
„Miks küll olen jaanipeole toitlustajate leidmisega näinud palju vaeva, kui oma külas on nii lahedad tegijaid,“ imestas Alavere piirkonna kultuurijuht ANNA NILISK.
Möödunud laupäeval Alaveres toimunud kohvikutepäeval avasid oma koduõue külalistele 7 kohvikut.
„Ümberringi kõik korraldavad kohvikutepäevi, mõtlesime, et proovime ka. Kuid Alaverre ei sobi selline formaat, kus kohvikud on koondatud ühte kohta, näiteks rahvamaja juurde,“ rääkis piirkonna kultuurijuht Anna Nilisk.
Ta lisas, et võõrastes aedades avatud kohvikutes on väga vahva käia: „Nii mõnigi külastaja ütles, et naabreid eriti hästi ei tunne, aga nüüd saab nende juurde minna. Krääpsu kohvikus rääkis üks vanamemm, et kuigi elab lähedal, pole selle maja juurde sattunud 30 aastat.“
Kultuurijuht märkis, et osalejad olid väga põhjalikult valmistunud ning mitmel pool polnud tegu lihtsalt kohvikuga, vaid pakuti korralikku kõhutäit ja seal käidi peredega lõunat söömas: „Kohvikute juurde oli loodud ka lisaväärtusi, ühes kohas olid ponid, teises oli võimalik ATVga sõita, sai hüpata batuutidel, koos kohvikutega tehti ka hoovikirbukaid. Tore, et inimesed mõtlesid, kuidas oleks külastajal nende juures veel lahedam.“
Anna Nilisk rõõmustas, et ka külastajaid oli arvukalt ning paljud püüdsid käia kõigis 7 kohvikus. Korraldajad olid Facebooki pannud kaardi, millel näidatud kõik sel päeval avatud kohvikute asukohad.
„Sain väga palju tagasisidet, et kohvikutepäeva soovitakse ka järgmisel aastal,“ sõnas ta.
Mäe talu vahvlikohvik
Esimene kodukohvik, mis maantee poolt tulijail Alaveres teele jäi, oli Mäe talus. Seal pakkus perenaine Liivika Kivistik koos kokast sõbranna Kaidi Aruga koduseid küpsetisi – vahvleid, nostalgilisi pähkliküpsiseid, mitut sorti kooki, marjatopsikesi.
„Loodame, et külastajad saavad kõhud täis ja meie oma kraamist lahti,“ sõnas Liivika Kivistik.
Tema küpsetas ja müüs ligi kaks aastat tagasi nelja päevaga 1200 vahvlit, et toetada rasket haigust põdenud väikest Annabeli. Selle eest valis rahvas ta tookord Anija valla aasta vabatahtlikuks.
„Vahvlid on minu leivanumber. Müün neid ka külapäeval, teen sõbrannadele. Eelmisel nädalavahetusel küpsetasin Kose valla lastekaitsepäevale heategevuseks 100 vahvlit, kohvikutepäevaks 250. Ma ei oska vähe teha, 14liitrine taignakauss on alati täis, küpsetan kolme masinaga.“
Vähem kui tunniga olid esimesed sada vahvlit müüdud. Kohvikut külastas ka vanem Viimsist tulnud mees, kes teatas, et on samuti vahvlimüügiga tegelenud, käis neid omal ajal isegi Venemaal müümas ja teenis ühe kuuga 6000 rubla. Proovis ka Alavere vahvleid ja kiitis.
Selles, et õu oli rahvast pidevalt täis, mängis perenaise arvates rolli Liis Paršina, kes oli kohviku kõrvale organiseerinud hoovikirbuka, kus kauples kasutatud riietega. Lapsed tegid õues näomaalinguid.
Kaks ridamajade kohvikut
Kose maantee ridaelamute juures olid avatud kaks kohvikut. Ühte pidasid sõbrannad Siiri Lauta ja Sirli Randoja. Laual olid viineripirukad, singi-juustu quiche, rabarberikook, kuid söödav polnud peamine, mida pakuti.
