Ani­ja, Raa­si­ku ja Ko­se val­la Lea­der-gru­pi esin­da­jad käi­sid õp­pe­rei­sil Poo­las

662
Ida-Harju Koostöökoja esindus Poolas Długopole külas koos kohalikega, kelle rahvuslikud esindusriided on valmistatud Leader-toetuse abil.

Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja esin­da­jad tut­vu­sid Poo­las Nie­mod­li­ni piir­kon­na Lea­der-gru­pi te­ge­vu­se­ga.

Õp­pe­rei­sil, mis kes­tis 25.-29. au­gus­ti­ni, kü­las­ta­ti Poo­la-Tšeh­hi pii­ri ää­res asu­va Si­lee­sia piir­kon­na oma­va­lit­sus­te Lea­der-te­ge­vusg­rup­pi. Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­juht Tii­na Ser­go üt­les, et ees­märk oli nä­ha, kui­das mu­jal Lea­der-prog­ram­mi on ra­ken­da­tud ning saa­da ins­pi­rat­sioo­ni ja ideid koos­tööks. Sa­ma piir­kon­na­ga tut­vu­sid Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja esin­da­jad es­ma­kord­selt 2014. aas­tal.

„Käi­si­me Poo­las eel­mi­sel prog­ramm­pe­rioo­dil. Soo­vi­si­me nä­ha, mis on va­he­peal muu­tu­nud ja kui­das Lea­der-gru­pil läi­nud,“ lau­sus Tii­na Ser­go.

Koos te­ma­ga olid Poo­las Ani­ja val­last Keh­ra Raud­tee­jaa­ma te­gev­juht An­ne Oruaas ja Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa, Raa­si­ku val­last vo­li­ko­gu lii­ge ja et­te­võt­ja Kai­do Kir­sip, Rät­la kü­la­va­nem Õn­ne­la Met­saorg, Su­si­soo tu­ris­mi­ta­lu eest­ve­da­ja Ka­rin Koort, Ees­ti Tai­me­kas­va­tu­se Ins­ti­tuu­di tead­la­ne Eli­na Akk, MTÜ Loo­du­se­lust eest­ve­da­ja, aja­kir­ja­nik Yl­le Tam­pe­re ning Ko­se val­last kolm MTÜ­de esin­da­jat. Nad kü­las­ta­sid kah­te et­te­võ­tet, pa­ken­di- ja mad­rat­si­te­hast, kah­te oma­va­lit­sust ning neis te­gut­se­vaid va­baü­hen­du­si – kü­la­selt­se ja kul­tuu­ri­pä­ran­deid hal­da­vaid va­baü­hen­du­si ning re­gio­naal­set met­san­du­sor­ga­ni­sat­sioo­ni.

Tu­ge­vad ko­gu­kon­nad
Tii­na Ser­go ju­tus­tas, et Poo­las te­hak­se vä­ga pal­ju ära va­ba­taht­li­ku töö­ga.

„Seal­se­tel ini­mes­tel on tu­gev ko­gu­kon­na­tun­ne. Mei­le näi­da­ti väi­kest kü­la­ma­ja, mil­le re­mon­diks oli saa­dud Lea­der-toe­tust 6000 eu­rot. Kü­si­si­me kolm kor­da sel­le sum­ma üle, äk­ki jäi ko­ge­ma­ta üks null lõ­pust puu­du. Nad vas­ta­sid, et ei, toe­tu­se eest os­te­ti ai­nult re­mon­diks va­ja­mi­ne­vad va­hen­did, töö te­gid ära oma kü­la me­hed. Sa­ma as­ja nä­gi­me Poo­las ka mu­jal kü­la­des – toe­tust kü­si­ti ai­nult hä­da­tar­vi­li­ke as­ja­de ost­mi­seks, vä­ga pal­ju teh­ti ära ko­gu­kon­na ühis­töö­na,“ rää­kis ta.

Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­juht ole­tas, et ko­gu­kon­na­tun­de tek­ki­mi­se­le ja soo­vi­le koos te­gut­se­da ai­tab kind­las­ti kaa­sa, et kui­gi Poo­la kü­lad on vä­ga suu­red – kesk­mi­selt on neis ku­ni 1000 ela­nik­ku – on need vä­ga kom­pakt­sed, mit­te nii ha­ja­li asus­tu­se­ga na­gu Ees­tis.

