Alustame uuesti täitsa algusest

1906
ENN KIRSMAN, Kuusalu vallavolikogu esimees, valimisliit Ühine Kodu
ENN KIRSMAN,
Kuusalu vallavolikogu esimees,
valimisliit Ühine Kodu

Pärast enam kui 15 aastat kestnud vaidlusi võttis riigikogu vastu haldusreformi seaduse, mida paljud omavalitsused on oodanud (ja kartnud). Alates järgmistest valimistest, mis toimuvad tuleva aasta 15. oktoobril, jäävad Eestisse omavalitsused, kus elab vähemalt 5000 elanikku. Nähakse ette üksikud erandid, need me kanti ei puuduta.
Haldusterritoriaalsed muudatused on Hommiku-Harjumaal olnud jutuks samuti peaaegu 15 aastat. Alates sellest, kui siseminister määras ühinemispiirkonnaks toonased Loksa valla ja linna. Algatuse tagajärjel sündis 2005. aastal Loksa ja Kuusalu vallast praegune Kuusalu vald. Ehkki ka siis olid hirmul suured silmad, on enam kui 10 aastat kooselu olnud edukad, tollal tehtud otsuste üle võib ainult rõõmu tunda. Kunagises Loksa vallas elas umbes 1800 inimest, Kuusalu vallas oli siis ligi 4600 elanikku, hirme ühinemise ees oli mõlemal poolel.
Ühinemisprotsessi algusjärgus vaatasid liitujad ka Loksa linna suunas, kuid kohtamata sealt suuremat entusiasmi, jätkati läbirääkimisi kahekesi. Minule arusaamatutel põhjustel pole Loksa linnajuhid vist tänaseni suutnud tollaste otsustega leppida. 10 aasta jooksul, mil Kuusalu ühendvald on tegutsenud, on nad teinud kahel korral ettepaneku valla tükeldamiseks – esmalt 2008. aastal, teinekord tänavu jaanuaris. Mõlemal korral on ettepanekud olnud tingimuslikud. Peamiselt sooviti ühineda Lahemaa rahvuspargi territooriumile jäävate küladega, sisuliselt taastada Kuusalu ja Loksa valdade ühinemiseelne olukord. Selliseid ettepanekuid pole Kuusalu vallavolikogu pikemalt arutanudki. Ajaratast tagasi pöörata on mõttetu.
Loksa valla üks suurem hirm oli kunagise Kuusalu valla võetud laenud – Loksa valla laenukoormus oli nullilähedane. Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et ka Loksa vald võtab laenu ja investeerib – ehitati veetrasse, kaeti teid tolmuvaba kattega. Nüüd püüdsid Loksa linna, mille laenukoormus ületab suurelt seadusega lubatud piirmäära, juhid panna kätt ette Kuusalu valla otsusele investeerida meile kuuluva vara säilitamisse. See polnud Kuusalu volikogule vastuvõetav.
Samas meilt 2008. aastal esitatud alternatiivne ettepanek, et Kuusalu vald ja Loksa linn tervikuna ühineksid, polnud vist jälle vastuvõetav Loksa linnale. Miks muidu mingit tegutsemist ei järgnenud?
Igatahes oleme haldusreformi tantsuga jõudnud taas uude algusesse. Eelmisel nädalal kiitis Kuusalu vallavalitsus heaks minu algatatud eelnõu, et teha Loksa linnavolikogule ettepanek ühinemisläbirääkimiste viivitamatuks alustamiseks eeltingimusteta. Loodan väga, et vallavolikogu selle kuu lõpus toimuval istungil heaks kiidab.
Me ei tee seda ettepanekut riigilt eraldatava 800 000 euro suuruse ühinemispreemia saamise nimel, ehkki see on ühisomavalitsuse tulevast tulubaasi silmas pidades vägagi märkimisväärne. Mitte ka pärast järgmisi valimisi vabatahtlikult ühinenud omavalitsusjuhtidele lubatava kompensatsiooni ootuses, kuigi just seda meie tegemiste ajendina Loksa Elus paista lastakse. Teeme ettepaneku kindlas teadmises, et Kuusalu valla ja Loksa linna ühinemine on möödapääsmatu. Esmapilgul võib mõte tunduda võõrana, liitumisest saadav kasu abstraktsena, ent olen senisele ühinemiskogemusele toetudes kindel, et kasu liitumisest ei jää tulemata.
Protsessi lõppfaasis on oluline sõna ka valla- ja linnaelanikel. Kui läbirääkimised jõuavad lõppu, pannakse ühinemisleping rahvahääletusele. Volikogud ütlevad lõppsõna, kuid usun, et volinikud ei astu rahva tahtele vastu. Et veel selle aastanumbri sees langetatav otsus oleks positiivne, on meil vallajuhtidena ja ka Loksa linna juhtidel teha suur selgitustöö. Ajalehes kolleegide laimamine ja alavääristamine piirkonna elanike elujärge küll kuidagi ei paranda.

Eelmine artikkelÜritusterohke nädalavahetus
Järgmine artikkelKehra Lastetare tähistas 70. sünnipäeva