AND­REAS PII­BE­MANN avas Vi­ha­soo ga­raažis Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mi

Vi­ha­soo alg­koo­li õpe­ta­ja Tii­na Trol­la kir­ju­tas hil­ju­ti Fa­ce­boo­ki-le­hel Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mi väl­ja­pa­ne­ku koh­ta aval­da­tud fo­to juur­de, et Gor­bat­šo­vi nõu­kaaeg­ne port­ree­pilt lei­dis lõ­puks õi­ge ko­ha. See Nõu­ko­gu­de Lii­du vii­ma­se rii­gi­pea amet­lik port­ree­fo­to rip­pus Lok­sa kol­hoo­si kon­to­ris, mis nüüd­seks on seis­nud aas­ta­küm­neid tüh­jalt. Fo­to jõu­dis kon­to­ri­ma­ja vas­tas asu­vas­se en­di­ses­se au­to­ga­raaži teh­tud Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mi Trol­la­de pe­re kau­du.

Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mi ra­jas And­reas Pii­be­mann, kes aas­ta ta­ga­si ko­lis koos oma pe­re­ga Vi­ha­soo kol­hoo­si­kon­to­ri vas­tu ri­da­maj­ja. Ta on pä­rit Vii­nis­tult, va­he­peal õp­pis ja töö­tas Tal­lin­nas. Vi­ha­soos ela­ma asu­des pai­gu­tas ma­ja juur­de kuu­lu­vas­se ka­heo­sa­lis­se ga­raažibok­si oma va­na­de jalg­ra­tas­te ko­gu, mi­da oli täien­da­nud ala­tes poi­sia­jast. Kok­ku oli las­te- ja täis­kas­va­nu­te jalg- ja tõu­ke­rat­taid sel­leks ajaks kol­me­küm­ne rin­gis. Ent prae­gu­seks on rat­taid al­les küm­me­kond ja Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mis saab nä­ha pal­ju­sid muid nõu­ko­gu­deaeg­seid ese­meid.

And­reas Pii­be­mann: „Ra­tas­te­le sai saa­tus­li­kuks Ka­sis­peal ela­va va­nai­sa Raul Põld­maa ot­sus kin­ki­da mul­le oma va­na ro­he­li­ne Za­po­rožets. Va­nai­sa on sa­mu­ti ko­gu­ja, peab Ka­sis­peal ho­bu­nii­du­ki­te muu­seu­mi. Ro­he­li­se­le sa­pa­ka­le oli va­ja te­ha ruu­mi. Ot­sus­ta­sin muu­seu­mis kes­ken­du­da ra­tas­te ase­mel muu­de­le ese­me­te­le, mi­da oli ko­gu­ne­nud pä­ris pal­ju. Osa rat­taid and­sin Ees­ti Jalg­rat­ta­muu­seu­mi­le, mil­le oma­nik on Val­do Praust, ja mõ­ned läk­sid isi­ku­te­le, kes soo­vi­sid sõit­mi­seks va­na jalg­ra­tast.“

Muu­seum on teh­tud ehi­ta­ja­na töö­ta­va And­reas Pii­be­man­ni sõ­nul ta ema­pool­se va­na­va­nai­sa Jo­han­nes Kes­kü­la mä­les­tu­seks: „Kõik kut­su­sid te­da Ju­ha­niks, ta töö­tas Kuu­sa­lus ja hil­jem Val­ge­jõel gaa­sit­ras­si val­vu­ri­na. Lõ­puks tu­lid va­na­va­nai­sa ja va­na­va­nae­ma ela­ma Ka­sis­pea­le. Ju­han oli mul­le üks kõi­ge olu­li­se­maid ini­me­si ja suu­re­maid ees­ku­ju­sid. Ena­mik muu­seu­mi as­ju on sel­lest ajast, kui mä­le­tan oma lap­se­põl­ve koos va­na­va­nai­sa­ga, ja on ka te­ma teh­tud as­ju. Va­na­va­nai­sa­le mõel­des pa­nin muu­seu­mi­le ni­meks Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seum.“