„Koju on vaja ruumi, mööbel, mida enam ei kasuta, on ees. Mõtlesin, et äkki keegi tahab odava raha eest,“ rääkis Siiri Lauta.
Tahtjaid oli küll, neljatunnine kohvikutepäev polnud veel poole peal, kui 5 ja 10 euro eest pakutud kummutid-riiulid olid müüdud: „Korralikud asjad, aga eesmärk ei olnud tulu teenida. Tundub, et leidsid õiged omanikud. Laupäeva hommikul, kui oleks võinud veel magada, ärkasin pool kaheksa, oli vaja pirukaid teha ja mööblit tassida. Aga nüüd olen väga rahul.“
Mänguasju, mida oma lapsed enam ei kasuta, pakuti tasuta.
Naised kiitsid, et Alaveres on aktiivne rahvas, kuid Covidi tõttu on ühised tegevused olnud pausil.
Ühe ridaelamuboksi terrassil müüs niinimetatud patuvabade kookide valmistajana tuntust kogunud Birgit Paasma koos Kelli Maripuu uhkeid kooke.
„Porgandikook laimise toorjuustukreemiga, mangovahutort, kirsivahutort šokolaadiga, šokolaaditort keedukreemiga, kaks sorti muffineid, küpsiseid ja suhkruvabad pulgakommid. Peaaegu kõik koogid on juba otsas, ühe tegin veel juurde. Mu klientuur on põhiliselt mujal Harjumaal, Alavere inimesed pole neid varem palju ostnud, täna on võimalus tükikaupa maitsta. Olen käinud Kehra kohvikutepäeval, järgmisel laupäeval lähen ka,“ rääkis suhkru-, gluteeni ja laktoosivabade kookide meister.
Lapsed said Bipa kohviku juures murul sõita poniga ning hüpata täispuhutaval batuudil.
Pargi tänava perekohvikud
Ka Pargi tänaval oli avatud kaks kohvikut, mõlemas tegutsesid pered. Aime Lassi koduaias askeldasid kohvikulaua taga veel tütred Jaana ja Jaanika Lass ning minia Mai Norma-Lass. Sõbranna Heidi Pettinen pakkus kõrval oma käsitööd ning riidekraami.
„Ema tegi rabarberikoogi, Mai küpsetas väikseid ampse, mis läksid nagu soojad saiad, ning tegi Saaremaa käsitöökiluga leivakesi, ka need on väga tahetud,“ selgitasid tütred.
Et kõik kokad kööki mahuksid, tegutseti vahetustega: „Ema hakkas hommikul kuuest kooki tegema. Kui koogi kell kaheksa ahjust võttis, alustas Mai küpsetamist, kiluampse käib toas jooksvalt valmistamas. Vahvleid ja tortillasid teeme siinsamas mitme masinaga.“
Igale lapsele, kes kohvikut külastas, kingiti pakk õhupalle. Ehk siis tulevad järgmisel aastal jälle, lootsid naised. Nad lubasid kindlasti osaleda, kui kohvikutepäev ka aasta pärast toimub.

Mõned majad eemal tegutses suures avatud aias Pireti kodukohvik. Seda pidasid lisaks Piret Maripuule ja ta kaasa Karel Lillevälile ka perenaise õed Tiina Maripuu ning Eelika Puurand abikaasa Heigo Puurannaga. Pakuti peamiselt šašlõkki, friikartuleid, burgereid.
„Otsustasime, et aitame külaelu elavdada. Organiseerimisele kulus umbes nädal,“ sõnas koolikokana töötav Piret Maripuu.
Tema elukaaslane Karel Lilleväli lisas, et kui naised olid otsustanud kohvikut teha ja menüü kokku pannud, polnud meestel valikut, pidid tegutsema. Kohvikutepäeval olid nad peamiselt grillmeistrid. Karel Lilleväli isa Arne Lilleväli oli hommikul Kehra turult ostnud räime ning tõi kodukohvikusse äsja kodusest suitsuahjust võetud kala. Laste jaoks oli suurde õue tehtud lintidega eraldatud rada ATVga sõitmiseks.
