki­let üm­ber, vaid hak­ka­me siin te­ge­ma töö­tu­ba­sid. Näi­teks – kui­das taas­ta­da trep­pi, lei­da lae­maa­lin­guid või ehi­ta­da ah­ju. Töö­tu­ba­de lä­bi­vii­mi­seks on kok­ku­lep­ped mit­me üli­koo­li­ga.“
Esi­me­se­le kor­ru­se­le tu­le­vad mõi­saa­jas­tut tut­vus­ta­vad väl­ja­pa­ne­kud, tei­se­le eri tee­ma­de­ga töö­toad, näi­teks aja­loo­tu­ba, par­gi- ja toi­du­kul­tuu­ri tut­vus­ta­vad toad. Re­no­vee­ri­tak­se ka mõi­sa ait, sin­na te­hak­se aas­ta­ring­selt ka­su­ta­tav kont­ser­di­saal, tei­se­le kor­ru­se­le kuns­ti­ga­le­rii.
Sel sü­gi­sel ha­ka­tak­se koos­ta­ma re­no­vee­ri­mis­töö­de põ­hip­ro­jek­ti, ehi­tus­tööd al­ga­vad järg­mi­se aas­ta juu­nis ning uue­ne­nud Ani­ja mõis peaks uk­sed ava­ma 2020. aas­ta al­gu­ses.