Ala­ve­re las­teaed sai 50. sün­ni­päe­vaks lau­lu

Ala­ve­re las­teaias olid ka­hel eel­mi­sel nä­da­lal lah­tis­te us­te päe­vad – ku­na Mõm­mi­la sai 50aas­ta­seks, pa­ku­ti hu­vi­lis­te­le või­ma­lust poo­le­sa­ja aas­ta va­nust las­teae­da uu­dis­ta­da. Sa­mal ajal oli ma­jas as­ja­de näi­tus las­teaia kap­pi­dest lei­tud aas­ta­küm­ne­te va­nus­test ese­me­test: män­guas­jad, rii­ded, sten­did, au­kir­jad-dip­lo­mid, al­bu­mid ja üht-teist muud.
Sün­ni­päe­va­pi­du­sid oli kaks – üks las­te­le, tei­ne kut­su­tud kü­la­lis­te­le. Tei­si­päe­val, 14. märt­sil män­gi­sid las­te­ga ka­ru­mõm­mi­deks ke­has­tu­nud Kel­ly Kruus­mann ja Ju­li­ka Hän­ni. Pa­ku­ti tor­ti ja rüh­mad said kin­giks pui­dust au­to­ra­jad.
Nä­dal hil­jem, 21. märt­sil oli pi­du kut­su­tud kü­la­lis­te­le ja koos­töö­part­ne­ri­te­le. Mõm­mi­la di­rek­tor Eda-Mai Tam­mis­te te­gi kok­ku­võt­te 50aas­ta­se las­teaia aja­loost. Es­maet­te­kan­de­le tu­li „Mõm­mi­la laul“, mil­le sõ­nad kir­ju­tas di­rek­tor, vii­si He­li Ka­ru. Kont­ser­dil esi­ne­sid Mõm­mi­la prae­gu­sed lap­sed ja õpe­ta­jad ning vi­list­la­sed – Sand­ra Nurm­sa­lu koos tüt­re­ga ja Kad­ri-Liis Rem­mel­gas.
Oma tööaas­taid Ala­ve­re las­teaias mee­nu­tas Sa­te Raa­gul, kes töö­tas seal ju­ba en­ne ava­mist ning kok­ku 45 aas­tat. Tä­na­ti en­di­seid kauaaeg­seid töö­taid ja koos­töö­part­ne­reid. Las­teaia­pe­ret õn­nit­le­sid Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu esi­mees ning Al­var MÜ juht Jaa­nus Ka­lev, Ani­ja abi­val­la­va­nem Mar­ge Ra­ja ja val­la­va­lit­su­se tei­sed töö­ta­jad, naa­ber­las­teae­da­de ja koo­li­de ning val­la teis­te asu­tus­te esin­da­jad.

