Jätkake oma head tööd, soovitasid Anija valla noorsootööd hinnanud väliseksperdid.
Kevadel jagati Kehra ja Alavere kooli õpilastele ning Anija valla noortejuhtidele, kunstidekooli õpetajaile, ringijuhtidele ja treeneritele ankeedid. Paluti vastata küsimustele, mille põhjal hakati hindama noorsootöö kvaliteeti vallas. Kui hindamine tehtud, on võimalik taotleda noorsootööle lisarahastust Eesti Noorsootöö Keskusest ja Euroopa Liidu fondidest. Noorsootöö kvaliteedi hindamist on vaja riigieelarvest huvihariduse- ja huvitegevuse toetuse saamiseks. Eelmine taoline hindamine oli Anija vallas 2011. aastal.
Ankeedile vastas 417 noort, 24 noorsootöötajat, Anija valla noortekogu, Alavere ja Kehra 4H klubid, noorteühing T.O.R.E ning MTÜ Keerdtrepp. Kokkuvõte nende vastustest on valla kodulehel.
Ankeetide tulemuste põhjal viis töörühm, kuhu kuulusid vallavalitsuse, noortekeskuse, koolide ja valla noortekogu esindajad, läbi enesehindamise. Anija valla noorsootöö ühe tugevusena toodi välja, et on eri valdkondade noorsootöötajad – treenerid, ringi- ja huvijuhid, noortejuhid. Noorsootöös osalemiseks on Anija vallas mitmekesised võimalused, noortele suunatud tegevused on sihipärased.
Peamiste arendusvajadustena nimetati, et noorsootöö kättesaadavuseks on vaja paremat transpordiühendust, tegevusse tuleks kaasata rohkem 18-26aastaseid ning rohkem rakendada mobiilset ehk väljaspool koole ja noortekeskuseid tehtavat noorsootööd.
Anija valla noorsootöö kvaliteeti analüüsisid ka välishindajad Birgit Rasmussen ja Merit Künnapuu Eesti Noorsootöö Keskusest. Nad leidsid, et noorte huvitegevus on Anija vallas heal tasemel, noorsootöö on omavalitsuse jaoks prioriteet. Eraldi kiideti MTÜd Keerdtrepp, kes on lühikese ajaga palju teinud ning soovitati määrata neile tegevustoetus. Välishindajad tõdesid, et noortekeskustesse oleks vaja töötajaid juurde ning noorsootöö kättesaadavust tuleks parandada – teha Kehra ja Alavere noortekeskused avatuks ka nädalavahetustel ning korraldada transport, et rohkem noori saaks noortekeskuste ettevõtmistes või ringitegevustes osaleda. Soovitati luua rohkem loodus- ja täppisteaduste ringe – need on riiklik prioriteet, kuhu saab taotleda lisarahastust. Veel arvati, et noori tasuks rohkem ja süsteemsemalt kaasata neile tegevuste väljatöötamisel. On näha, et noorsootöö on arengujärgus ja liigub õiges suunas, märkisid välishindajad.
Anija valla noorsootööspetsialist Tuuliki Rohtla märkis, et välishindajad olid üsna ranged ning see on hea: „Näitab, mis on meie noorsootöös vajaka ning tänu sellele saame edaspidi teha paremini.“
Tuuliki Rohtla selgitas, et kahe töörühma hindamistulemuste põhjal koostati noorsootöö parendustegevuste kava. Selles on 26 tegevust, ka noortekeskuse lahtiolekuaegade pikendamine, juhtide leidmine teadusringile, drooniringile, mudelismi, multimeedia ja teiste loodus- ning täppisteaduste ringidele, ka Anija valla aasta tegijate tunnustamisel aasta noore valimine.