ANNE ORUAAS
Algus üle-eelmises Sõnumitoojas
Koorilaul nõuka-ajal
Nõukogude võim tõmbas seltsidele kriipsu peale, aga nagu olevat öelnud Kehra kellassepp ja koorjuht Johann Ernst Lüdig: „Kui kuidagi moodi ei saa, siis ühte moodi ikka saab.“
Isetegemise korraldamine läks tehase ametiühingu kätte. Sõja ajal tuli Kehra kooli õpetajaks Vanda Ranne, kelle juhatusel hakkas pärast sõda usinasti harjutama naiskoor. Viljandimaalt oli Kehrasse pakku tulnud tuntud kodutütarde koori- ja rahvatantsujuht Ella Kallas. Tema kutsus 1951. aastal kokku meeskoori. Tallinnast tulnud Helmi Hinrikuse juhendamisel harjutasid alates 1947. aastast võimlejad ja rahvatantsijad. Tehas maksis ringijuhtidele palka ja pani pahaks, kui kooris laulsid ka need Kehra inimesed, kes töötasid näiteks sovhoosis või raudteel.
Perekonnad, kelle mehed laulsid meeskooris ja naised naiskooris, soovisid asutada segakoori. Uue koori eestvedajad olid Leida ja Paul Vali, Sven-Allan Sagris ja Johannes Mägi. Juhatama hakkas Kehra kooli muusikaõpetaja Johannes Luo. Segakoor Helin, mille esimesse proovi tuli 37 lauljat, hakkas harjutama 1955. aastal. Kõrvuti isade ja emadega laulsid kooris ka suuremad lapsed. Kuna iga kollektiiv pidi kuuluma mõne asutuse juurde, oli koor esialgu tarbijate kooperatiivi hingekirjas, hiljem sai sellest sovhoosi klubi koor. Proovid olid algul koolimajas, hiljem sovhoosi klubis, praeguses rahvamajas.
Helina õnnelikumad ajad olid 1960ndatest kuni 80ndate aastateni, kui oldi veel noored, koori ees seisid Uno Poola ja pärast teda Tiit Köster. Dirigeerisid veel August Lüüs, Inta Roost, Ene-Lembi Müürsepp, Eili Köster, Epp Soo, Reet Männik. Alates 1960. kuni 2009. aastani esineti kõikidel laulupidudel. Koori 50. aastapäeval loeti kokku, et kooris on kokku laulnud 264 lauljat ja selgeks on õpitud üle 500 laulu. Praeguseks on jäänud vapramad lauljaid lauluklubisse Helin.
Kehra koolis on lauldud iga riigikorra ajal. Kõige kauem on lastele muusikat õpetanud Epp Soo, kelle ema ja isa olid segakoori Helin asutajad. Epp Soo nõudliku käe all laulis Kehra kooli lastekoor end läbi igast võistulaulmisest, tunnustatud on nii koori kui selle juhti. Tema õpilane on ka lastekoori praegune juhataja Liivi Siil, kelle vanaema ja vanaisagi juba Kehras kooris laulnud.
Esimene tantsurühm – 1947
Rahvatantsule pani kindla aluse õpetaja Helmi Hinrikus, kes tegi tehase noortest esimese tantsurühma 1947. aastal. Sellest peale on Kehra tantsijad käinud kõikidel suurtel tantsupidudel. Helmi Hinrikuse käest võttis teatepulga üle tema tütar Tiina Rulli. Teada on, et ka Pikval oli 1952. aastal 9 osalejaga rahvatantsurühm, juhendas Juta Haljastamm.
Peale Helmi Hinrikuse on rahvatantsu Kehras õpetanud veel Ella Kallas, Angela Saarlo, Juta Makarenko, Maire Lahtmets, Marju Vahtramäe, Janne Kuuskla, Anu Mäeorg, Aita Tammeorg ja Maarika Tuttelberg, Alaveres ka Helda Harmipaik, Aet Lambur, Stella Magnus-Mäekalle ja Sirje Nokkur. Praegu on Anija vallas kolm naisrühma, kaks memmede ja ainult üks segarühm.
Hakkab kõlama juba muinasjutu või kauni vana valsina, et kunagi oli Kehras tehase klubi. Mida aeg edasi, seda kaunim tundub minevik. Kus oli alles uhke loss, suured saalid ja kihvtid peod! Lauldi ja tantsiti, vaadati kino ja linnast tulnud esinejaid, mängiti näitemängu, pilli ja palli. Kõike seda „dirigeeris“ klubi juhataja Milvi Mänd, lauljaid ja tantsijaid saatis klaveril Voldemar Gerst, lapsi kantseldasid Aino Mesikäpp ja Sirje Suvi. Tantsuringe juhendasid Helmi Hinrikus, Aino Kruustamm, Ene Kross, Sirje Suvi, Anu Mäeorg. 30liikmelisel naiskooril oli aja jooksul üle kümne dirigendi, alates 1965. aastast juhatas koori Kehrasse lastemuusikakooli direktoriks tulnud Elvi Maisa. Ella Kallase asutatud meeskoor tegutses 1980. aastani ja tehas pidi laskma esinemisülikonnad õmmelda 50 mehele. Koori viimane dirigent oli helilooja Albert Pettinen.
Valentin Mattiesen asutas suure vene rahvapilliorkestri, mis tinistas balalaikasid veel 1980. aastatel. Üle ilma olid kuulsad tütarlaste ansambel ANNE, mille lõi õpetaja Väino Suss, ja tantsuks mänginud Rivaal. Oli ka teisi bände ja punte.