
riigikogu
sotsiaalkomisjoni esimees
Eestis elavad tublid noored, kes reeglina on edasipüüdlikud, töökad ja õpihimulised. Nende üle on põhjust rõõmu tunda. Murest murtud on tihti need emad-isad, kelle täisikka jõudnud lapsed elavad kodus ja veedavad päevi mitte midagi tehes. Noori, kelle koolitee on katkenud, ei tööta ega õpi edasi, elab kõikjal Eestis, enamasti on nad jäänud vanemate või ka vanavanemate kukile. Osa neist noortest on madala enesehinnanguga ega oska endaga midagi ette võtta. On ka neid, kes on mõne saatuselöögi tõttu pinna jalge alt kaotanud. Ja veel noored, keda on ristitud lumehelbekesteks. Nende puhul on enamasti tegu vati sees kasvanud (linna)noortega, kel puudub huvi tööle minna, toeks on vanemate priske rahakott. Leidub ka noori, kellel on diplomid taskus, kuid napib sotsiaalseid oskusi, nemadki koduseinte vahele jäänud.
On normaalne, kui noored on lühemat aega tööelust eemal ja tegelevad eneseleidmisega. Aastaid kestev töötupõli koos niisama passimisega, millega tihti kaasneb mõnuainete lõksu langemine, võib aga viia selleni, et noorest inimesest kujuneb hoopis heitunu, kes on kõigele käega löönud ja puudub ravikindlustus. See tähendab isiklikke ja perekondlikke tragöödiaid ja suurt kaotust ka ühiskonnale.
Riik tahab mittetöötavatele ja mitteõppivatele 16-26aastastele ulatada abikäe, pakkuda omavalitsuste kaudu infot teenustest, mis nad tööle või koolipinki juhataksid. Meil on tuhandeid riigi vaateväljast kadunud noori. Tänane süsteem eeldab, et noor teeb ise esimese sammu, et jõuda Töötukassasse, mis aga sageli ei toimi. Nii olemegi pannud suured lootused noortegarantii tugisüsteemile, mis võimaldab omavalitsuse töötajatel lihtsamini oma piirkonna mitteaktiivsete noorteni jõuda. Tekib omamoodi digitaalne tööriist, kust saab kindlate reeglite alusel riiklikest registritest päringuid teha. Selleks, et „riskinoori“ aidata, tuleb nad ju kõigepealt üles leida, siis vaadata, kas vajavad abi ja kui, siis millist – kas aidata nad pooleli jäänud haridusteed jätkama või tööturule.
Vägisi kedagi aidata ei saa ega ole plaanis. Kui sotsiaal- või noorsootöötaja avastab, et noor pole töötuna arvel ega üheski muus registris, püüab saada temaga kontakti. Kui inimene keeldub, jääb asi sinnapaika. Õiguskantsleri kantselei on sotsiaalkomisjonile kinnitanud, et mingit riivet või vastuolu põhiseadusega pole, kellegi põhiõigusi ei rikuta. Samuti vastab tugisüsteem andmekaitse nõuetele.
Olen kindel, et meil saab olema arvestataval hulgal noori, kes abi vastu võtavad. Noored saavad üha enam aru, et ilma hariduseta jääb kiiresti muutuvas maailmas hätta.
Noortegarantii tugisüsteem stardib mais ja esialgu viies omavalitsuses – Tartus, Võrus, Saaremaal, Kohtla-Järvel ja Raasikul, kus on vastav valmisolek olemas. (Piloot)projektiga, mida aitab rahastada Euroopa Liit, saavad liituda ka teised omavalitsused, kus on tahe noori toetada. Sotsiaalministeerium peab umbes 10 000 noort uue tugisüsteemi võimalikuks sihtgrupiks. Eesti on väike riik. Meile peab olema oluline iga inimene, iga elu hakul seisev noor, kellest mõnigi on kaotanud eneseusu ega tea võimalusi, mis tema jaoks loodud.