
Ida-Harju Koostöökoja esindajad tutvusid Poolas Niemodlini piirkonna Leader-grupi tegevusega.
Õppereisil, mis kestis 25.-29. augustini, külastati Poola-Tšehhi piiri ääres asuva Sileesia piirkonna omavalitsuste Leader-tegevusgruppi. Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo ütles, et eesmärk oli näha, kuidas mujal Leader-programmi on rakendatud ning saada inspiratsiooni ja ideid koostööks. Sama piirkonnaga tutvusid Ida-Harju Koostöökoja esindajad esmakordselt 2014. aastal.
„Käisime Poolas eelmisel programmperioodil. Soovisime näha, mis on vahepeal muutunud ja kuidas Leader-grupil läinud,“ lausus Tiina Sergo.
Koos temaga olid Poolas Anija vallast Kehra Raudteejaama tegevjuht Anne Oruaas ja Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa, Raasiku vallast volikogu liige ja ettevõtja Kaido Kirsip, Rätla külavanem Õnnela Metsaorg, Susisoo turismitalu eestvedaja Karin Koort, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlane Elina Akk, MTÜ Looduselust eestvedaja, ajakirjanik Ylle Tampere ning Kose vallast kolm MTÜde esindajat. Nad külastasid kahte ettevõtet, pakendi- ja madratsitehast, kahte omavalitsust ning neis tegutsevaid vabaühendusi – külaseltse ja kultuuripärandeid haldavaid vabaühendusi ning regionaalset metsandusorganisatsiooni.
Tugevad kogukonnad
Tiina Sergo jutustas, et Poolas tehakse väga palju ära vabatahtliku tööga.
„Sealsetel inimestel on tugev kogukonnatunne. Meile näidati väikest külamaja, mille remondiks oli saadud Leader-toetust 6000 eurot. Küsisime kolm korda selle summa üle, äkki jäi kogemata üks null lõpust puudu. Nad vastasid, et ei, toetuse eest osteti ainult remondiks vajaminevad vahendid, töö tegid ära oma küla mehed. Sama asja nägime Poolas ka mujal külades – toetust küsiti ainult hädatarvilike asjade ostmiseks, väga palju tehti ära kogukonna ühistööna,“ rääkis ta.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht oletas, et kogukonnatunde tekkimisele ja soovile koos tegutseda aitab kindlasti kaasa, et kuigi Poola külad on väga suured – keskmiselt on neis kuni 1000 elanikku – on need väga kompaktsed, mitte nii hajali asustusega nagu Eestis.
Veel jäi eestlastele silma, et Poolas hoitakse väga au sees vanu traditsioone: „Käisime mitmes külas, kus nägime, kuidas valmistuti lõikuspühaks. Igal pool oli mitu kuud valmistatud suurejoonelisi viljakroone. Tehakse lausa regionaalseid võistlusi, kelle viljakroon on kõige ilusam.“
Ühes omavalitsuses selgitati, kuidas toetavad Poola omavalitsused vabaühendusi. Üsna levinud on, et külad saavad omavalitsuselt igal aastal kindla summa toetust, nagu näiteks ka Raasiku vallas. Kuid seda raha ei kanta külaseltsi arvele, vaid kogukond otsustab ja annab omavalitsusele teada, mida selle raha eest nende külas tuleks teha, ning omavalitsus teeb. Mõnikord kasutavad külad omavalitsuse sellise toetuse ära mõne suurema projekti omaosaluseks, sel juhul aitab vald fondist raha saada – koostab ja esitab taotlemiseks vajalikud dokumendid.
„See on justkui kaasav eelarve. Mulle tundub, et see on hea lahendus, kuna nii võtab omavalitsus investeeringutega kaasneva bürokraatia külaseltsi õlgadelt ära. Ka vallal on lihtsam, jäävad näiteks ära vabaühendustega lepingute sõlmimine ja raha kasutamise kontrollimine,“ märkis Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht.