50 aas­ta jook­sul 3 ni­me
45le lap­se­le mõel­dud las­te­päe­va­ko­du hak­kas Ala­ve­re sov­hoos ehi­ta­ma 1964. aas­tal, val­mis sai 1967. En­ne ava­mist ja ju­ha­ta­ja töö­le­võt­mist oli ju­ha­ta­ja aju­ti­ne ko­hu­se­täit­ja 15. det­semb­rist 1966 11. jaa­nua­ri­ni 1967 Sa­te Raa­gul.
Ta mee­nu­tas: „Sov­hoo­si di­rek­tor oli siis Enn Sihv. Ta üt­les, et ra­had on mää­ra­tud ja tu­leb ära ka­su­ta­da, tuua voo­di­pe­su ja män­guas­ju. Kaup­les siit Be­la­ru­si, sõit­si­me trak­to­ri­ga, jä­rel­kä­ru ta­ga, Aru­kül­la, seal oli koo­pe­ra­tii­vi kaup­lus, kust sai ar­ve­ga os­ta. Mä­le­tan, et oli iga­ve­ne ko­lin-mü­rin ja ben­sii­ni­lõhn.“
17. märt­sil 1967 ava­tud Ala­ve­re sov­hoo­si las­te­päe­va­ko­du ju­ha­ta­ja­na asus töö­le Ma­ria Mul­lo, kas­va­ta­jad olid Elts Nurm­sa­lu ja Lei­da Ves­ki, me­dit­sii­niõ­de Hel­da Har­mi­paik, kes asen­das va­ja­du­sel ju­ha­ta­jat. Aia­rüh­ma võe­ti 25, sõi­me 20 last, neist noo­rim vaid 3kuu­ne. Aia­rüh­ma ka­su­ta­da oli üks ruum, sõi­me­rüh­mal eral­di män­gu­tu­ba ja ma­ga­mis­tu­ba. Las­teaia õuea­la si­sus­ta­mi­sel te­gid suu­re töö ära lap­se­va­ne­mad.
Aas­ta­tel 1970-1973 töö­tas las­teaia ju­ha­ta­ja­na Tii­na Liiv ning 1973. aas­tal sai ju­ha­ta­jaks Sal­me Söö­nurm, kes töö­tas sel­les ame­tis 39 aas­tat.
„Tä­nu te­ma­le tea­me las­teaia aja­lu­gu vä­ga täp­selt, sest ta on kõik olu­li­se­ma pan­nud kir­ja las­teaia kroo­ni­ka­raa­ma­tus­se,“ mär­kis Eda-Mai Tam­mis­te.
Ku­na las­teaia jär­je­kor­ras oli ka­he rüh­ma ja­gu lap­si, alus­ta­ti 1977. aas­tal juur­de­ehi­tust. See val­mis aas­ta hil­jem ning 1978 oli las­teaias 4 rüh­ma: „Pa­ra­ne­sid las­te män­gu- ja per­so­na­li töö­tin­gi­mu­sed. Köö­ki pai­gal­da­ti kaks elekt­rip­lii­ti ja gaa­sip­liit. Val­mis me­too­di­ka­ka­bi­nett, kuid en­di­selt puu­dus las­teaial saal. Kõik soo­vi­jad said las­teaia­ko­ha ning igal aas­tal läks koo­li 14-15 last.“
Las­teaia kauaaeg­seim töö­ta­ja Sa­te Raa­gul, kes 45st tööaas­tast suu­re­ma osa oli kokk, ju­tus­tas, et en­ne juur­dee­hi­tust oli las­teaia köök prae­gu­ses Nae­ru­ka­ru­de rüh­ma ma­ga­mis­toas. Köö­gis oli puup­liit ning ko­kad pi­did käi­ma õues puid saa­gi­mas ja tõid need maj­ja kui­va­ma: „Läk­sin ise hom­mi­kul nii va­ra töö­le, et saaks plii­di söö­gi­te­ge­mi­se ajaks tu­li­seks.“
Üle­jää­nud ma­ja köe­ti sel ajal oma kat­la­ma­jast, mis asus ko­has, kus prae­gu on las­teaia 1988. aas­tal val­mi­nud saal.
Kroo­ni­ka­raa­ma­tus on kir­jas, et las­teaia töö­ta­jad te­gid igal aas­tal kon­kur­si kor­ras õp­pe- ja män­gu­va­hen­deid, pa­ri­mad said au­kir­ja ja sov­hoo­silt ra­ha­li­se pree­mia. Su­ve­puh­ku­se ajal asen­da­sid töö­ta­jaid koo­liõ­pi­la­sed.
1986/87. aas­tal töö­tas las­teaias 3 rüh­ma kõr­val 1. klass 6aas­tas­te­le. Kok­ku oli ma­jas siis 89 last. Kui val­mis uus koo­li­ma­ja, läk­sid koo­li­lap­sed sin­na. 1998. aas­tal ava­ti kol­me ta­va­rüh­ma kõr­val puue­te­ga las­te rühm, kus oli 6 last. See rühm su­le­ti 2000. aas­tal.
Ku­na toi­duai­ned kal­li­ne­sid, hak­kas las­teaed 1990. aas­tal juur­vil­ju kas­va­ta­ma, osa­les ko­gu per­so­nal. Juur­vil­ju müü­di, et os­ta las­teaia­le va­ja­lik­ke as­ju. Teh­ti ka hoi­di­seid ja kas­va­ta­ti kar­tu­leid, mi­da ai­ta­sid üles võt­ta lap­se­va­ne­mad.
1. jaa­nua­rist 1992 läks las­teaed Ani­ja val­la hal­la­ta ning uueks ni­meks sai Ani­ja val­la Ala­ve­re las­teaed, 13. jaa­nua­rist 2005 kan­nab see Mõm­mi­la ni­me. 2015. aas­ta lõ­pust on ni­med ka las­teaia rüh­ma­del: kõi­ge pi­se­mad ehk ku­ni 3aas­ta­sed on Kai­su­ka­rud, kesk­mi­ne, 3-5aas­tas­te rühm Mü­ra­ka­rud ning 5-7aas­ta­sed Nae­ru­ka­rud.
Pä­rast Sal­me Söö­nur­me pen­sio­ni­le jää­mist töö­tas Mõm­mi­la di­rek­to­ri­na ala­tes 2012. aas­tast Eg­le Nõm­per, 2015. aas­ta sü­gi­sest on direktor Eda-Mai Tam­mis­te.

Ka­pi­taal­re­mon­di oo­tel
50 aas­ta jook­sul on Ala­ve­re las­teaed koo­li saat­nud 614 õpi­last. Prae­gu käib Mõm­mi­la kol­mes rüh­mas 47 last, töö­ta­jaid on las­teaias 15.
„Jär­je­kor­da ei ole, aga va­bu koh­ti ka eri­ti mit­te, kesk­mi­ses­se rüh­ma saak­si­me paar last juur­de võt­ta,“ üt­les Eda-Mai Tam­mis­te.
Kõi­ge suu­rem nõud­lus on sõi­me­koh­ta­de­le, see­tõt­tu viiak­se kol­meaas­ta­seks saa­nud lap­si aas­ta­ring­selt kesk­mi­ses­se rüh­ma üle, et an­da sõi­me­koht järg­mi­se­le soo­vi­ja­le.
Möö­du­nud aas­tal sai las­teaia­ma­ja uued ak­nad, nüüd on Ani­ja val­la­va­lit­sus esi­ta­nud KI­Ki­le taot­lu­se saa­da Eu­roo­pa Lii­du CO2 meet­mest toe­tust, et ko­gu 50aas­ta­ne las­teaed re­no­vee­ri­da. Ka­vas on väl­ja va­he­ta­da küt­te- ja elekt­ri­süs­tee­mid, vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­to­rus­tik, ma­ja soo­jus­ta­da. Töö­de ko­gu­mak­su­mus on 432 00 eu­rot, sel­lest toe­tu­se­na kü­si­tak­se 185 610 eu­rot. Eel­mi­sel nä­da­lal te­gi Ani­ja val­la­vo­li­ko­gu ot­su­se, mil­le­ga ta­ga­tak­se Mõm­mi­la re­no­vee­ri­mi­se oma­fi­nant­see­ring sum­mas 246 390 eu­rot. Ot­sust toe­tas ka Aeg­vii­du val­la­vo­li­ko­gu.