Ala­ver­re te­hak­se puh­ke- ja sup­lus­koht

1234
Ani­ja val­laar­hi­tekt IN­GA VAI­NU Ala­ve­re tu­le­va­se tii­gi juu­res, kus prae­gu vo­hab osi.

Val­la­va­lit­sus pu­has­tab Lea­der-prog­ram­mi toe­tu­sel Ala­ve­re kin­ni­kas­va­nud tii­gi ja sel­le ümb­ru­se.

Ani­ja val­la­va­lit­sus esi­tas Lea­der-prog­ram­mi tä­na­vus­se voo­ru pro­jek­ti Ala­ve­re mõi­sa­par­gi ser­vast sõi­du­tee­ni ula­tu­va tii­gi pu­has­ta­mi­seks. Ühe­le poo­le tii­ki on ka­vas ra­ja­da lii­va­kal­da­ga sup­lus­koht ning tei­se­le poo­le ehi­ta­da väi­ke lau­ter, kust oleks või­ma­lik ka­la püü­da ja ka paa­di­ga sõit­ma min­na. Pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mu­seks ar­ves­ta­ti 98 163 eu­rot. Ida-Har­ju Koos­töö­ko­da te­gi PRIA­le et­te­pa­ne­ku eral­da­da Ani­ja val­la­va­lit­su­se­le 62 824 eu­rot, val­la omao­sa­lus peab ole­ma 35 369 eu­rot.

Tiik on osa par­gist
Ne­li aas­tat ta­ga­si te­gi OÜ Sfäär Pla­nee­rin­gud Ani­ja val­la­va­lit­su­se tel­li­mu­sel de­tail­pla­nee­rin­gu Ala­ve­re 7,5 hek­ta­ri suu­ru­se­le par­gia­la­le. Ani­ja val­la­le kuu­luv Ala­ve­re mõi­sa­park on loo­dus­kait­se all ja sel­le kes­kel on muin­sus­kait­se­alu­ne asu­la­koht. Pla­nee­rin­gu­ga ka­van­da­ti par­ki ko­ha­li­ke ela­ni­ke jaoks kor­ras­ta­tud puh­ke­ala ning näh­ti et­te te­ge­vu­sed aja­loo­li­se mõi­sa­par­gi ka­su­tu­se­le võt­mi­seks kü­lap­lat­si­na. Eel­ne­valt oli ko­ha­li­kult rah­valt kü­si­tud, mi­da nad par­ki soo­vi­vad. Kü­sit­lu­sest sel­gus, et kõi­ge roh­kem soo­vi­tak­se kü­lap­lat­si koos va­baõ­hu­la­va ja kii­ge­ga ning val­gus­ta­tud jook­su- ja suu­sa­ra­du, kuid ini­me­sed te­gid et­te­pa­ne­ku kor­ras­ta­da ka par­gis asuv tiik, ra­ja­da sup­lus- ja ka­la­püü­gi­ko­had. Prae­gu on Ala­ve­re­le lä­him uju­mis­koht um­bes 15 ki­lo­meet­ri kau­gu­sel, Jär­va­maal Val­ge­ho­bu­se­mäe lä­he­dal Leht­met­sa kar­jää­ris.

„Ko­gu par­gi ula­tus­lik­ku pla­nee­rin­gut saab el­lu viia ju­pi­kau­pa, soo­vi­me sel­lest te­ha kü­la­rah­va­le at­rak­tiiv­se puh­ke­ko­ha. Tä­nu Lea­der-prog­ram­mi­le on või­ma­lik alus­ta­da tii­gi­ga, mis pu­has­ta­tak­se mu­dast ning ra­ja­tak­se uues­ti pais­re­gu­laa­tor, et vee­ta­set hoi­da,“ üt­les Ani­ja val­laar­hi­tekt In­ga Vai­nu.

