Alates 1. juulist muutus haigushüvitiste maksmise kord

1430

Alates 1. juulist 2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Muudatused puudutavad ainult haigushüvitise maksmist. Hooldus-,  sünnitus- ja lapsendamishüvitiste puhul maksab hüvitist jätkuvalt haigekassa seni kehtinud korra alusel.

Muudatused haigushüvitise maksmisel:
– haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma  alates haigestumise 4. päevast (praegu makstakse alates 2. päevast);
– haigestumise 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 80%   töötaja  keskmisest töötasust;
– alates haigestumise 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa;
– tööandja ei  pea hüvitist maksma siis, kui töövabastuse põhjusteks on: kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel, kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009. a kehtinud korrale ja määrades.

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:
Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab/väljastab arst isikule / (isiku nõudmisel, soovil) nii mitu sama numbriga originaal töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid. Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid (mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem) endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded ning lisab töövõimetuslehtede saatekirja.

Kõikide haiguslehtede (s.h  kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassa esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja  pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehtede saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
– kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
– haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
– kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad.
Muudatused
töövõimetuslehe vormil

Alates 1. juulist 2009 muutusid ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatati andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Täiendavaid küsimusi alates 1. juulist 2009 jõustunud muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: tooandja@haigekassa.ee