
Möödunud kolmapäeval, 29. mail kell 13.10 sai häirekeskus teate, et Aegviidu alevis Telliskivi tänaval põleb puidutööstus lahtise leegiga. Esimesena jõudsid kohale Aegviidu Päästeseltsi vabatahtlikud. Selleks ajaks olid OÜ-le Kaes kuuluva puidutöökoja katusest leegid väljast ning oli selge, et hoonet enam päästa ei õnnestu.
„Kõige tähtsam oli ära hoida tule levik puidutööstuse kõrval asuvate bensiinijaama ja elumajadeni,“ ütles kustutustöödel osalenud Aegviidu vabatahtlik päästja, Anija vallavanem Riivo Noor.
Tegu oli tankla ja elumajade läheduse tõttu kõige kriitilisema, 4. astme väljakutsega. Ka asub tuleroaks langenud ettevõttest teisel pool Piibe maanteed OÜ Aegviidu Puit, kus on veel suuremas koguses puidumaterjali.
Tulekahju, mille kustutamisel osalesid 10 kutselise ning 7 vabatahtliku päästekomando meeskonnad, lokaliseeriti õhtul kella üheksaks, järelkustutustööd kestsid ka neljapäeval.
Ööl vastu reedet said päästjad põlenud tööstuse juurde uue väljakutse, taas oli näha suitsu ja leeke. Aegviidu vabatahtlikud kustutasid vineerihunniku, mille sisse oli jäänud tõenäoliselt hõõguma säde, mis süütas puidumaterjali, ning kastsid rusud veel kord veega üle. Ka reede päeval käisid nad põlenud hoone rusude lammutustööde käigus avastatud tulekoldeid likvideerimas.
Põlenud hoones tegutsesid kaks ettevõtet – OÜ Kaes, mille asutas 30 aastat tagasi Ranno Soots, ning OÜ Viso, mis kuulub tema pojale Tanel Sootsile. OÜ Kaes, mille omanik Ranno Soots on Anija vallavolikogu liige, töötleb vineeri ja teeb allhanketöid nii Eesti kui välisfirmadele. Viso valmistab nii Eesti kui välisturule mööblidetaile.
Plahvatus ja leegid
Ranno Soots rääkis Sõnumitoojale, et oli kolmapäeval tulnud lõunalt, kui tundis ettevõttes õrna suitsulõhna. Tootmises seda ei olnud ja kuigi katel ei küdenud, läks ta igaks juhuks vaatama ettevõtte katlamaja eesruumi.
„Peaaegu kohe, kui sinna jõudsin, käis nii kõva pauk, nagu oleks peakohal pomm plahvatanud. See lõi mu korraks põlvili. Hüppasin püsti, jooksin tootmisesse ja karjusin töötavatele meestele: „Kähku välja, tuli!“ Jõudsin veel voolu välja lükata, et ventilatsioon enam ei töötaks ning jooksime kõik välja, kahes ettevõttes kokku ligi 30 töötajat. Kolm minutit hiljem oli kogu maja leekides,“ meenutas Ranno Soots.
Ta arvas, et ilmselt oli saepuruimurite torude sees staatilisest elektrist või masinalt saadud säde hakanud torustikus põlema, tekkis gaas ja torud plahvatasid.
Anija vallavanem Riivo Noor oli samal ajal Aegviidu lasteaia ehitustööde kulgu üle vaatamas: „Kui välja tulin, nägin eemal suitsusammast. Jõudsin kohale umbes viis minutit pärast Aegviidu seltsi päästeautot. Autos on meil päästjate tagavarariided. Tõmbasin selga, asusime tööle. Pärast meid jõudis järgmisena kohale Lasnamäe komando, seejärel tulid järgmised.“
Kuna põlengust levis alevis paks tomu, paluti elanikel aknad-uksed kinni hoida. Kustutustöödeks suleti piirkonnas liiklus.
„Tehti joatorusid ja tööliine, kustutusvett võtsime magistraalliinidega teisel pool teed olevast Aegviidu Puidu hüdrandist. Vett läks nii meeletult, et tõmbasime Aegviidu hüdrandid kuivaks,“ ütles Riivo Noor.