Muu­seu­mis­se on an­tud ese­meid And­reas Pii­be­man­ni su­gu­las­telt ja tut­ta­va­telt, ka va­na­dest ma­ja­dest, mi­da ko­ris­ta­tak­se ja tüh­jen­da­tak­se ning te­da kut­su­tak­se vaa­ta­ma, mis võib hu­vi pak­ku­da. Pal­ju on too­dud Lok­sa jäät­me­jaa­mast, kus ta käib paa­ril kor­ral nä­da­las.

„Kon­sul­tee­ri­mas käi­sin oma muu­seu­mi te­ge­mi­seks Vir­ve kuu­ri­muu­seu­mi oma­ni­ku Ma­re Tam­me­ran­na juu­res, sa­mu­ti uu­ri­sin Võ­su raa­dio­muu­seu­mi oma­ni­kult. Olen loo­nud muu­seu­mi sel­li­selt, na­gu lap­se­põl­vest mä­le­tan. On köö­gi­nurk, töö­riis­tu, mit­me­su­gu­seid tar­beas­ju. Ühed väär­tus­li­ku­mad ese­med on mu Vii­nis­tu va­na­ema ja Kol­ga­kü­la va­na­va­nae­ma an­tud ket­ta­ga te­le­fo­nid, ka ema Mo­ni­ka esi­me­ne jalg­ra­tas ja kõi­ge väär­tus­li­kum on va­nai­sa Za­po­rožets. Siin on Gor­bat­šo­vi pil­di kõr­val ENSV lipp, sest need­ki olid osa tol­la­sest elust. Ma ei pro­pa­gee­ri neid, vaid näi­tan se­da ae­ga, kui mu ema oli laps ja mil­le jä­rel­mõ­ju­de ajal mi­na kas­va­sin,“ kõ­ne­les ta.

Eri­li­ne on ka Lee­si ran­na­mur­de ko­gu­ja, ka­lur Evald Lindst­rö­mi mees­te­ra­tas Minsk, mis on sa­mu­ti hoiul Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seu­mi, se­da ei raat­si­nud And­reas Pii­be­mann oma kol­lekt­sioo­nist ära an­da.

Na­gu teis­te­gi era­muu­seu­mi­de pu­hul, saab ka te­ma ko­du­loo­muu­seu­mi kü­las­ta­da, kui eel­ne­valt kok­ku lep­pi­da. Möö­du­nud lau­päe­va õh­tul oli Ju­ha­ni ko­du­loo­muu­seum ava­tud muu­seu­miöö üri­tu­se raa­mes. And­reas Pii­be­man­ni hin­nan­gul käis õh­tu jook­sul te­ma väi­ke­ses ko­du­loo­muu­seu­mis sa­da­kond hu­vi­list. Muu­si­kat te­gi lõõts­pil­li­män­gi­ja Rau­no Koorts Kol­ga­kü­last.

Al­gu­ses oli rah­vast ja ma­si­naid nii pal­ju, et kip­pus kit­saks jää­ma, mär­kis muu­seu­mio­ma­nik. Käis ka vä­lis­maa­la­si, kes vaa­ta­sid osa­sid nõu­kaaeg­seid as­ju imes­tu­se­ga. His­paan­la­sed uu­ri­sid va­na süs­talt ja ar­va­sid, et sel­li­se­ga küll en­nast vakt­si­nee­ri­da ei la­seks.

Muu­seu­miöö kü­las­ta­ja­telt pi­le­ti­ra­ha ei võe­tud, pa­lu­ti an­ne­ta­da vä­hi­ra­vi­fon­di heaks. Õh­tu­ga ko­gu­nes 124 eu­rot, mil­le And­reas Pii­be­mann kan­nab eda­si vä­hi­ra­vi­fon­di­le.