Külaseltsi esimees VALDO SÖÖT nimetab Alaveret heaks elukeskkonnaks.
Alavere on Anija valla suurim küla, kus elab ligi 350 inimest. Külas on põhikool, kauplus ja rahvamaja. Tegutsevad külaselts, spordiklubi ja huviringid. Kevadel valmis lastele uus mänguväljak. Hiljuti püstitas Alavere spordiklubi koostöös vallaga uue võrkpalliplatsi. Selle aasta sees peaks vahetatud saama kooli spordisaali põrand ning rahvamaja küttesüsteem. Valmimas detailplaneering, et muuta Alavere park kauniks ja funktsionaalseks vabaaja veetmise kohaks. Külaseltsi esimees Valdo Sööt peab küla heaks elukeskkonnaks, aga sooviks näha rohkem aktiivseid elanikke, kes mõtleksid Alavere arengus kaasa ning oleksid nõu ja jõuga abiks.
Suvehaku pühapäeval on Alavere rahulik. Liikumas võib näha peamiselt lapsi ja noori inimesi. Külaseltsi esimehe sõnul on Alaveres päris palju noori peresid, kuid lahkujaid on siiski rohkem kui saabujaid.
„Siin pole noortel pärast vanematekodust lahkumist kuhugi kolida ja nii minnaksegi mujale. Tagasi tullakse peamiselt vanematest ja vanavanematest järele jäänud majadesse, kuid kinnisvaraarendust ei toimu ning uusi maju pole aastaid ehitatud. Positiivne on, et korterelamutes on hakanud tekkima ühistud ning mõned majad on praeguseks renoveeritud,“ räägib Valdo Sööt Alaverest, kus on kokku kaheksa kortermaja ning kolm kuue boksiga ridaelamut. Veel on külas paarkümmend eramut, mis asuvad teisel pool jõge.
Tema ise on Alaveres elanud 41 aastat ning mäletab küla, kui see oli veel kolhoosi keskus ja elu kees. Jaanituledel, vastlapäevadel ja teistel üritustel oli alati palju rahvast. Enne poe ehitamist oli jaanitule plats selle asukohal. Tänapäeval tehakse jaanituld mõisapargis. Mõisast on alles ainult varemed ning park osaliselt rohtu kasvanud.
„Külaseltsi juhatuse liige Madis Vaarmann teeb tublit tööd ja kannab pargi eest hoolt. Muidu oleks see päris võpsikusse kasvanud,“ selgitab Valdo Sööt.
Ta meenutab, et tema lapsepõlves olid tänaseks kinni kasvanud tiigid pargis veel alles. Kogu küla ja parki läbiv jõgi väga halvas seisus ja vajaks puhastamist ja kallasraja korrastamist. Nüüd on valmimas detailplaneering, et kujundada pargist korras haljasala ja funktsionaalne vaba aja veetmise koht.
„Lasteaia peasissekäik peaks tulema pargi poole ning parkla samuti. Bussipeatusest saaks alguse kergliiklustee, see läheks lasteaia tagant mööda ja jõuaks Oja tänava algusesse. Samuti tuleks parki natuke üle kilomeetri pikkune spordirada, mida saaks kasutada nii jalutamiseks kui sportimiseks. Poe taga olevale alale aga võiks tulla asfaltplats, kuhu saaks üles seada sobiva lava. Talvel võib platsi kasutada uisuväljaku tegemiseks. Pargis asuvasse jääkeldrisse võiks tulla muuseumituba. Tegu on üsna väikese ruumiga ning midagi suuremat sinna ei mahuks,“ jutustab külaseltsi esimees.
Alaveret hindab ta heaks elukeskkonnaks. Tema, nagu paljud teisedki, käib tööl Tallinnas. Kolmveerandtunnine sõit ei ole pikk ning kui leiduks visionääre, kes suudaks meelitada uusi elanikke, oleks tulijaid kindlasti. Kinnisvaraarenduseks peab ta sobivat paarihektarilist vallale kuuluvat maatükki jõe ääres. 1990. aastatel alustati seal korterelamu ehitust, kuid see jäi pooleli ning praeguseks on vare lammutatud.
„Koht on ilus, kui see kruntideks jagada oleks seal võimalik midagi arendada,“ sõnab Valdo Sööt.
Mai lõpus sulges uksed kuus aastat tagasi koos sõbraga ette võetud projekt – pubi 10 Käsku. Peamine põhjus oli tema sõnul sobiva kaadri puudumine.
„Nii sinisilmsed me polnud, et mõtlesime nagu hakkaks pubi suurt kasumit tooma. Pigem oli selle mõte pakkuda Alaverele lisaväärtust, et oleks koht, kus pidada sünnipäevi ja peiesid. Kuna tööinimestena ei saanud ainult pubile pühenduda, siis oli mõte leida peremees või perenaine, kel oleks entusiasmi ja tahet mõelda välja, kuidas teha kohta atraktiivsemaks meelitada rahvast seal käima ja samas teenida endale korralik sissetulek kodukohas. Kahjuks sellist inimest leida ei õnnestunud. Sel aastal enam jalgpalli MMi 10 Käsus ei vaadata, nagu varem,“ räägib Valdo Sööt.
Külaseltsil on 36 liiget, kuid aktiivgrupi moodustavad kümmekond: „Ühest küljest tundub, et inimesed ootavad, et üritusi toimuks. Samas ei ole paljud valmis ise aktiivselt panustama. Kuid keegi teine teie eest asju ära tee. Kui soovite, et midagi muutuks ja läheks paremaks, tuleb ise teha.“
