AIVAR KARI ei ole enam Kehra päästekomando pealik

1974
AIVAR KARI.

Eesti tänavuse Eliitkomando juht AIVAR KARI on esmaspäevast, 28. septembrist ametist prii, ajutine asendaja on Loksa komando pealik MAIT KRÖÖNSTRÖM.

Eelmise Sõnumitooja esikaaneuudis oli, et Kehra päästekomando võitis üle-eestilisel kutsemeisterlikkuse võistlusel Eliitkomando esikoha. Loo juures on võidujoovastuses meeskonna pilt, komandopealik Aivar Kari hoiab käes karikaid. Kuigi rõõmsa näoga, teadis ta juba, et kümme päeva hiljem ei tööta enam komandos, mida on juhtinud selle loomisest peale ehk 26 aastat.

Aivar Kari esitas Põhja päästekeskuse juhile lahkumisavalduse, kuid soovis Sõnumitooja kaudu selgitada, et ametist lahkumine polnud vabatahtlik: „See on olnud minu elutöö, ehitasin komando nullist üles. 26 aastat sobisin, Eliitkomando võistlusel olime meestega neljal aastal parimate seas, eelmisel aastal sain elutöö eest päästeteenistuse Hõberisti, kuid nüüd ma enam ei kõlba.“

Sunnitud lahkumine
„Mulle öeldi, et on kaks võimalust, kas kirjutan lahkumisavalduse või alustatakse minu vastu distsiplinaarjuurdlust ning kui kirjutan avalduse, antakse mulle ka kahe kuu palga ulatuses kommiraha,“ rääkis Aivar Kari.

Sellise valiku ette olid komandopealiku 2. septembril pannud Põhja päästekeskuse Harjumaa päästepiirkonna juhataja Janek Sõnum ning Põhja päästekeskuse juht Marko Rüü.

Aivar Kari selgitas, et kuulis augustis – osa päästjad on teinud tema kohta ülemusele kirja: „Kui Janek Sõnumilt selle kohta küsisin, vastas ta, et saatis kirja tagasi, kuna see tuleb ümber teha. Väga imelik. Aga palusin teada anda, kui see kiri uuesti temani jõuab.“

2. septembriks kutsus päästepiirkonna juhataja Aivar Kari enda juurde ning andis teada, et osa Kehra komando töötajaist olid teinud kirja tema vastu: „Mulle seda ei näidatud. Öeldi, et kirjas on 20 punkti. Vastasin, et see ei põhine faktidel, vaid on emotsioonid. Öeldi, et see ei loe, kuna minu vastu on pool komandot. Selgitasin, et need on mehed, kes ei taha suurt midagi teha, neid peab nii-öelda nuiaga taga ajama. Viiest meeskonnavanemast kolm, kes tahavad tööd teha, on minu poolt. 21 mehest kirjutasid kirjale alla 11 ning veel kaks, kes juba eelmisel aastal lahkusid. Janek Sõnum kinnitas veel, et tal pole minu töö vastu midagi, olen kõike teinud väga hästi, aga mul on meestega läinud suusad risti.“

Komandopealik võttis mõtlemisaega ja otsustas kirjutada lahkumisavalduse: „Mind oleks nagunii vallandatud. Isegi kui oleksin selle vaidlustanud, käinud läbi pika kohtutee ja võitnud, siis enam tööle ei ennistata. Tuuleveskitega võitlusel ei ole mõtet, peaksin kulutama tuhandeid eurosid, kuid oma tööd tagasi ei saa.“

Miks läksid „suusad risti“?
Endine pealik jutustas, et parema operatiivtöö saavutamiseks otsustas ta eelmisel aastal valvevahetused ümber tõsta. Valvevahetuse meeskondi on Kehra komandos neli, iga vahetuse valvekord kestab 24 tundi.

Aivar Kari: „Selleks oli otsene vajadus. Soovisin, et vahetused oleksid võrdsemad ja meeskonnad hakkasid ühtselt tööle. Rääkisin sellest meeskonnavanematega, kes on mu otsesed alluvad. Arutasime läbi, kes millisesse vahetusse läheb. Meeskonnavanemad olid nõus, kuid osale meestest see ei meeldinud. Nurisesid, et nendega läbi ei rääkinud. Noortel oli üsna ükskõik, aga vanemad mehed hakkasid protestima, et on oma vahetustega harjunud, tunnevad üksteist. Aga see pole ju vastus, tuleb muutustega kaasa minna.“

Ta lisas, et pärast seda hakkas üks päästja teisi tema vastu üles keerama, osaliselt see ka õnnestus, kuid ta vestles iga mehega ja olukord rahunes. Kuni kirjani, mis viis tema ametist lahkumiseni.

