Raasiku vallavanem ANDRE SEPP, esmaspäeval kogunes riigikogu 12. koosseis esimesele istungile. Teie olete kinnitatud Reformierakonna asendusliikmeks, mis päeval lahkute vallavanema ametist ja asute tööle riigikogu liikmena?
„Saan minna siis, kui Harju- ja Raplamaa valimisringkonnast riigikogusse valitud Andrus Ansip on kinnitatud uuesti peaministriks. Minu volitused riigikogu liikmena algavad hetkest, kui vabariigi valimiskomisjon on teinud otsuse, peatanud peaministri volitused riigikogu liikmena, nimetanud mind tema asendusliikmeks ja mulle otsuse edastanud. See päev on automaatselt minu viimane tööpäev vallavanemana, järgmisest päevast lähen riigikogusse.“
Seega ei pea Raasiku vallavolikogu Teid ametist vabastama?
„Jah, tulenevalt seadusest lõpevad minu volitused vallavanemana siis, kui olen nimetatud riigikogu liikmeks. Vallavolikogu otsust pole tarvis.“
Olete arutanud, mis saab Raasiku vallas edasi? Kes Teid asendab, kuidas leitakse uus vallavanem?
„Oleme arutanud, valimisliit Raasiku Vald on ühel korral kogunenud. Kuna lubasime valimistel, et vallavanem ja volikogu esimees tulevad võidu korral meie nimekirjast, ja me saime volikogus enamuse, siis leidsime, et ka uue vallavanema valime endi hulgast. Ma ei taha veel praegu öelda, kelle täpselt, sest sel neljapäeval saame uuesti kokku ja otsustame. Kindel on, et konkursiga me uut vallavanemat otsima ei hakka.
Kuni uue vallavanema ametisse kinnitamiseni on kohusetäitja ülesannetes Ardo Niinre, nagu ta ikka on seni mind asendanud, kui olen olnud ametisõidus või puhkusel.“
Ütlesite, et tahate jääda Raasiku valla asjaajamistega seotuks ka edaspidi. Kuidas?
„Jään juhtima valimisliitu Raasiku Vald, mis on võtnud vastutuse valla valitsemise üle ja jääb poliitilist vastutust kandma ka edaspidi. Seadus ei luba mul olla volikogu liige, kuid kindlasti kavatsen osa võtta volikogu komisjonide tööst. Minu alad on planeerimistegevus ja valla majandamine. Jätkan valla alaealiste komisjoni eesotsas, seda seadus lubab.“
Kui kaua olete olnud seotud Raasiku valla juhtimisega?
„Mind valiti vallavolikogu esimeheks 1996. aasta novembris, vallavanemaks sai siis Olev Rähni. Kandideerisin Raasiku endise vallavanema Toivo Veenre kutsel nimekirjas, mille nimi oli „Kodupaik“. Pärast järgmisi kohalikke valimisi, alates 1999. aasta sügisest, olen olnud Raasiku vallavanem. 1999. aastal oli minu moodustatud valimisliidul napp ülekaal, see pani suure vastutuse, sageli tuli vastata arupärimistele.
Kui olin volikogu esimees, töötasin eraäris. Aga kui oli võimalus hakata vallavanemaks, otsustasin selle ameti kasuks, sest töö meeldis mulle, asusin ametisse suure entusiasmiga. Olin vallavanemaks saades 28aastane.“
Millal Raasiku valda elama tulite?
„Olen üles kasvanud ja koolis käinud Tallinnas. Arukülas elan 1992. aastast, kui tulin pärast politseikooli lõpetamist tookordse Kuusalu politseijaoskonna Raasiku piirkonna kriminaalinspektoriks. Tegin töökoha valiku ise, ei tahtnud minna Tallinnasse Lasnamäele, soovisin näha töötulemust ja tegutseda väiksemas kohas.
Minu vanaema Elvi Sepp elas Raasiku alevikus ja seal on ka mu onu Allan Sepp. Lapsena käisin sageli Raasikul. Arukülla ei olnud ma varem sattunud. Nüüd on meil abikaasa Kariniga siis oma maja. Tütar Kirsi käib Tallinnasse kooli, vanem poeg Artur läks Aruküla põhikooli 1. klassi ja noorem poeg Aron on lasteaialaps.“
Olete olnud Raasiku valla arendamise juures üle 14 aasta, mida on selle ajaga ära tehtud?
„Saan tõepoolest öelda, et olen oma senise elutööna ehitanud üles Raasiku valda. Suur tänu Raasiku valla rahvale, on olnud hea koostöö.
Aruküla kooli renoveerimine, alates esimestest ettevalmistustest kuni avamispeoni kestis üle nelja aasta, ja on olnud vast suurim, mille ära tegime.
Vallajuhi jaoks on kõige parem, kui saad inimeste jaoks midagi ära teha, kedagi aidata. Otsid ju lahendusi, mitte ei hakka vastama, et see või teine pole omavalitsuse ülesanne. Olen olnud suuresti ka inimsuhete korraldaja ja hoidja, kuulanud ära ning lepitanud.“
Kas on kahju see töö pooleli jätta ja ära minna?
