Ajutise töövõimetuse hüvitist (ATH) makstakse töövõimetuslehe alusel inimestele, kes on kindlustatud tööandja, avaliku teenistujana, võlaõigusliku lepingupartneri kaudu, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena või FIEna.
ATH on rahaline kompensatsioon, mida makstakse töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Hüvitise määramine igal konkreetsel juhul sõltub töövõimetuslehe liigist ja tööst vabastamise põhjusest.
Haigushüvitist hakatakse töölepingu alusel töötavale isikule maksma alates haigestumise või vigastuse 4. kalendripäevast (varem maksti alates 2. kalendripäevast). Haigestumise või vigastuse 4.-8. kalendripäevani maksab haigushüvitist tööandja 70 % töötaja keskmisest töötasust. Alates haigestumise või vigastuse 9. kalendripäevast maksab haigushüvitist haigekassa 70 % isiku eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Talle maksab haigekassa alates 2. päevast 70 % eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Hooldushüvitisi maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast 80 % eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist maksab haigekassa töövabastuse esimesest päevast 100 % eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
Haigekassa maksab FIEdele haigushüvitist alates 9.töövabastuse päevast. Raseda (FIE) haiguse või vigastuse korral maksab haigekassa haigushüvitist töövabastuse 2. päevast alates.
Haigushüvitist hakatakse võlaõigusliku lepingu sõlminud isikule (nt töövõtuleping, käsundusleping) maksma alates haigestumise või vigastuse 9. kalendripäevast.
Tööandja ei pea hüvitist maksma: sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel ning kergemale tööle viimine.
Tööandja maksab töötajale haigushüvitise välja palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.
Kõik eelpool toodud muudatused kehtivad töövõimetuslehtede puhul, mille töövabastus algas 1. juulil 2009 või hiljem.
Täiendavat infot 1. juulil 2009 jõustunud muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel saab haigekassa kodulehelt: www.haigekassa.ee, edastades küsimuse meiliaadressile: tooandja@haigekassa.ee või helistades haigekassa infotelefonile 16363.