Par­gi ser­vas asuv um­bes poo­le hek­ta­ri suu­ru­ne pais­tiik on aas­ta­te­ga se­da­võrd kin­ni kas­va­nud, et vett on tai­me­de alt nä­ha ena­mas­ti vaid ke­va­di­se suur­vee ajal.

„Amet­li­kult on te­gu Vi­la­maa peak­raa­vi­ga. Ma­jan­di­te ajal ka­su­ta­ti se­da maa­pa­ran­du­seks, tii­ki pai­su­ta­ti põl­du­de nii­su­ta­mi­seks. Ke­va­de­ti re­gu­laa­to­ri var­jad su­le­ti ja ve­si pai­su­ta­tud nii­su­ta­mi­seks üles, sü­gi­sel las­ti ve­si al­la. Kuid pai­su re­gu­laa­to­rid la­gu­ne­sid ju­ba Ve­ne ajal, pä­rast se­da po­le kee­gi neid pa­ran­da­nud,“ rää­kis In­ga Vai­nu.

Ehi­tuss­pet­sia­list Vil­jo Leis li­sas, et la­gu­ne­nud pais­re­gu­laa­to­ri ase­me­le ehi­ta­tak­se uus, sel­leks on val­la tä­na­vu­ses eel­ar­ves 45 000 eu­rot. Pea­le sel­le pu­has­ta­tak­se PRIA toe­tus­ra­ha kaa­sa­bil tii­gi põ­hi set­test, ra­ja­tak­se lõu­na­kal­da­le lii­va­ri­ba­ga uju­mis­koht ning sel­le vas­tas­kal­da­le, par­gi äär­de väi­ke paa­di­sild. Tii­gi lõu­na­kal­las on era­maal ning maao­ma­ni­ku soo­vil eral­da­tak­se sup­lus­koht toot­mis­maast aia­ga.

Ala­ve­re kin­ni­kas­va­nud tii­gist mul­ti­funkt­sio­naal­se vee­sil­ma ra­ja­ja leid­mi­seks teh­tud rii­gi­han­ke­le esi­ta­ti kaks pak­ku­mist, osa­le­sid OÜ Kau­rits ja OÜ Nord­point. Ku­na mõ­le­mad üle­ta­sid val­la­va­lit­su­se eel­da­ta­vat mak­su­must, pee­tak­se et­te­võ­te­te­ga lä­bi­rää­ki­mi­si, et saa­da plaa­ni­tud töö­de hin­da oda­va­maks. Li­saks tii­gi sü­ven­da­mi­se­le-pu­has­ta­mi­se­le ja ran­na-ala ra­ja­mi­se­le tu­leb et­te­võt­tel, kel­le­ga le­ping sõl­mi­tak­se, re­konst­ruee­ri­da lüüs, luua kaa­saeg­ne vee­ta­se­me re­gu­lee­ri­mis­süs­teem ning ra­ja­da tii­gi tee­pool­ses­se ser­va tu­le­tõr­je vee­võ­tu­koht.

„Vee­ko­gu juur­de prae­gu teed ei lä­he. Et tii­gi pu­has­ta­mi­seks sin­na ma­si­na­te­ga li­gi pää­seks, tu­leb kõi­ge­pealt pu­has­ta­da tii­gi põh­jast ja kal­las­telt võ­sa Pais­re­gu­laa­to­ri ehi­ta­mi­se ajaks tu­leb jõe­le te­ha pin­na­sest aju­ti­ne pais,“ sel­gi­tas In­ga Vai­nu.

Ka­va­ko­ha­selt peak­sid tööd teh­tud saa­ma käe­so­le­va aas­ta jook­sul.

Vil­jo Leis: „Su­vel oleks tii­gi pu­has­ta­mi­ne ning sup­lus­ko­ha ra­ja­mi­ne ideaal­ne. Kui on kuiv sü­gis, po­le sa­mu­ti prob­lee­me, aga tu­ge­va­te sa­du­de­ga lä­heb kee­ru­li­seks.“

Eelmine artikkelÜlekutse 800aastastele küladele
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la koo­li­de toi­du­han­ge