Veel jäi eest­las­te­le sil­ma, et Poo­las hoi­tak­se vä­ga au sees va­nu tra­dit­sioo­ne: „Käi­si­me mit­mes kü­las, kus nä­gi­me, kui­das val­mis­tu­ti lõi­kus­pü­haks. Igal pool oli mi­tu kuud val­mis­ta­tud suu­re­joo­ne­li­si vil­jak­roo­ne. Te­hak­se lau­sa re­gio­naal­seid võist­lu­si, kel­le vil­jak­roon on kõi­ge ilu­sam.“

Ühes oma­va­lit­su­ses sel­gi­ta­ti, kui­das toe­ta­vad Poo­la oma­va­lit­su­sed va­baü­hen­du­si. Üs­na le­vi­nud on, et kü­lad saa­vad oma­va­lit­su­selt igal aas­tal kind­la sum­ma toe­tust, na­gu näi­teks ka Raa­si­ku val­las. Kuid se­da ra­ha ei kan­ta kü­la­selt­si ar­ve­le, vaid ko­gu­kond ot­sus­tab ja an­nab oma­va­lit­su­se­le tea­da, mi­da sel­le ra­ha eest nen­de kü­las tu­leks te­ha, ning oma­va­lit­sus teeb. Mõ­ni­kord ka­su­ta­vad kü­lad oma­va­lit­su­se sel­li­se toe­tu­se ära mõ­ne suu­re­ma pro­jek­ti omao­sa­lu­seks, sel ju­hul ai­tab vald fon­dist ra­ha saa­da – koos­tab ja esi­tab taot­le­mi­seks va­ja­li­kud do­ku­men­did.

„See on just­kui kaa­sav ee­lar­ve. Mul­le tun­dub, et see on hea la­hen­dus, ku­na nii võ­tab oma­va­lit­sus in­ves­tee­rin­gu­te­ga kaas­ne­va bü­rok­raa­tia külaseltsi õl­ga­delt ära. Ka val­lal on liht­sam, jää­vad näi­teks ära va­baü­hen­dus­te­ga le­pin­gu­te sõl­mi­mi­ne ja ra­ha ka­su­ta­mi­se kont­rol­li­mi­ne,“ mär­kis Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­juht.

Ta li­sas, et Ees­tis on MTÜ­de­le pan­dud to­hu­tu koor­mus, nad pea­vad muu­hul­gas ka rii­gi­han­keid lä­bi vii­ma, see­pä­rast tun­dub mõist­li­kum, kui suu­re­mad in­ves­tee­rin­gud teeb vald: „Kui meil kü­si­tak­se ühe pro­jek­ti­ga küm­neid tu­han­deid eu­ro­sid ja MTÜd ta­ha­vad ise kü­la­ma­ju ehi­ta­da, siis Poo­las nad se­da ei ta­ha. Lea­der-prog­ram­mist taot­le­tak­se väik­se­maid sum­ma­sid, sest va­ba­ühen­du­sed vii­vad el­lu väik­se­maid pro­jek­te. Neid saab te­ha oma ko­gu­kon­na­ga, suu­re­mad in­ves­tee­rin­gud te­hak­se val­la kau­du.“

Tii­na Ser­go tõi näi­teks, kui­das ühes kü­las oli rah­vas ühi­selt ko­ris­ta­nud va­na prü­gi­mäe, pii­ra­nud sel­le aia­ga ning Leaderi toetusega ra­ja­nud sin­na vil­ja­puuaia.

Roh­kem bü­rok­raa­tiat
Lea­der-prog­ramm toi­mib Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja te­gev­ju­hi hin­nan­gul Poo­las Ees­ti­le üs­na sar­na­selt, kui­gi re­gioo­ni­ti on sel­le te­ge­vu­ses tun­du­valt suu­re­mad eri­su­sed kui Ees­tis, sest Poo­la on suur riik, kus re­gioo­nid­ki vä­ga eri­ne­vad.

„Kui meie siin ki­ru­me, et e-PRIA kord töö­tab, kord mit­te, siis Poo­las on en­di­selt au sees pa­ber ja nä­gi­me ka sel kor­ral kas­ti­täit temp­leid – en­di­selt löö­di iga­le do­ku­men­di­le pea­le tem­pel. Seal­se teg­e­vus­gru­pi liik­med kurt­sid, et kui­gi kuu­le­vad, et üm­ber­rin­gi on üle min­dud di­gi­taal­se­le as­ja­ajami­se­le, siis neil on ik­ka veel pea­mi­selt pa­be­ri­ma­jan­dus. Aga suu­res rii­gis võ­ta­vad muu­tu­sed pa­ra­ku kauem ae­ga. Sa­mas on igal mün­dil kaks kül­ge. Meil võib juh­tu­da, et amet­nik üt­leb oma pea­ga mõt­le­mi­se ase­mel – kui­gi sea­dus lu­bab, ei la­se ar­vu­tip­rog­ramm tei­si­ti te­ha,“ mär­kis Tii­na Ser­go.