Ta lisas, et Eestis on MTÜdele pandud tohutu koormus, nad peavad muuhulgas ka riigihankeid läbi viima, seepärast tundub mõistlikum, kui suuremad investeeringud teeb vald: „Kui meil küsitakse ühe projektiga kümneid tuhandeid eurosid ja MTÜd tahavad ise külamaju ehitada, siis Poolas nad seda ei taha. Leader-programmist taotletakse väiksemaid summasid, sest vabaühendused viivad ellu väiksemaid projekte. Neid saab teha oma kogukonnaga, suuremad investeeringud tehakse valla kaudu.“
Tiina Sergo tõi näiteks, kuidas ühes külas oli rahvas ühiselt koristanud vana prügimäe, piiranud selle aiaga ning Leaderi toetusega rajanud sinna viljapuuaia.
Rohkem bürokraatiat
Leader-programm toimib Ida-Harju Koostöökoja tegevjuhi hinnangul Poolas Eestile üsna sarnaselt, kuigi regiooniti on selle tegevuses tunduvalt suuremad erisused kui Eestis, sest Poola on suur riik, kus regioonidki väga erinevad.
„Kui meie siin kirume, et e-PRIA kord töötab, kord mitte, siis Poolas on endiselt au sees paber ja nägime ka sel korral kastitäit templeid – endiselt löödi igale dokumendile peale tempel. Sealse tegevusgrupi liikmed kurtsid, et kuigi kuulevad, et ümberringi on üle mindud digitaalsele asjaajamisele, siis neil on ikka veel peamiselt paberimajandus. Aga suures riigis võtavad muutused paraku kauem aega. Samas on igal mündil kaks külge. Meil võib juhtuda, et ametnik ütleb oma peaga mõtlemise asemel – kuigi seadus lubab, ei lase arvutiprogramm teisiti teha,“ märkis Tiina Sergo.
Silmapaistev haljastus ja sportimisvõimalused
Raasiku valla Rätla külavanem Õnnela Metsaorg kinnitas, et talle meeldisid Poolas väga välistrenažööride pargid, mida oli kõikjal.
„Igale trenažöörile oli kinnitatud metallist silt joonisega, millistele lihasgruppidele see mõeldud ja kuidas sellega treenida. Anna inimesele asi ja ta hakkab seda kasutama – neid kasutati väga aktiivselt. Käisin juba meie vallavalitsuses rääkimas, ka Raasikul ja Arukülas võiksid taolised olla. See on ju rahva tervise jaoks,“ ütles Õnnela Metsaorg.
Ta lisas: „Ühes kogukonnas oli lisaks trenažööridele külaplatsil väga suur mänguväljak. Seda oli tehtud jupiti, igal aastal ehitati midagi juurde. Nägime sellest tehtud piltidelt, et esimesel aastal oli külaplatsi juures vaid kolm eramaja, kuid iga aastaga tuli neid juurde. Kogukond arendas oma külaplatsi ja majad aina kerkisid.“
Anija mõisa arendusjuhile Janne Kallakmaale jäid Poolas silma väga huvitavad pargid: „Filmisin ühes hiljuti valminud looduspargis rada, mis oli mõeldud erinevate looduslike materjalide palja jalaga tunnetamiseks, nagu meie mõisapargi rajal. Seal oli kõik väga ilus ja korralikult tehtud, mulle meeldib rohkem looduslik lähenemine. Aga sain ideid, mida kasutan kindlasti ka meie mõisapargis, ning kinnitust, et väga lihtsate vahenditega on võimalik palju teha, kui on kokkuhoidev kogukond.“
Ka Kehra Raudteejaama juht Anne Oruaas kiitis Poola haljastust – isegi jalgpalliväljakute servades on lilled ja ilupõõsad – ning aktiivseid külaseltse ja häid sportimisvõimalusi: „Omavalitsused hoolitsevad üsna palju oma rahva sportimisvõimaluste eest. Üks spordihoone, kus käisime, oli võrreldav Kehra spordihoonega, isegi samal ajal ehitatud. Juhuslikult oli sealgi käsipall kõige popim spordiala. Käisime ka kahes külamuuseumis või küla koduloonurgakeses, kuhu elanikud on vanu asju kogunud. Suur osa oli tuttavat kraami eelmisest ja veidi ka 19. sajandist, kuid oli üks asi, mida ma polnud varem näinud – jahukotipuhastamise seade. Süstemaatilist kogumist seal pole, kuid asjad olid hoitud, puhtad ja korralikult välja pandud ning nii on terve hulk vanavara hävimisest päästetud.“