„Ma ei ole veel harjunud mõttega, et lähen nüüd mujale tööle, valimised olid ju omamoodi hasart.
Need olid mulle kaheksandad valimised. Sõpruskond on korduvalt küsinud, kas oledki nagu elukutseline vallavanem. Ehkki see töö meeldib, ei ole ma mõelnud, et otsustaks vallavanema ameti kasuks ja loobuks riigikogu kohast. Sügisel saan 40aastaseks, tuleb muutusi teha. Kui oled pikalt olnud ühes ametis, on hea anda ka teistele võimalus. Eks olen olnud juba mõneti ka tropiks ees, nii heas kui halvas mõttes – et küll Andre teab ja teeb. Nüüd saavad teised teha.
Riigikogus pean endale aru andma, et olen asendusliige. Et kui koalitsioon näiteks muutuks, Andrus Ansip ei oleks enam valitsuses ja temast saaks taas riigikogu liige, pean sealt lahkuma. Tagasi saaks siis, kui tema või mõni teine me valimisringkonnast valitud Reformierakonna inimene loobuks riigikogu liikme kohast.
Praegu olen Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL – toim.) ja Harju spordiliidu juhatustes, Harjumaa Ühistranspordikeskuse juhatuse esimees, kõigist neist ametitest tuleb nüüd lahkuda. Kui peaksin riigikogust ära tulema, ühtegi neist ametitest tagasi ei saa. Aga see risk tuleb vastu võtta.“
Mis ajast olete olnud ka maakonna omavalitsusliidu üks eestvedajaid?
„HOLi juhatusse valiti 2002. aastal ja kohe sain ka juhatuse esimeheks, enne seda ametit pidanud Enn Kirsman lahkus Kuusalu vallavanema ja ühtlasi ka HOLi juhi kohalt. HOLi juhatuse esimees olin aastatel 2002-2007. Juhatusse kuulun tänini.
HOLis tegelesin maakonna omavalitsuste koostöö ja omavaheliste suhete hoidmisega. Ehkki oli siis ka HOList lahkumisi, poliitilistel põhjustel, oli liit lõpuks taas ühtne ja praegu on tugevam kui kunagi varem.
Ehitasime Harju omavalitsusliidule Tallinnasse oma maja, see on olnud minu projekt.
Ja võin julgelt öelda, et Harju Ühistranspordikeskus (ÜTK – toim.) on minu ning kadunud Orm Valtsoni, kes oli Saue endine linnapea ja hiljem Harju maavanem, ühine ettevõtmine. Asutasime selle 2001. aastal koos Rootsi partneritega. Nüüd on Harju ÜTK omavalitsuste kõige tugevama koostöö näide Eestis. Harjumaa 24 valda-linna on ühinenud koostöö nimel. ÜTK käive on aastas 103 miljonit krooni.
Olen olnud ka Tartu Ülikooli regionaalarengu nõukogu liige.“
Mis ajast kuulute Eesti Reformierakonda?
„Olen Reformierakonna liige alates 1998. aastast. Mind kutsus sinna Orm Valtson.“
Ometi ei pannud Te Raasiku vallas kokku erakonna nimekirja, vaid olete kogu aeg kandideerinud valimisliiduga. Miks?
„Parteinimekirja on oodatud, kuid me erakond on liberaalne ja liikmed oma otsustes vabad. Käsuliini pole olnud.
Meie valimisliidu inimesed otsustasid, et jätkame samamoodi. Nägin, et liiduna oleme kõige tugevam meeskond, kui oleks moodustanud erakonna nimekirja, oleksid mõned lahkunud.
Tänaseks on Reformierakonna Raasiku osakonnas 21 inimest. Järgmistel kohalikel valimistel tuleme ilmselt siiski välja erakonna nimekirjaga.“
Ütlesite, et võiks rääkida paar vahvat lugu seoses vallavanema tööga.
„Jah, ühe niiöelda patu tunnistaks üles. See oli 2001. aastal, kui otsustasime koos volikogu tollase esimehe Ants Kivimäega, et lastekaitsepäeval sõidutame lapsi deltaplaaniga. Vaja oli maandumisrada, Peningi-Lagedi maantee sobis, aga liiklusmärgid jäid ette. Abipolitseinikud sulgesid maantee, et autod ei takistaks, ja mina saagisin liiklusmärgid maha. Tagantjärele mõelda oli see suur risk – viia lapsi sedasi sõitma. Aga tookord polnud probleemi, seisti järjekorras, et saaks lennata.
Üks naljakas juhus oli, kui mulle helistati ja öeldi, et siit riigikogust räägime, oleme mõelnud, et Arukülasse võiks teha lasketiiru ja kohaks valisime lasteaia keldri. Imestasin, eriti, et kuulsin nagu taustaks mingit jõminat. Lubasin asja uurida. Hiljem sain teada, et kohalikku õllekat kutsuti riigikoguks.
Muide, valimiskampaania käigus kohtusin Aruküla lasteaia töötajatega ja lubasin, kui osutun valituks, lähen päevaks lasteaeda tööle. Teen seda kindlasti, päev tuleb juhatajaga kokku leppida.“