Nüüd on ta kirja lugenud, sai selle oma komando töötajalt, kes oli alla kirjutanud. Ühis-
avalduses päästepiirkonna juhile andsid allakirjutanud teada, et pole rahul pealiku autoritaarse juhtimisstiiliga ning palusid pääste- ja ennetustööd toetava töökeskkonna loomiseks leida komandole uus pealik. Lisana on üles loetletud Aivar Kari eksimused ja puudused tööülesannete täitmisel.

„Need on emotsioonid, ühtegi konkreetset fakti pole välja toodud,“ tõdes komando nüüd juba endine juht.

Komandos arvamused pooleks
Sõnumitooja vestles ka Kehra komando töötajatega.

„Töökiusamine,“ võttis üks allkirja andnud mees kokku selle, mida Aivar Karile ette heideti.
Ta lisas, et pinged olid üleval ka varem, kui pealik möödunud aastal valvevahetuste koosseise muutis, kuid siis ei osanud keegi sellele veel nii tugevalt reageerida.

Meeskondade ümbertõstmine tekitanud osades meeskonnavanemates trotsi: „Igaühele põhjendati erinevalt ja tegelikult ei saanud keegi aru, milleks oli seda vaja.“

Kui mehed olid möödunud aastal käinud päästepiirkonna juhataja jutul ning Janek Sõnum komandos meeste ja pealikuga vestelnud, olevat tööõhkkond komandos muutunud rahulikumaks, ent ajutiselt. Seetõttu koostati hiljaaegu ühispöördumine, alla kirjutasid komando pooled liikmed.

Need, kes allkirja ei andnud, olid pealiku juhtimiskvaliteediga rahul ja soovinuks Aivar Kari jätkamist. Keegi pole ideaalne, igas inimeses leiab nii head kui halba, pärast eelmise aasta vestlusi muutus pealik väga palju positiivsemaks, märkis üks neist.

Päästepiirkonna juht: oleme kõik kaotajad
Harjumaa päästepiirkonna juhataja Janek Sõnum ütles, et lahkumisavalduse kirjutamine oli Aivar Kari valik: „Minu lugupidamine, et ta otsustas seda teha. Loomulikult tunnistan, et meie jaoks on see lihtsam, me pole uurimisasutus, juurdluse läbiviimine oleks olnud väga suur lisakoormus“.

Janek Sõnum nentis, oli väga ebameeldiv šokk, kui sai möödunud aastal teada, et Kehra komandos on meeskonna sisekliima täiesti paigast: „Mehed tulid minu juurde väga tõsiste süüdistustega. Käisin komandos kõik vahid läbi ja nägin selgelt, et asi on halb, vaid üks vahetus ei rääkinud sel teemal eriti, ülejäänute ja pealiku vahelt oli nii-öelda must kass läbi jooksnud. Rääkisime, et nii edasi minna ei saa, kui suur osa komandost on katki, asi tuleb korda saada.“

Päästepiirkonna juhataja selgitas, et soovitas Aivar Karil võtta aega suhete parandamiseks ja lepiti kokku, et aasta pärast vaadatakse kohapeal olukord üle: „Pakkusin talle ka koolitusi, nõustamisi, mentoreid ning et tulen appi. Ta otsustas, et proovib siiski ise. Paraku oli tulemus, et aasta sai täis, kuid ma ei jõudnudki kohale minna uurima, kuidas läheb. Enne jõudis minuni koos süüdistustega info, et asjad on meeskonnas endiselt väga katki ning tagakiusamine pigem süvenenud.“

Janek Sõnum tõdes, et pealiku jätkamine olnuks üha süveneva lepitamatu ebakõla tõttu komando rohkem kui poolte liikmetega väga keeruline.

„Olen väga kurb et nii läks. Aivar on olnud tulemuste mõistes väga tubli pealik, kes ajas oma asja pühendumusega, minu jaoks on tema lahkumine kindlasti kaotus,“ ütles ta ning lisas, et talle kui päästepiirkonna juhile olnuks kasulik, kui Aivar Kari jätkanuks, sest numbrilised töötulemused olid väga head: „Siiski on peale numbrite tähtis ka päästjate vaimne tervis, sisemine side ja meeskonnatunne. Muudatuste elluviimine on juhi töö tavapärane osa ja neid peab oskama teha nii, et üldine rahulolu ei langeks. Päästeameti juhid peavad igal tasandil olema avatud, innustavad ja tulemuslikud, käskude-keeldude stiilis juhtimine jäägu eelmisse sajandisse. Kõigil päästjatel peab olema motiveeriv töökeskkond, keegi ei tohi tunda ennast kiusatuna ja minna tööle halb maik suus. See oli paratamatu valik, milles ei olnud võitjaid.“

Eelmine artikkelNäidend Facebookist kui moodsast kõrtsitoast
Järgmine artikkelAnija vald noorsoo-töö spetsialistita