Kolmapäeval kestsid kustutustööd õhtul kella 11ni, ööseks jäid osa kohapeale valvesse, hommikul jätkasid kustutustöid uute vahetuste päästjad: „Puitmaterjali oli tohutult. Kuna katus oli sisse kukkunud, tuli see kõik ringi keerata, et saaks selle all edasi põlevat vineeri kustutada.“
Üks päästeauto pumpas kustutustööde jaoks vett võttes joogiveesüsteemi jõevett. Riivo Noore sõnul oli tegu halbade juhuste kokkulangemisega Anija vallavalitsus andis sotsiaalmeedia kaudu teada ning soovitas kraanivesi joomiseks ja toidutegemiseks läbi keeta või kasutada poest ostetud vett. Raven loputas torud 200 000 liitri puhta veega läbi, võttis kolmest kohast veeproovid, mis saadeti kontrollimiseks laborisse. Proovid olid korras.
3 miljoni euro suurune kahju
Tule kiire leviku tõttu jõuti kolmapäeval puiduettevõtete varast päästa vaid kaks tõstukit. Ranno ja Tanel Soots said kontorist välja tuua ka sülearvutid.
„Panime need oma bussi ja bussi viisime tee äärde. Õhtu jooksul minu tumesinine laptop sealt varastati. Teistel pole sellega midagi teha, kõik on paroolidega kaitstud, kuid minu jaoks on seal kogu mu ettevõtte elu, juurdepääs koostööpartneritele,“ lausus Ranno Soots.
Ta on tänulik iga vihje eest, mis aitaks arvutit tagasi saada: „Olen valmis ka selle tagasitoomise kompenseerima.“
Põlengus hävinud kahe ettevõtte vara kogukahju hindab Ranno Soots umbes 3 miljonile eurole: „Mul oli Eestis üks suuremaid CNC arvutil juhitavaid masinaparke. CNC pinke oli kokku 8. Lisaks kaup laos.“
Laenusid tema ettevõttel ei olnud, OÜ Viso sai möödunud kuul tasutud viimase laenumakse. Kuid ettevõtete vara oli kindlustamata. Ranno Soots tõdes, et ükski kindlustusfirma selliseid puidutöökodasid ei kindlusta. Tal on alles kirjad, milles küsis eri kindlustajailt oma ettevõttele kindlustust, kuid sai kõikjalt äraütlevad vastused.
Talgud ja taastamisplaanid
Kuigi neil nüüd tööd pole, kinnitas Ranno Soots, et maksab kõigile oma töötajaile praegu palka edasi, seejärel lähevad suvepuhkusele, pärast seda otsustatakse, mis saab edasi.
„Mul on väga head töömehed, suur varandus,“ sõnas ta.

Umbes pooled mehed on Aegviidust, teised naabermaakondadest Jänedalt kuni Järva-Jaanini, kohapeal väljaõpetatud mehed.
Ranno Soots tahab neid hoida, sest soovib puidutöökoja taastada. Laupäeval korraldasid ta sõbrad põlenud puidutöökoja varemetel talgupäeva, kus osalesid umbes 30 meest: „Alguses olin vastu, aga mul on hea meel, et ikkagi nõustusin. Saime väga suure töö tehtud, põlenud vineeri juba purustatakse ja läheb hakkeks. Järgmisel nädalal tullakse kiviosa lõhkuma ja viiakse metall ära.“
Paljud sõbrad on soovinud teda rahaliselt toetada, kuid Ranno Soots märkis, et 30 aastat tagasi alustas samamoodi nullist.
„OÜ Kaes ei ole kunagi ühestki programmist toetust küsinud. Kui nüüd keegi aitaks kusagile projektide kirjutamisel, paluksin küll abi,“ ütles ta.
Ranno Soots soovis tänada kõiki puidutöökoja tulekahju likvideerimisel osalenud päästjaid, oma sõpru ning Kõrvemaa Sportlandi, kes tegi koristustalgutel osalenutele enda kulul korraliku lõunasöögi.