„Terve küla on me kohvikust läbi käinud, palju ka Kehra ja Kose rahvast, samuti Tallinnast,“ lausus Karel Lilleväli.
Piret Maripuu lisas: „Kõige rohkem ostetakse burgereid, friikaid ja šašlõkki. Šašlõkki on meil umbes kaheksa kilo. Kuigi menüü on väljas, tulevad paljud kõigepealt küsima, mida soolasest pakume. Arvasime, et päev tuleb natuke rahulikum, kuid väga hea, et käib nii palju rahvast. Väsimust ei tunne, adrenaliin on.“
Krääpsu ja Rebasemäe kohvikud
Alavere keskusest veidi eemal Krääpsu kohvikus pakkus perenaine Inga Koitla koos abilistega kolmekäigulist lõunat. Menüüsse kuulusid oblikasupp, mereannipasta ja pannkoogid, lisaks kihisevad rabarberijoogid.
„Oblikasupi valisin, sest polnud ammu teinud, oblikad on oma aiast. Mereannipastat teen kodus sageli, õhukeste ülepannikookide jaoks on mul kindel retsept, et tuleksid alati ühtmoodi head,“ selgitas võõrustaja.
„Hea suvine supp on,“ kiitis kohvikupäevade sage külastaja Kaido Jürmann Kuusemäe külast.
Ka Pille Trolla kinnitas, et sõitis Kaunissaarest Krääpsu kohvikusse spetsiaalselt oblikasuppi sööma.

Asulast veel kaugemal, Alavere ja Rasivere küla piirimail pidasid Meeli Kuul ja Tanel Laanmäe Rebasemäe kodukohvikut. Alates lõunast grilli ääres tegutsenud peremees ütles mitu tundi hiljem, et ei tee enam kunagi kokkadele etteheiteid.
„Alguses praadisin omletti, kuid siis tuli paralleelselt hakata grillima burgereid, Meeli tegi toas pannkooke ja snäkivaagnaid ning rahvast muudkui tuli ja tuli. Arvasime, et saame kahekesi hakkama, aga ühel hetkel tundus, et ei saa, külastajaid oli uskumatult palju, võtsime ka vanemad ja lähedased appi,“ jutustas ta.
Kuna Rebasemäe kodukohviku kohta oli Facebookis eraldi leht koos päevamenüüga, külastasid seda ka päris võõraid Tallinnast. Alavere kodukohvikutepäeva kaardil oli Rebasemäe külakeskusest kõige kaugemal, seetõttu jõudis enamik külastajaid sinna viimasena. Paljud neist ütlesid, et kõhud on juba täis, aga kui nägid, kuidas Tanel Laanmäe teeb põdraburgerit või keegi lauanaabritest seda tellis, ei suutnud ka seda proovimata jätta: „Julgen öelda, et see on päris hea. Põder on minu enda lastud siitsamast metsast, võin garanteerida, et liha on aus.“
Õhtul kella üheksani külastajaid võõrustanud kohvikupidajailt telliti päeva jooksul umbes poolsada burgerit, pannkookide küpsetamiseks kulus 5 liitrit tainast.
„Kuigi tööd oli palju, eelmisel ööl küpsetasime poole kolmeni kooke ja hommikul kella kuuest hakkasime taas tegutsema, oleme väga rahul. Eesmärk ei olnud raha teenida, vaid pakkuda külastajaile üks tore päev,“ ütles Tanel Laanmäe.
Janec Pärna pani koduküla kohvikupäeva õnnestumiseks üheks päevaks sõitma nõuka-aegse „seaninaga“ kohvikubussi, millega tema ja vend Koit Pitk sõidutasid soovijaid ühest kohvikust teise.
„Tõin selle Tallinnast oma töö juurest. Jäin reklaami tegemisega hiljaks, aga kui retrobussi liikumas nähti, saadi teada ja tuldi peale,“ sõnas Janec Pärna.