Sil­ma­pais­tev hal­jas­tus ja spor­ti­mis­või­ma­lu­sed
Raa­si­ku val­la Rät­la kü­la­va­nem Õn­ne­la Met­saorg kin­ni­tas, et tal­le meel­di­sid Poo­las vä­ga vä­list­re­na­žöö­ri­de par­gid, mi­da oli kõik­jal.

„Iga­le tre­na­žöö­ri­le oli kin­ni­ta­tud me­tal­list silt joo­ni­se­ga, mil­lis­te­le li­hasg­rup­pi­de­le see mõel­dud ja kui­das sel­le­ga tree­ni­da. An­na ini­me­se­le asi ja ta hak­kab se­da ka­su­ta­ma – neid ka­su­ta­ti vä­ga ak­tiiv­selt. Käi­sin ju­ba meie val­la­va­lit­su­ses rää­ki­mas, ka Raa­si­kul ja Aru­kü­las võik­sid tao­li­sed ol­la. See on ju rah­va ter­vi­se jaoks,“ üt­les Õn­ne­la Met­saorg.

Ta li­sas: „Ühes ko­gu­kon­nas oli li­saks tre­na­žöö­ri­de­le kü­la­plat­sil vä­ga suur män­gu­väl­jak. Se­da oli teh­tud ju­pi­ti, igal aas­tal ehi­ta­ti mi­da­gi juur­de. Nä­gi­me sel­lest teh­tud pil­ti­delt, et esi­me­sel aas­tal oli kü­lap­lat­si juu­res vaid kolm era­ma­ja, kuid iga aas­ta­ga tu­li neid juur­de. Ko­gu­kond aren­das oma kü­lap­lat­si ja ma­jad ai­na ker­ki­sid.“

Ani­ja mõi­sa aren­dus­ju­hi­le Jan­ne Kal­lak­maa­le jäid Poo­las sil­ma vä­ga hu­vi­ta­vad par­gid: „Fil­mi­sin ühes hil­ju­ti val­mi­nud loo­dus­par­gis ra­da, mis oli mõel­dud eri­ne­va­te loo­dus­li­ke ma­ter­ja­li­de pal­ja ja­la­ga tun­ne­ta­mi­seks, na­gu meie mõi­sa­par­gi ra­jal. Seal oli kõik vä­ga ilus ja kor­ra­li­kult teh­tud, mul­le meel­dib roh­kem loo­dus­lik lä­he­ne­mi­ne. Aga sain ideid, mi­da ka­su­tan kind­las­ti ka meie mõi­sa­par­gis, ning kin­ni­tust, et vä­ga liht­sa­te va­hen­di­te­ga on või­ma­lik pal­ju te­ha, kui on kok­ku­hoi­dev ko­gu­kond.“

Ka Keh­ra Raud­tee­jaa­ma juht An­ne Oruaas kii­tis Poo­la hal­jas­tust – ise­gi jalg­pal­li­väl­ja­ku­te ser­va­des on lil­led ja ilu­põõ­sad – ning ak­tiiv­seid kü­la­selt­se ja häid spor­ti­mis­või­ma­lu­si: „Oma­va­lit­su­sed hoo­lit­se­vad üs­na pal­ju oma rah­va spor­ti­mis­või­ma­lus­te eest. Üks spor­di­hoo­ne, kus käi­si­me, oli võr­rel­dav Keh­ra spor­di­hoo­ne­ga, ise­gi sa­mal ajal ehi­ta­tud. Ju­hus­li­kult oli seal­gi kä­si­pall kõi­ge po­pim spor­dia­la. Käi­si­me ka ka­hes kü­la­muu­seu­mis või kü­la ko­du­loo­nur­ga­ke­ses, ku­hu ela­ni­kud on va­nu as­ju ko­gu­nud. Suur osa oli tut­ta­vat kraa­mi eel­mi­sest ja vei­di ka 19. sa­jan­dist, kuid oli üks asi, mi­da ma pol­nud va­rem näi­nud – ja­hu­ko­ti­pu­has­ta­mi­se sea­de. Süs­te­maa­ti­list ko­gu­mist seal po­le, kuid as­jad olid hoi­tud, puh­tad ja kor­ra­li­kult väl­ja pan­dud ning nii on ter­ve hul­k va­na­va­ra hä­vi­mi­sest pääs­te­tud.“

Eelmine artikkelKuu­sa­lu val­la fo­to­kon­kur­sil 97 pil­ti
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­las me­net­leb pla­nee­rin­guid HE­LI­NA MAALT