Aeg­vii­du las­teaed tä­his­tas 65. sün­ni­päe­va

678
Aeg­vii­du Me­si­ta­ru lap­sed koos Pi­pi­ga.

Juu­be­lit tä­his­ta­ti las­te mat­ka, õpe­ta­ja­te koo­li­tu­se ning pe­re­peo­ga.

Möö­du­nud nä­da­lal 65aas­ta­seks saa­nud Aeg­vii­du Me­si­ta­ru las­teaia sün­ni­päe­va­nä­da­lat ha­ka­ti es­mas­päe­val tä­his­ta­ma mat­ka­ga Ni­ker­jär­ve äär­de. Tei­si­päe­val oli se­mi­nar Har­ju­maa las­teaiaõ­pe­ta­jai­le ning juu­be­li tä­his­ta­mi­ne kul­mi­nee­rus kol­ma­päe­val pe­re­peo­ga las­teaia õues.

Mat­kast Ni­ker­jär­ve äär­de võt­sid osa nii sõi­me- kui ka­he aia­rüh­ma lap­sed, kol­mes rüh­mas kok­ku on lap­si 50. Roh­kem kui ka­he ki­lo­meet­ri pik­ku­se tee­kon­na jär­ve äär­de ja sa­ma pi­ka maa ta­ga­si mat­ka­sid kõik liit­rüh­ma­de 3-7aas­ta­sed lap­sed, sõi­me­rüh­ma mu­di­la­sed vii­di au­to­ga poo­le maa pea­le, sealt mat­ka­sid eda­si. Ni­ker­jär­ve ää­res RMK lõk­ke­ko­ha juu­res said lap­sed süüa lõk­kel küp­se­ta­tud toi­tu ning män­gi­da.

Tei­si­päe­val olid Aeg­vii­dus Har­ju­maa li­gi 50 las­teaiaõ­pe­ta­jat, kel­le­le Me­si­ta­ru las­teaed kor­ral­das koos­töös Ava­li­ku Hal­du­se Aren­gu­kes­ku­se­ga (AHA Kes­kus) õue­sõp­pe päe­va ak­tii­v-õp­pe mee­to­di­te­ga.

Aegviidu Mesitaru lasteaia direktor MAIA ALUMAA.„Hak­ka­si­me se­da oma ma­ja töö­ta­ja­te­ga et­te val­mis­ta­ma ju­ba sü­gi­sel. Toe­ta­sid HOL ja Ani­ja val­la­va­lit­sus. Ees­märk oli viia las­teaiaõ­pe­ta­jad loo­du­ses­se õp­pi­ma ja õpi­tut oma ke­ha ja meel­te­ga tun­ne­ta­ma,“ üt­les Aeg­vii­du las­teaia di­rek­tor Maia Alu­maa.

Päe­va esi­me­ses poo­les ja­ga­sid oma tead­mi­si Aeg­vii­du me­si­nik Ülo Lip­pa ning ho­bior­ni­to­loog Maar­ja Oru­sa­lu.

„Ülo Lip­pa käis eel­mi­sel ke­va­del las­te­le rää­ki­mas me­si­las­te elust ning lu­bas, et teeb mei­le järg­mi­sel aas­tal kin­gi­tu­se. Nüüd tõi­gi las­teaia­hoo­vi oma­teh­tud män­gu­me­si­ta­ru. Ta­ha­me sel­le si­sus­ta­da, pan­na sis­se kär­je­ma­ke­tid ja muu, las­te­le on see vä­ga vah­va õp­pe­ma­ter­jal,“ ju­tus­tas ju­ha­ta­ja.

Õpe­ta­ja­te­le tut­vus­tas Ülo Lip­pa me­si­ni­ku­tööd ja töö­riis­tu, an­dis proo­vi­da, kas te­hak­se va­het õi­gel meel ja mee­mait­se­li­sel suhk­ru­sii­ru­pil, sel­gi­tas nen­de eri­ne­vu­si ning viis lä­bi te­maa­ti­li­se vik­to­rii­ni. Maar­ja Oru­sa­lu viis õpe­ta­jad Aeg­vii­du kõ­la­kot­ta, rää­kis lu­gu­sid ja rah­va­tar­ku­si lin­du­dest, pa­lus kuu­la­ta lin­du­de hää­li ja te­gi neid ka jä­re­le.

Pä­rast lõu­nat viis psüh­ho­loog ja ini­me­seõ­pe­tu­se õpe­ta­ja An­ni­ka Kle­mets õpe­ta­jad met­sa, sel­gi­tas seal, mil­li­sed te­raa­pi­li­sed toi­med on loo­dus­kesk­kon­nal ja met­sal st­res­sis ini­me­se­le. Ta rää­kis, et USAs on ha­ka­tud diag­noo­si­ma loo­du­sest kau­ge­ne­mi­se hai­gust ning seal­sed te­ra­peu­did soo­vi­ta­vad ma­sen­du­ses ini­mes­te­le, kes is­tu­vad toas nel­ja sei­na va­hel, min­na loo­du­ses­se, see soo­dus­tab ke­has rõõ­mu­hor­moo­ni­de te­ket. Tar­tu Üli­koo­li lek­tor Leh­te Tuu­ling viis õpe­ta­ja­te­le lä­bi õue­sõ­pet.

