Aprillis oli Eesti Televisiooni uudistesaates lõik sellest, kuidas Anija valla mees Fridel Vilbiks ei saa soodustingimustel osta liikumiseks vajalikku kolmerattalist jalgratast.
Kui noorena mootorrattaavarii tagajärjel saadud selgroovigastusega pensionär Fridel Vilbiks käis möödunud aastal Haapsalus taastusravis, sai ta proovida sõita kolmerattalise jalgrattaga. Taastusravi-spetsialistid soovitasid tal see ka endale muretseda, et saaks võimalikult palju liikuda. Kuna niisugune ratas maksab 500-600 eurot, aitas Anija valla sotsiaaltöötaja Marianne Leis abivajajal teha sotsiaalkindlustusametisse (SKA) taotluse.
„Sealt on võimalik saada ratta ostuks 90 protsenti toetust,“ selgitas Marianne Leis.
Kuid SKAst saadi eitav vastus soovitusega ratas hoopis rentida, ka renditasust suure osa kompenseerib sotsiaalkindlustusamet. Kuid selgus, et abivahendite müügiga tegelevad firmad neid ei rendi, sest kardavad, et neid hakatakse rentima vaid suvehooajaks: „Kirjutasime Fridel Vilbiksi palvel sotsiaalkindlustusametile vaide, sest amet ju otsustas, et ta vajab ratast, kui lubas rendisummad suures osas tasuda. Kuna ratast rentida Eestis pole võimalik, siis palusime ikkagi võimalust see soodustusega osta. Ka vaiet ei rahuldatud ning soovitati ratas ikkagi rentida.“
Kui probleem jõudis teleuudistesse, nägi seda Anija Lions klubi president, Anija abivallavanem Enn Pung: „Arutasime klubi juhatuses, et tegu ju meie valla mehega ja otsustasime ratta ostu toetada.“
Enam-vähem samal ajal sai valla sotsiaaltöötaja kirja ka Linnakse külas elavalt Ilona Regonenilt, kes teatas, et neil on kodus tema ema Vaike Regoneni vana ratas, mis vajab natuke mehekätt, ehk saab korda.
„Emal on juba kolmas niisugune ratas, see seisis meil mitu aastat niisama kuuri all,“ sõnas Ilona Regonen.
Üle-eelmisel nädalal toodi ratas sõiduauto järelkärus Kehrasse, kus Lions-klubi liikme Aivar Urva autoremonditöökojas vahetati katkised sisekummid ja tehti rattale põhjalik hooldus. Möödunud reedel transporditi ratas uue omaniku juurde Kaunissaarde.
„Vana on nagu Zaporožets, uus nagu Volga,“ võrdles Fridel Vilbiks senist kaherattalist uue kolmerattalise jalgrattaga.
Ta selgitas, et käis tavalise jalgrattaga posti toomas, kuid maanteel sellega sõita ei julge, sest aeg-ajalt on tasakaaluhäired, samuti on tal raske kaherattaliselt maha tulla.
„See on tipp-topp, sellega sõida või Lätti,“ kiitis ta, kui oli uue rattaga koduteel esimese tiiru teinud.
Esimese pikema sõidu lubas teha siiski Kaunissaare veehoidla äärde, et ujuma minna. Fridel Vilbiks rõõmustas, et pääseb nüüd lapsepõlvemaadele Pikaveskile ning Kehrasse arsti juurde ja apteeki: „Mul ei ole lihtsalt sõnu kõigi nende inimeste tänamiseks, kes mind aitasid. Eriti tänan ratta eelmist omanikku Linnaksest ja Anija Lions klubi ning muidugi ka Marianne Leisi.“