Harju maavanema moodustatud komisjon esitas haldusreformi raporti ja soovitused.
Raasiku vallavanem Andre Sepp oli spetsialistidest ja omavalitsusjuhtidest moodustatud komisjoni ühes töörühmas.
„Analoogseid töid on Eestis tehtud palju, minu jaoks olid komisjoni ettepanekud ühed paljudest,“ sõnas ta.
Vallavanema sõnul otsiti Eestile sobivat regionaalmudelit kõige aktiivsemalt eelmise regionaalministri Vallo Reimaa ajal, kuid nüüd on haldusreformi temaatika jäänud taas venima.
„Minu joaks on selle raporti suurim mõte selles, et haldusreformi vajadus tõstatati taas üles, kuid selle tegemine ei ole kohalike omavalitsuste ülesanne. Omavalitsused on küll reformi osalised, kuid mitte otsustajad ja määrajad. See raport võiks olla üks lähtematerjal vabariigi valitsusele, kelle ülesanne on reformi elluviimine,“ rääkis Andre Sepp.
Ta lisas, et tema jaoks on ebaselge ja pisut ülepaisutatud, miks hakkasid Harju maavalitsus, omavalitsusliit ning ettevõtlus- ja arenduskeskus otsima haldusterritoriaalse reformi mudelit, mis sobiks kogu Eestile: „Kuid töö on tehtud ja seda tuleb hinnata. Järeldused, milleni jõuti, on õiged, kuigi haldusreformi selle raporti järgi käivitada oleks ilmselt palju. Raport oleks olnud kindlasti kaalukam, kui algataja oleks olnud valitsus, mitte ühe ministeeriumi haldusala.“
Andre Sepp märkis veel, et Harjumaal koostatud raport oleks võinud käsitleda ka maakonna eripärasid ja pakkuda välja julgemaid ettepanekuid maakonna haldusterritoriaalse korralduse kohta.
Ettepanek omavalitsusliidult ja ettevõtluskeskuselt
Ettepaneku moodustada haldusterritoriaalse reformi komisjon, tegid maavanemale Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Urmas Arumäe ning Harju Ettevõtluse- ja Arenduskeskuse juhataja Kaupo Reede. Kevadel loodud komisjoni kaasati nii teadlasi kui omavalitsusjuhte.
Komisjonis osalenud Kaupo Reede selgitas – kui pidevalt on räägitud haldusterritoriaalse reformi vajalikkusest ning pakutud, kui palju omavalitsusi peaks Eestis olema, siis kõik need ettepanekud on tulnud „ülevalt poolt“ ehk siseministeeriumist.
„Ministeerium on püüdnud oma ettepanekuid omavalitsustele nii-öelda maha müüa. Kuna senised reformid pole omavalitsuste toetust leidnud, leidsime meie, et omavalitsused peavad ise ütlema, mida nad tahavad,“ rääkis ta.
Kuigi komisjon plaanis algul hakata Eesti valdade-linnade uut kaarti kavandama, mõeldi juba esimesel koosolekul ümber: „Tõdesime kolme asja – Eesti riigi territoorium ei muutu, elanike arv ei suurene ning nende teenindamiseks vajalik rahahulk on sama. Seega ei ole esmatähtis, mitu omavalitsust on Eestis ning kui suured need on, vaid tuleb kokku leppida, milliseid teenuseid pakkuda ja milline peab olema nende minimaalne kvaliteet, kui suur on selleks vajalik tulubaas.“
Ta tõi näite – kui seadusega otsustati, et alates 2006. aastast peavad omavalitsused tagama lasteaiakoha alates esimesest eluaastast, siis raha seaduse täitmiseks ei antud.
Esmaspäeval avalikustatud raport anti üle Riigikogule, riigikontrolörile, siseministrile, kavas on see edastada ka presidendi kantseleile ja õiguskantslerile.
„Hakkame kindlasti kätt pulsil hoidma ja uurima, mida sellega edasi tehakse. Haldusterritoriaalse reformiga sisuliseks tegelemiseks oleks vaja Riigikogu juurde moodustada eraldi komisjon,“ märkis Kaupo Reede.
Haldusterritoriaalse komisjoni raport ja soovitused on üleval maavalitsuse kodulehel www.harju.ee.