„Tal oli kaa­sas suur hulk abi­va­hen­deid, luu­bid, nöö­rid, ter­mo­meet­rid, kom­pas­sid ning näi­tas, mi­da ja kui­das saab nen­de abil õues õp­pi­da. Leh­te Tuu­ling tões­tas, et õp­pi­mi­seks ei pea is­tu­ma toas laua ta­ga, kõi­ke saab õp­pi­da ka õues. Õues õp­pi­mi­se­ga saab las­te­le pak­ku­da pal­ju roh­kem avas­ta­mi­se rõõ­mu, an­da ka prak­ti­li­si os­ku­si, mis ai­ta­vad elus hak­ka­ma saa­da. Meie las­teaial on ole­mas vä­ga head või­ma­lu­sed õue­sõp­peks, se­da toe­tab ka las­teae­da ümb­rit­sev suu­re­pä­ra­ne kesk­kond,“ rää­kis Maia Alu­maa.

Te­ma rõ­hu­tas õue­sõp­pe­päe­val ko­gu­kon­na olu­li­sust: „Püüa­me oma las­teaia te­ge­mis­tes­se või­ma­li­kult pal­ju kaa­sa­ta lap­se­va­ne­maid ja ko­gu­kon­da. Just tä­nu nei­le sai ka õp­pe­päe­val osa­le­da ko­gu meie las­teaia pe­da­goo­gi­li­ne per­so­nal, va­ne­mad ja ko­gu­kon­na­liik­med tu­lid sel päe­val neid rüh­ma­des­se asen­da­ma. Ka nel­jast lek­to­rist kaks, Ülo Lip­pa ja An­ni­ka Kle­mets on meie oma ko­gu­kon­na liik­med.“

Kol­ma­päe­val las­teaia­hoo­vis toi­mu­nud pe­re­peol an­dis Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor val­la­va­lit­su­se kin­gi­tu­se­na üle elekt­ri­li­sed pann­koo­gi­pan­nid. Lap­se­va­ne­mad kin­ki­sid las­teaia­le kaks pui­dust pik­ni­ku­lau­da koos pin­ki­de­ga. Pä­rast las­te kont­ser­ti oli ühi­ne tor­di­söö­mi­ne, see­jä­rel kaa­sas Pi­pi lap­sed ja va­ne­mad ühis­tes­se män­gu­des­se.

Me­si­ta­ru ni­me­ga so­bi­va tor­di, na­gu ka kõik üle­jää­nud kol­mel päe­val pa­ku­tud sün­ni­päe­va­road, val­mis­tas las­teaia kokk Gi­gi Ab­ram.

Las­teaial tei­ne ko­du
65aas­ta­seks saa­nud Aeg­vii­du las­teaed asus esial­gu ka­he­kord­ses puu­ma­jas raud­tee­jaa­ma lä­he­dal, aad­res­sil Pii­be maan­tee 21.

„Ma­jas oli kit­sa­või­tu, tin­gi­mu­sed ei vas­ta­nud las­teaia­le keh­tes­ta­tud nõue­te­le, kuid saa­di hak­ka­ma, ela­ti sõb­ra­li­kult,“ kir­ju­tas too­na­ne val­la­va­nem Alek­san­der Soi­tu val­la­le­hes Aeg­vii­du Aeg las­teaia 55. juu­be­li pu­hul 10 aas­tat ta­ga­si.

Kui pä­rast Ees­ti taa­si­se­seis­vu­mist ha­ka­ti nõu­ko­gu­de või­mu ajal nat­sio­na­li­see­ri­tud hoo­neid oma­ni­ke­le või nen­de õi­gus­järg­las­te­le ta­gas­ta­ma, oli las­teaed üks Aeg­vii­du 14 hoo­nest, mis tu­li ku­na­gis­te­le oma­ni­ke­le ta­ga­si an­da. Alek­san­der Soi­tu mee­nu­tas, kui teis­te nat­sio­na­li­see­ri­tud hoo­ne­te ta­gas­ta­mi­ne su­jus ras­kus­te­ta, siis las­teaia­hoo­ne­ga mit­te. En­di­ne oma­nik tah­tis ma­ja kii­res­ti kät­te saa­da, kuid lap­si liht­salt ma­jast väl­ja tõs­ta pol­nud või­ma­lik, sa­mas ei ol­nud las­teaia­le uu­si ruu­me ku­sa­gilt võt­ta: „Val­la­va­lit­sus oli sund­sei­sus, la­hen­dus tu­li lei­da kii­res­ti. Õi­gus­ta­tud loo­tu­sed olid ju mõ­le­mal poo­lel, en­di­sel oma­ni­kul ja ka las­teaial, kan­na­ta­da ei toh­ti­nud kumb­ki pool.“

La­hen­dus sün­dis koos­töös Aeg­vii­du val­la, Har­ju maa­va­lit­su­se, Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du ja ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi va­hel – 1995. aas­tal saa­di esi­me­ne „ra­ha­süst“ ning hi­lis­sü­gi­sel alus­tas et­te­võ­te Ko­se Ehi­tus Ka­se tä­nav 10 kin­nis­tu­le, koo­li in­ter­naa­di kül­ge, uue las­teaia ehi­ta­mist. Järg­mi­seks ke­va­deks olid vun­da­ment ja kar­kass val­mis, kuid ka ra­ha ot­sas ja ehi­ta­mis­se tu­li paus. En­di­ne val­la­juht kir­ju­tas, et koos­töö sa­ma­de part­ne­ri­te­ga oli taas tu­le­mus­lik ja ehi­tus­tööd jät­ku­sid. Taa­si­se­seis­vu­nud Ees­tis ehi­ta­tud esi­me­se uue las­teaia­hoo­ne pi­du­lik ava­mi­ne oli 1997. aas­ta jaa­nua­ris.

Eelmine artikkelRaa­si­ku rah­va­ma­ja sai õue­pa­vil­jo­ni
Järgmine artikkelSõnumitoojas 27. aprillil