ALEK­SAN­DER TÕ­NIS­SO­NI va­ha­ku­ju jõu­dis Keh­ras­se

147
Kind­ral­ma­jor Alek­san­der Tõ­nis­so­ni pa­pist ku­ju ase­mel on Keh­ra jaa­ma­hoo­nes nüüd te­ma va­ha­ku­ju.

20. maist on Keh­ra muu­seum taas ava­tud.

Möö­du­nud nä­da­la al­gu­ses jõu­dis Keh­ras­se kind­ral­ma­jor Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju, mis is­tub nüüd jaa­ma­hoo­nes Va­ba­dus­sõ­ja mur­de­la­hin­gu­te muu­seu­mi­toas laua ta­ga. Esial­gu oli plaan ku­ju ava­da 18. ap­ril­lil Vi­ru rin­de staa­biü­le­ma Alek­san­der Tõ­nis­so­ni 145. sün­niaas­ta­päe­va­le pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rent­sil, kuid kon­ve­rent­si ei saa­nud erio­lu­kor­ra tõt­tu te­ha. See­tõt­tu ei ol­nud MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ju­hi An­ne Oruaa­sa sõ­nul ka va­ha­ku­ju Keh­ras­se too­mi­se­ga kii­ret.

11. mail tõid val­mis­ta­jad Ene ja And­res Mänd va­ha­ku­ju oma Viim­sis asu­vast stuu­diost sõi­duau­to­ga Keh­ras­se nii, et pea ja käe­la­bad olid eral­di kas­ti­des­se pa­ki­tud. Need mund­ri­ga kat­ma­ta osad on te­ge­li­kult ain­sad, mis on val­mis­ta­tud me­si­las­va­hast, suu­res­ti on ku­na­gi­se vä­e­ju­hi ku­ju teh­tud to­ru­kar­kas­si­le pan­dud ehi­tus­va­hust, mis on ke­ha­le plas­ti­li­su­se and­mi­seks kae­tud tua­lett­pa­be­ri­ga. Ku­ju kä­tes on ka­su­ta­tud ka pui­tu.

Sir­ge sel­jaga laua ta­ga is­tuv ku­ju la­seb ai­ma­ta, et kind­ral­ma­jor oli pikk mees, mõõ­dud ar­ves­ta­sid va­ha­ku­ju te­gi­jad väl­ja Tõ­nis­so­nist säi­li­nud va­na­de fo­to­de jär­gi. Alek­san­der Tõ­nis­so­ni ku­ju on riie­ta­tud mund­ris­se, mis on tel­li­tud Saa­re­maa Sõ­ja­va­ra Selt­silt ja val­mis­ta­tud Saa­re­maal. Nõu­kogudeaeg­sed sõ­ja­väe­saa­pad os­tis An­ne Oruaas ühelt erai­si­kult. Va­na vor­mi­rihm on Ees­ti-aeg­ne ori­gi­naal, see jõu­dis Saa­re­maalt Keh­ras­se nel­ja­päe­val. Va­ha­ku­ju sel­ja ta­ga na­gis ri­pub si­nel, mis on las­tud te­ha Val­ge­ve­nes.

„Mul­le Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju meel­dib, mi­nu mee­lest on see täies­ti tõe­pä­ra­ne, hea näo­ga mõ­nus mees,“ lau­sus An­ne Oruaas.

Va­ha­ku­ju läks maks­ma 7500 eu­rot, sel­lest 6000 eu­rot sai MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam Lea­der-prog­ram­mist, 1500 eu­rot ko­ha­li­ke nais­te koo­tud kin­nas­te-sok­ki­de müü­gist ning an­ne­tus­test.

Laual, mil­le ää­res ku­na­gi­ne staa­biü­lem is­tub, on va­na trü­ki­ma­sin, te­leg­raaf, te­le­fon ning küü­nal. Muu­seu­mi juht sel­gi­tab, et kui­gi 1919. aas­ta al­gu­ses asus Va­ba­dus­sõ­jas 1. di­vii­si staap Keh­ra jaa­mas, ei ol­nud see te­ge­li­kult siis­ki jaa­ma­hoo­nes, vaid ilm­selt ron­gis: „Pä­ri­selt Tõ­nis­son nii­moo­di jaa­ma­hoo­nes laua ta­ga ei is­tu­nud, aga kül­lap tal ron­gis ik­ka­gi laud oli. Staap lii­kus möö­da raud­teed vas­ta­valt rin­de­joo­ne­le, asus rin­dest vei­di ta­ga­pool. Ku­na Keh­ras ol­di Aeg­vii­dus asu­nud rin­de­joo­ne­le ju­ba lii­ga li­gi­dal, sai Tõ­nis­son kor­ral­du­se ta­ga­ne­da siit Raa­si­ku­le, kuid te­ma üt­les, et ei lä­he ta­ga­si, sest po­le enam ku­sa­gi­le min­na. Sel­le­pä­rast on­gi meie jaa­ma­hoo­ne mä­les­tus­tahv­lil ki­ri „Siit ei ta­ga­ne­tud.“ Pä­rast Keh­ra la­hin­gut tõr­ju­ti­gi hoo­pis vaen­la­ne ta­ga­ne­ma.“

Kol­ma­päe­vast, 20. maist on Keh­ra jaa­ma­hoo­nes asuv muu­seum taas ava­tud ning kõi­gil hu­vi­lis­tel on või­ma­lus Alek­san­der Tõ­nis­so­ni va­ha­ku­ju nä­ha. Täiendatud ekspositsiooni amet­lik ava­mi­ne toi­mub koos kind­ral­ma­jo­ri­le pü­hen­da­tud aja­loo­kon­ve­rent­si­ga ilm­selt sü­gi­sel.