
20. maist on Kehra muuseum taas avatud.
Möödunud nädala alguses jõudis Kehrasse kindralmajor Aleksander Tõnissoni vahakuju, mis istub nüüd jaamahoones Vabadussõja murdelahingute muuseumitoas laua taga. Esialgu oli plaan kuju avada 18. aprillil Viru rinde staabiülema Aleksander Tõnissoni 145. sünniaastapäevale pühendatud ajalookonverentsil, kuid konverentsi ei saanud eriolukorra tõttu teha. Seetõttu ei olnud MTÜ Kehra Raudteejaam juhi Anne Oruaasa sõnul ka vahakuju Kehrasse toomisega kiiret.
11. mail tõid valmistajad Ene ja Andres Mänd vahakuju oma Viimsis asuvast stuudiost sõiduautoga Kehrasse nii, et pea ja käelabad olid eraldi kastidesse pakitud. Need mundriga katmata osad on tegelikult ainsad, mis on valmistatud mesilasvahast, suuresti on kunagise väejuhi kuju tehtud torukarkassile pandud ehitusvahust, mis on kehale plastilisuse andmiseks kaetud tualettpaberiga. Kuju kätes on kasutatud ka puitu.
Sirge seljaga laua taga istuv kuju laseb aimata, et kindralmajor oli pikk mees, mõõdud arvestasid vahakuju tegijad välja Tõnissonist säilinud vanade fotode järgi. Aleksander Tõnissoni kuju on riietatud mundrisse, mis on tellitud Saaremaa Sõjavara Seltsilt ja valmistatud Saaremaal. Nõukogudeaegsed sõjaväesaapad ostis Anne Oruaas ühelt eraisikult. Vana vormirihm on Eesti-aegne originaal, see jõudis Saaremaalt Kehrasse neljapäeval. Vahakuju selja taga nagis ripub sinel, mis on lastud teha Valgevenes.
„Mulle Aleksander Tõnissoni vahakuju meeldib, minu meelest on see täiesti tõepärane, hea näoga mõnus mees,“ lausus Anne Oruaas.
Vahakuju läks maksma 7500 eurot, sellest 6000 eurot sai MTÜ Kehra Raudteejaam Leader-programmist, 1500 eurot kohalike naiste kootud kinnaste-sokkide müügist ning annetustest.
Laual, mille ääres kunagine staabiülem istub, on vana trükimasin, telegraaf, telefon ning küünal. Muuseumi juht selgitab, et kuigi 1919. aasta alguses asus Vabadussõjas 1. diviisi staap Kehra jaamas, ei olnud see tegelikult siiski jaamahoones, vaid ilmselt rongis: „Päriselt Tõnisson niimoodi jaamahoones laua taga ei istunud, aga küllap tal rongis ikkagi laud oli. Staap liikus mööda raudteed vastavalt rindejoonele, asus rindest veidi tagapool. Kuna Kehras oldi Aegviidus asunud rindejoonele juba liiga ligidal, sai Tõnisson korralduse taganeda siit Raasikule, kuid tema ütles, et ei lähe tagasi, sest pole enam kusagile minna. Sellepärast ongi meie jaamahoone mälestustahvlil kiri „Siit ei taganetud.“ Pärast Kehra lahingut tõrjutigi hoopis vaenlane taganema.“
Kolmapäevast, 20. maist on Kehra jaamahoones asuv muuseum taas avatud ning kõigil huvilistel on võimalus Aleksander Tõnissoni vahakuju näha. Täiendatud ekspositsiooni ametlik avamine toimub koos kindralmajorile pühendatud ajalookonverentsiga ilmselt sügisel.